Kliimamuutus võib tuua Soome jääaja

Kliimamuutus võib värske uurimuse kohaselt tuua Soome ja mujale Põhja-Euroopasse jääaja, kuna Põhja-Atlandi soojaringlus seiskub. Põhja-Euroopast saab sooja maailma jahe nurgake.

Seni on Soomes oldud arvamusel, et kliima soojenemine on nagu lotovõit – paar kraadi soojem ilm muudab elu-olu senisest paremaks. Ent see õnn võib olla üürike, sest Põhja-Euroopas ilm hoopis külmeneb. Paradoksaalsel kombel muutub Põhja-Euroopas ilm senisest märksa jäisemaks, vahendab Helsingin Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Sellisele võimalusele viitab jaanuari algul USA ajakirjas Science Advances ilmunud uurimus, mille kohaselt võib sooja ringi liigutav põhjahoovus Põhja-Atlandil üldse seiskuda.

Veeringulust hoiab elus ookeani soolane pinnavesi, mida Golfi hoovus toob kaugelt troopikast. Gröönimaa ja Islandi kohal see soolane vesi jahtub sedavõrd, et vajub läbi vähem soolasese kihi põhja, kustkaudu liigub tagasi lõuna poole. See põhja vajumise protsess toob endaga kaasa sooja pinnavett ning aitab nõnda hoida põhja pool ilma soojema.

Juba varasemate uurimuste järgi aeglustus veeringlus 20. sajandil. Samas on peetud ebatõenäoliseks, et veeringlus üldse peatub. Nüüd aga selgub uuest uurimusest, et selline asi on siiski võimalik, kui atmosfääri süsihappegaasisisaldus kasvab.

Uuringus parandati ära üks varasem viga. Nimelt pole varem osatud õieti arvestada mageda vee hulka. Kui aga Atlandisse voolab täiendavalt magedat vett, siis ei pruugi see enam jahtudes põhja vajuda ning nõnda jääb veeringlus seisma.

Kliima soojenemine toob Atlandisse täiendavalt magedat vett. Seda tuleb näiteks Gröönimaa jää sulamisest.

Kuni viimaste aastateni arvati, et Atlandi ookean pole nii tundlik mageda vee lisandumisele. Tegelikkuses ei vasta see tõele. See tähendab, et veeringlus seiskub ning Golfi ja Põhja-Atlandi hoovuste mõju kaob. Ilm muutub umbes 5 kraadi võrra jahedamaks, samasuguseks nagu on Vaikses ookeanis samal laiuskraadil. Vaikse ookeani põhjaosas sellist veeringlust pole ja seetõttu on seal kliima jahedam.

Mis veeringluse seiskumise tagajärjel juhtub, prognoosis juba 2015. aastal ajakirjas Climate Dynamics briti teadlane Laura Jackson. Põhja- ja Lääne-Euroopa muutuvad paari kraadi võrra jahedamaks. Põhja pool külmenevad eriti talved ja sagenevad Atlandilt tulevad tormid. Põhja-Euroopas sademete hulk väheneb ja põhiliselt sajab lund. Lõuna-Euroopas aga sajab suvel rohkem vihma. Põhja-Euroopas võib merepind tõusta umbes meetri võrra.

Positiivne pool on asja juures see, et veeringlus ei seiskuks igaveseks, vaid ainut teatud aastakümneteks või aastasadadeks. Golfi hoovus ei jää päris seisma ja lõuna poolt tuleb jätkuvalt põhja poole sooja õhku.

(Visited 203 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid