Kas siis soomlane ei tea, mis on eestlasele hea?

Soome Vabariigi 100. aastapäeva puhul Tallinnas 10. juunil toimuva kontserdiga seoses on nii Soomes kui Eestis tekkinud palju küsimusi muusikute valiku osas. Kui Eestist on näiteks esindatud laulva revolutsiooni sangar Villu Tamme, siis Soomest millegipärast vastavat analoogi pole kutsutud.

Nagu ütleb Iltalehtile antud intervjuus kontserdi korraldaja, Eestis tegutseva Soome Instituudi juht Anu Laitila, siis ei kutsutud nõukogude ajal Eestis esinenud Soome muusikuid põhjusel, et nõukogude aja meenutamine on eestlastele raske. Laitila seletab, et nõukogude aja viimased aastad on seotud nostalgiaga, kus inimesed ootasid vabadust, aga see on viimasel ajal muudetud paroodiaks.

Eestis elanud inimestel on Laitila jutust väga raske aru saada. Mida mõtleb ta paroodia all? Kas Eesti Televisioonis jooksvat sarja ENSV, mis on tõesti nõukogude aja paroodia. Aga see ei tähenda kaugeltki seda, et Eestis tol ajal esinenud Soome muusikuid kuidagi naeruväärsitataks. Pigem vastupidi, inimesed meenutavad neid heldimusega.

Eesti inimesed tunnevad hea parodistina hoopis Vesa Matti Loirit, kes laupäevasel suurkontserdil üles astub. Mõned aastad tagasi kuulus Eestis pea kohustuslikku aastavahetuse programmi Loiri alias Jean-Pierre Kusela esitatud Laulava Kulkuri.

Võibolla on probleem selles, et Anu Laitila on elanud koos oma abikaasa, Soome sotside ühe juhi Timo Harakkaga Eestis liiga lühikest aega ja tal puudub ettekujutus, mis Eestis arvatakse ja mõeldakse. Laitila on tõesti noor, 39-aastane ja ei pruugi laulva revolutsiooni aega mäletada. Ent tema abikaasa Harakka on 54 ja peaks seda aega suurepäraselt tundma. Soome muusikute roll Eesti iseseisvumise juures oli tähelepanuväärne.

Timo Harakkaga sama põlvkonna mees, Eesti tuntud muusikakriitik Priit Hõbemägi kirjutab Eesti Ekspressis, et ta ei lähegi 10. juunil toimuvale kontserdile, kuna tema jaoks on sealt kõige olulisemad esinejad kõrvale jäetud.

Hõbemägi kirjutab, et laulvaks revolutsiooniks nimetatakse Eestis aega 1987-1988, mil erinevatest põlvkondadest eestlased kogunesid Lauluväljakule ja väljendasid oma nõudmist Eesti iseseisvuse järele nii muusikat kuulates kui sellele kaasa lauldes. Kaasa lõid ka Soome bändid, kes tol ajal just said Eestis esinema hakata ja kes suurima innuga eestlastele esinesid ja niimoodi Eesti iseseisvusele kaasa aitasid.

Soome grupp Miljoonasade esines Eestis 1988. aastal, ajakirja Noorus toimetajate ja Seinäjoe muusikaaktivistide ühiselt korraldatud kontsertide KUVA 88 raames. Kuva oli lühend sõnade „kultuuri vahetus” esimestest silpidest, mis on samad nii eesti kui soome keeles. Soomest saabusid tolle hetke kõige kuumemad nimed Miljoonasade ja Kolmas Nainen, Eesti poolt olid Gunnar Graps, Singer Vinger ja Kolumbus Kris. Korraldati kaks kontserti, üks toimus Tartus, tollal ikka veel suletud linnas ja teine Tallinna linnahallis.

Priit Hõbemägi, kes tol ajal ajakirja Noorus muusikatoimetajana aktiivselt Eesti muusikaelus osales, mäletab hästi, kuidas Soome rokkbändid olid esimesed vabast maailmast, kes Eestis kontsertidel esinesid. Vastuvõtt oli pöörane. Ismo Alanko ja Sielun Veljet esinesid Tallinna linnahalli jäähallis juba 1986. aastal. Eestis esinesid tol ajajärgul ka Juice Leskinen, Leningrad Cowboys, Eppu Normaali, Hearthill ja Havana Black.

Kuid Vabaduse platsil lauldakse laupäeval ilma Eestile vabadust tuua aidanud Soome muusikuteta. Tolle aja tõelised Soome staarid eestlaste jaoks on kontserdilt puudu. Neid isegi ei kutsutud. Tuleb nõustuda Hõbemägiga, kelle arvates on kahju, et kontserdi korraldajana pole Eestis tegutsev Soome Instituut ära kasutanud suurepärast võimalust ehitada muusikalist silda kahe maa inimeste ja nende erinevate põlvkondade vahele.

Soomlased on olnud enamasti väga head Eesti olude tundjad. Kas oluliste muusikute kõrvalejätmine 100 aasta tähtsündmuselt tähendab, et soomlased on kaotanud oskuse teada, mis on eestlastele hea? Tegelikult asi nii hull pole. Isegi kui Soome 100. aastapäeva kontserti korraldanud inimesed käivad ringi silmaklappidega, siis soomlased on jätkuvalt avatud meelelaadiga ja valmis korraldama järgmisel aastal uue kontserdi, siis juba laulva revolutsiooni legendide osavõtul ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks.

(Visited 333 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid