Kevadel tuppa tulnud kimalast ei tohiks tappa

Kevadel tuppa tulnud metsmesilast ehk kimalast ei tohiks tappa, kuna tegemist on emakimalasega, kes asub uut pesakonda looma.

Kimalasema teeb terve kevade tööd, et ette valmistada esimene põlvkond töökimalasi, vahendab Helsingin Sanomat. Kevadel tuppa eksinud metsmesilane on suure tõenäosusega talveunest ärganud kimalasema. Kimalaste puhul nimelt talvituvad ainult emad. Nad talvituvad maapinna sees urgudes ja tulevad välja, kui maa sulab.

Kui kevadel tappa kimalasema, tähendab see kogu pesakonna hukkamist, märgib Loodushoiukeskuse uurija Rainer Peltola. Kimalane on aga Soomes peamine looduslike marjade tolmeldaja. Metsamarjadest on kimalased eriti olulised mustikatele, mis õitsevad suve algul, mil teisi tolmeldajaid liigub vähe. Kui kimalasi on vähe, jääb mustikasaak kesiseks.

Peltola arvestuse kohaselt läheb ühe kimalasema tapmisega kaduma 10-20 kg mustikaid. Põhja pool on kimalaste roll veelgi suurem. Näiteks Kuusamo kandis on pohlade tolmeldajatest 90% kimalased. Rovaniemis on mustikate põhilised tolmeldajad kimalasemad.

Muidu peetakse mesilasi väga virkadeks, aga kimalasema tolmeldab seitset õit sel ajal, kui tavaline tarumesilane tolmeldab ühte. Kimalasema peab olema eriti virk, et luua uus pesakond.

Kimalasema teeb pesa tavaliselt vanasse mutiurgu, kuhu ta ehitab vahast tassikujulised kärjed. Sinna korjab ta algul õietolmu ja mett.

Kui kimalasema on kogunud piisavalt toitu, hakkab ta munema. Ta haub mune nii nagu linnud. Seejärel aitab kimalasema kaasa munade arenemisele tõukudeks. Mai ja juuni vahetusel koorub esimene pesakond töökimalasi, kes kohe tööle tormavad, kui ema jätkab pesas munemist. Töökimalaste arv kasvab pidevalt terve suve jooksul.

Soome kimalaspesakonnad on väiksed – mõnikümmend liiget ja kõige rohkem mõnisada liiget. Vaatamata väiksele arvule on aga kimalased väga usinad tolmeldajad.

Kimalased on pärit Põhja-Soomest ja tulevad edukalt toime külma ilmaga. Mõned arktilised liigid suudavad lennata isegi külmakraadidega.

Kimalaspesakond kasvab suve jooksul. Ühel hetkel kooruvad kimalasisad ja siis uued emad. Omavahel paarituvad eri pesakondade emad ja isad.

Suve lõpus vana kimalasema sureb ja pesakond hakkab kokku kuivama. Töökimalased ja isad hukkuvad sügisel.

Viljastatud noored kimalasemad hakkavad talvitumiskohta otsima juba augustis-septembris. Kui järgmisel kevadel ilm taas soojeneb ja maa sulab, siis asuvad nad tööle ja looma uut pesakonda.

Viimastel aastakümnetel on kogu maailmas täheldatud tolmeldajate arvukuse langust, mida seostatakse taimekaitsevahendite üha laiema kasutusega. Koos tolmeldajatega kaovad paljud taimeliigid. Soomes on tuvastatud 37 eri kimalaseliiki.

Keväällä mökin lattialla kömpivää kimalaista ei saa missään nimessä tappaa – “Silloin koko yhdyskunta jää syntymättä”

Näihin aikoihin mökin kevätsiivouksen yhteydessä voi törmätä lattialla kankeasti kömpivään pörröiseen kimalaiseen. Se on vasta herännyt talvihorroksesta ja eksynyt sisätiloihin. Näitä tokkuraisia pörriäisiä ei kannata tappaa, sillä ne ovat aloittelemassa tärkeää tehtäväänsä. Kaikki toukokuun alkupuolella tavatut kimalaiset ovat kuningattaria, sillä kimalaisista ainoastaan kuningattaret talvehtivat. Ne talvehtivat yleensä maanperän koloissa, joista ne heräävät, kun maa on sula.

(Visited 132 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid