Soome tippsportlasi vaevab astma

Soome tippsportlasi vaevab üha enam astma. Äsja sportlasekarjääri lõpetanud suusataja Sami Jauhojärvi tunnistab, et tal olid haiguse tõttu vahepeal enesetapumõtted.

Astma on tippsportlastel kõige levinum krooniline haigus, vahendab Yle. Hingamisteede põletik võib kulgeda märkamatult ja lõpetada järsult sportlase karjääri. Nii juhtus Sami Jauhojärviga enne Sotši olümpiat.

 

-Reklaam-

 

Val di Femme MM-il 2013. aastal pidas Jauhojärvi veel vastu, aga juba siis vaevles ta hapnikupuuduses. 50 km distantsil rauges tema jõud kiiresti ja ta katkestas.

Juba siis vaevasid sportlast köha ja hingamisraskused. Õhu sisse hingamine oli järjest raskem ja kopsudest tuli lima. 2013. aasta kevadel käis 31-aastane sportlane astmauuringutel ja tal tuvastati astma. Uuringutel selgus, et 17% bronhide ja 33% kopsutorude läbilaskevõimest oli kadunud. Polnud ime, et võistlustel jõud kadus.

Jauhojärvit olid vaevused saatnud juba kaks aastat, nii et paljud imestasid, mis on juhtunud Libereci kahekordse MM-medalistiga. Kas oli isiklikus elus midagi lahti või mõjutas suusafirma vahetus? Probleemide põhjuse leidmine oli sportlase jaoks ühelt poolt kergendus, teiselt poolt hakkas painama teadmine, et ta on haige.

Astmasse võib haigestuda igaüks, aga sportlaste puhul on see haigus sagedasem. Uuringute järgi on astma tippsportlaste hulgas kõige levinud krooniline haigus. Juba 1984. aasta Los Angelese suveolümpial põdes 11% USA sportlastest koormusastmat. 1996. aasta Atlanta olümpial oli haigete arv kasvanud 20%-ni. Astmat esines eriti palju jalgrattasportlastel. Inglise olümpiakoondises oli Sydney ja Ateena olümpial astma viiendikul sportlastest.

Praeguse info kohaselt esineb astmat kõige rohkem kestvussportlastel, seda nii suve- kui talvealadel. Astmat soodustavad allergiad ja atoopiline dermatiit, samuti pärilikkus ja lapsepõlves põetud rasked hingamisteede haigused. Astmat esineb nii jalgpalluritel, hokimängijatel kui iluuisutajatel.

Astma on krooniline haigus, kus hingamisteede põletik kujuneb välja pika aja jooksul. Vaevused kujunevad välja järk-järgult. Jauhojärvil näiteks ei esinenud hingamisel vilistamist või tugevaid astmahoogusid. Tema vaevused olid suurenenud köha ja limaeritus, õhupuudus ja rõhumistunne, hingamisteede infektsioonid ja sportliku võimekuse langus. Ilma ravita areneb astma kiiresti.

Sportlaste astma pole kõigil ühesugune. Põletikku on võimalik kontrolli all hoida, et  hingamisteed kahjustada ei saaks. Ilma ravita aga ei suuda haige sportlane teistega sammu pidada, räägib Tampere haigla allergiakeskuse peaarst Jussi Karjalainen.

Astma puhul täidab lima hingamisteed ja hakkab lõpuks suu kaudu välja tulema. Pingutuse puhul võivad kopsutorud reageerida juba külmale või õhusaastele. Kui kopsutorud ahenevad, ei pääse õhk ja hapnik enam kopsudesse. Seetõttu ei pääse hapnik verre ja happed jäävad lihastesse. Jauhojärvi näiteks tundis, kuidas jalad jäid tõusudel kangeks. Enne diagnoosi oli tal võistlustel voolanud alati väga palju lima.

Karjääri alguses 2002. aastal uuriti tema kopse ja need tunnistati terveks. Ent aastakümneid jätkunud pingutus kohati kuni 30-kraadises pakases oli jätnud oma jälje. Suusatamise puhul tuleb pika aja vältel sisse hingata väga külma õhku, mis ärritab hingamiselundeid. Kui limaskestad saavad kahjustada, tuleb vere maitse suhu.

Astma pole mingi uus nähtus. Näiteks 1990ndate algul tehtud uuringu põhjal tuvastati astma 79%-l riigi tippsportlastest. Suvel hingavad tolmu ja muid hingamisteid kahjustavaid osakesi sisse maratonijooksjad ja orienteerujad. Ujudes ärritavad kopse kemikaalid. Üle 70%-l tippujujatest on diagnoositud astma.

Astma risk on suurem neil aladel, kus treenitakse palju suurel koormusel. See puudutab kestvusspordialasid nagu suusatamine, jooks, orienteerumine ja ujumine. Ujujaid vaevab astma puhul hingamisteede kuivus. Ülemised hingamisteed ei suuda õhku nii palju niisutada kui vaja.

Nii sportlaste kui ka tavaliste inimeste astmat ravitakse kahesuguste ravimitega: kopsutorude põletikku ravivate ja kopsutorude ahenemist ärahoidvate rohtudega. Põletikuravimit võetakse hommikul ja õhtul, ahenemist takistavaid ravimeid enne suuremat pingutust või astmahoogude korral.

Jauhojärvi puhul alustati kohe põletikuvastast ravi. Põletiku vähendamiseks kulus nädalaid, aga lõpuks olukord paranes. 2013-2014 hooajal oli Jauhojärvi nagu uuesti sündinud. Sotši olümpia paarissprindi ankrumehena suusatas ta hästi ning ületas finišijoone esimesena. Koju saabus ta koos Iivo Niskaneniga olümpiavõitjana.

Kodus proovis Jauhojärvi erinevaid ravimeid, näiteks 2014. aasta sügisel ravimit, mil oli nii raviv kui ahenemist takistav toime. Pärast seda aga hakkas süda pekslema ja ta ei suutnud uinuda ilma unerohtu võtmata. Oma karjääri kõige edukama soorituse järel algas uus hooaeg väga murettekitavalt. Sportlasel tekkis masendus, verenäidud halvenesid ja tal tekkisid enesetapumõtted. Masendusehood olid kõige raskemad pereliikmete jaoks. Siis jättis ta ravimi võtmise katki ja meeleolu kohe paranes. Tänavu Lahti MM-il võitis ta koos Niskaneniga sprinditeates pronksmedali ja pärast seda teatas sportlasekarjääri lõpetamisest.

Järgmistel aastatel Jauhojärvi enam ei võistle. Ent ka möödunud aastate saavutused olid astma tõttu küsimärgi all. Kui astmat pole suudetud kontrolli all hoida, siis oleks tema karjäär lõppenud juba varem. Mees poleks osanud ettegi kujutada, et astma tõttu või tipust kukkuda järsku 25-50. kohtadele. Nii kehvade tulemuste pärast pole mõtet võistlema minnagi. Astma ravi tõi aga nii mõnegi medali.

(Visited 147 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid