Kuidas end sääskede eest kaitsta – mõnest nõuandest on abi

Kuigi kevad on olnud jahe ja kuiv, pole sääskede eest pääsu. Siiski on mõned nõuanded, kuidas sääskedest hoiduda, sest teadmatusest võib inimene end muuta sääsemagnetiks.

Soomes on kõige hullem sääseaeg enne ja pärast jaani. Tänavusel aastal lükkub sääseaeg arvatavasti veidi edasi, kuna külm ja kuiv ilm takistavad vastsete koorumist, vahendab Helsingin Sanomat.

Sääskede paljusust on kahjuks väga raske ette ennustada ja kõik prognoosid lähevad mööda, räägib Oulu ülikooli loomafüsioloogia emeriitprofessor Esa Hohtola. Jahe kevad ei pruugi veel midagi näidata. Sääskede munad peavad veekogude põhjas vastu aastaid. Sääskede arvukust võib hinnata vaid teatud kohas, kuna see võib muutuda juba 10 meetri raadiuses. Isegi kui mõnes kohas sääski pole, võib teises kohas olla sääseuputus.

Inimest aitab sääskede vastu üksnes oskus end kaitsta. Paljas inimene võib looduses saada mõne minutiga 10 000 sääsehammustust ja paari tunniga kaotada poole oma verest. Sääskede eest aitab kaitsta teadmine, kuidas sääsk oma ohvrit valib.

Soomes elab ligi 40 sääseliiki. Neist umbes pooled imevad verd. Kõige hullemad on kümmekond liiki. Verd imevad vaid munevad emased. Isased sääsed piirduvad kastetilkade ja lillevedelikega.

Osa sääski on spetsialiseerunud inimesele. Kui neile anda valida loom või inimene, siis valivad nad viimase. Läbi palja naha on lihtsam verd imeda kui läbi paksu karvkatte.

Sääsk aktiveerub väljahingatava süsihappegaasi peale. Sääse tundlad registreerivad lõhna juba paarisaja meetri kauguselt. Mida aktiivsemalt ohver hingab, seda rohkem seda tundlad registreerivad. Kui potentsiaalne toit on kümnekonna meetri kaugusel, hakkab sääsk otsima silmadega. Ta suudab hästi eristada kontraste. Muust ümbrusest erinev kuju ei jää märkamata.

Sääsk leiab inimene kergemini, kui riietuda tumedatesse riietesse. Marjametsa tasub selga panna pigem hele, mitte tume jakk.

Inimese paljastab ka liikumine. Seetõttu pole mõtet kätega vehkida, isegi kui ümber on palju sääski. Vehkimine meelitab üha rohkem põrgulisi kohale.

Kui sääsk on vähem kui meetri kaugusel, siis tajub ta soojust. Mida suurem saak, seda rohkem õhkub soojust. Kui sääsk jõuab inimeseni, siis peatub ta tavaliselt otsmikul, kaelal, kõrvade juures või käeseljal. Seal on nahk õhuke ja vereringe eritab soojust. Sääse imikärss läbistab naha ilma suurema vaevata.

Sääse puhul on nii, et pelgalt süsihappegaas teda veel kohale ei meelita. Sellele lisaks toimivad muud tegurid. Inimese higi koosneb ammoniaagist, piimhappest ja eri rasvhapetest. Putukaid hoiab eemale võimalikult lõhnatu olek.

Puhas higi ongi ilma lõhnata. Nahal pesitsevatest bakteritest sõltub, mismoodi me lõpuks lõhname. Aroom võib mõjutada ründekohta. Näiteks ründavad sääsed sageli jalgu, kuna jalgade higi lõhnab teistmoodi. Testid on näidanud, et sokkidega samamoodi lõhnav juust meelitab sääski ligi nagu magnet. Juustubakterid on inimeste varvaste vahel elavate bakterite sugulased.

Iga inimene lõhnab erinevalt ja see seletab, miks ühed meeldivad sääskedele rohkem kui teised. Kui grilli ääres istub kümneid inimesi, siis ründavad sääsed vaid mõnda.

Üks lõhn meelitab sääski kõige rohkem – see on piimhape. Inimene eritab palju piimhapet ja näiteks metsajooksu tegev inimene on piimhappepomm. Mõned inimesed muudavad end ise ahvatlevaks söödaks, kui kasutavad piimhapet sisaldavaid näokreeme ja niisutavaid vedelikke.

Sääski meelitavad ligi ka teatud parfüümid. Eriti meeldivad sääskede tugevad lõhnad, samas kui lillearoom meelitab ligi isaseid, kes verd ei ime.

Kõige lihtsam viis sääskedest vabaneda on valida vastav asukoht. Näiteks lagedad alad ja tuuline rand. Sääsed peidavad end päevasel ajal põõsastes päikse eest varjus. Vastasel korral kuivataks päike nad surnuks. Sääsed ilmuvad lagedale alles õhtul.

Tuul on sääskedele samuti ohtlik. Sääse lennuvõime kaob juba õrna tuulega. Paari milligrammine kaal ja suur pindala ajab sääsed tuule eest varju.

Kui sääsed kimbutavad, aga päikest võib tuult ei ole, siis tasub võtta õppust põhjapõtradelt: nad liiguvad üksteise kõrval tihedalt koos. Puntras koos isendite lõhnad segunevad ja sääsel on väga raske ohvrit leida. See on põhjus, miks suviste pidude ajal on mõistlik hoida inimgrupi keskele, mitte serva.

Kui omas kodus või aias tundub olevat sääski palju, siis võib põhjus olla veenõudes, kus sääsed kergesti paljunevad. Vastsed kasvavad sageli vihmaveenõudes või kastekannude põhjas, kui sinna on jäänud vett. Seal leidub neile toiduks piisavalt baktereid. Kui ei taha oma koduhoovi sääski, siis tuleks kõik nõud tühjaks kallata või panna neile peale kaaned. Vette võib lisada veidi toiduõli – see moodustab veepinnale kile, mis takistab tõukude hingamist.

Tüütute pinisejate vastu võib panna koduaeda üles lindude pesakaste. Üks pesitsev linnupaar hävitab suve jooksul ligi 7 kilo putukaid, nende hulgas sääski. Pesakasti ülespanek enam sel suvel ei aita, aga ehk järgmisel aastal.

Näin onnistut suojautumaan kesällä hyttysiltä – omalla pihalla apua voi olla yksinkertaisesta konstista

Vaikka sää pysyttelee keskimääräistä viileämpänä, hyttyskesä on jo vauhdissa. Pahin piina ajoittuu eteläisessä Suomessa perinteisesti juhannuksen molemmin puolin. Tänä vuonna kiivain parveiluaika siirtyy todennäköisesti myöhemmäksi, sillä kylmyys ja kuivuus hidastavat toukkien kuoriutumista. Haluatko lukea koko artikkelin? Hyödynnä maksuton tutustumistilaus, niin pääset lukemaan rajoituksetta tämän ja muita kiinnostavia artikkeleita:

(Visited 161 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid