Soome mees õppis ise programmeerima ja töötab nüüd Soome juhtivas firmas

Soome mees Mika Väisänen õppis interneti abil ise programmeerima ja sai tööd Soome juhtivas programmeerimisfirmas Reaktor.

Väisänen sai oma esimese programmi Apple’i poe kaudu registreeritud 2014-2015 aastavahetusel. See oli lihtne mälumäng, aga selle autori jaoks suur asi, kuna ta oli hakanud programmeerimist õppima kõigest aasta aega varem.

 

-Reklaam-

 

Enne seda õppis Väisänen Aalto ülikoolis kinnisvara majandamist ja käis tööl, aga tundis huvi programmeerimise vastu. Internetis leiduvate õppematerjalide ja Google’i abil õppis ta samm-sammult edasi, kuni suurem osa ajast kulus koodi kirjutamisele.

Edasi hakkas mees mõtlema, et kui ta sellega iga päev nii palju tegeleb, siis võiks teha seda põhitööna. Sellest mõttest kulus vaevalt pool aastat kui teda kutsuti töövestlusele Soome juhtivasse programmeerimisfirmasse.

Interneti kaudu on tänapäeval võimalik õppida mida iganes, elada kaasa maailma tippülikoolide loengutele ja õppida programmeerimist või raamatupidamist. Samal ajal muutub kõik nii kiiresti, et juurde õppida ja end täiendada on vaja igal elualal. Aastaid või aastakümneid tagasi omandatud haridus on piisav vähestel elualadel.

Hea näide on IT-ala. Paljud sellel alal tegijad on iseõppijad ja paljudel nagu Väisänenil pole üldse erialast haridust.

Ülikoolide jaoks on iseõppimine veel üsna uus asi, ent näiteks Helsingi ülikoolis on pakutud kaugõpet juba alates 1977. aastast. Selle kaudu saavad huvilised omale välja valida kursusi. Helsingi Ülikooli avatud ülikooli juht Jaakko Kurhila räägib, et kaugõppes õppimise vastu huvi üha suureneb. Tänapäeval tähendab see põhiliselt õppimist interneti kaudu.

Iseõppimisega on ainult üks suur probleem – seda on raske tõestada. Varem saadi ülikoolist diplom, aga iseõppimise puhul seda pole. IT-ala on siingi suunanäitaja. Tavaliselt on programmeerijatel oma portfoolio ehk näited tehtud töödest, mis oskusi demonstreerivad. Samalaadne asi võiks olla ka teistel aladel.

Lisaks muutuvad nõudmised. Oluliseks saavad oskused, mitte lihtsalt koolis käimine, räägib Turu Ülikooli koolitusjuht Leena Jokinen. Tähtis on omada tööandja jaoks vajalikke oskusi.

Mika Väisäneni töövestlus läks kaks aastat tagasi edukalt ning ta töötab Reaktoris seniajani. Praegu 28-aastane mees pole õppimist jätnud. Näiteks hiljuti õppis ta ise ära Elm-programmeerimiskeele. Programmeerimisega on nii, et mida rohkem oled õppinud, seda enam on vaja õppida. Väisäneni veebiõpingud ei piirdu ainult programmeerimisega – kui ta tahab teada, kuidas munavalge kollasest eraldada, siis otsib ta vastust Youtube’ist.

Väisäneni kõige ambitsioonikam iseõppimise kogemus ulatub aga 2009. aastasse. Siis õppis ta peamiselt õpikute abil ise purjetama. Pärast seda sõitis sõbraga Kariibi merele, ostis sealt jahi ja purjetas üle Atlandi Euroopasse.

Õppimisvõimalused internetis:

edX.org: Ameerika juhtivate ülikoolide Massachusetts Institute of Technology ja Harvardi loodud avalik teenus. Ligi 70 õppejõudu pakuvad seal tuhandeid kursusi. Kursused on tasuta, aga tõendi saamiseks tuleb maksta. Inglise keeles.

Coursera.org: Pakub Ameerika juhtivate ülikoolide Stanfordi ja Princetoni programmi. Valikus on üle 2000 kursuse 180 erialalt. Tasuline: üks kursus maksab paarkümmend dollarit. Kursuse läbimisel saab tõendi. Inglise keeles.

FutureLearn.com: Briti ülikoolide ühine veebiõppe süsteem. Enamik kursusi on tasuta, aga tunnistuse eest tuleb maksta. Inglise keeles.

Mooc.helsinki.fi: Helsingi Ülikooli veebikursused nii soome kui inglise keeles. Pakutakse näiteks politoloogia ja statistika kursusi.

Õpi mida iganes

Lynda.com: Töövahendusteenuse LinkedIn omanduses olev õppekeskkond. Liikmemaksu eest pakutakse tuhandeid kursusi ja õppevideoid oma ala proffidelt. Peamiselt inglise keeles, aga osa on teistes suuremates keeltes.

Khanacademy.org: Bengali-ameerika koolitaja Salman Khani loodud veebiõppe keskkond, kus pakutakse tasuta õppevideoid ja kursusi näiteks matemaatikas, loodusteadustes ja programmeerimises. Khan on ise teinud tuhandeid videoid.

Youtube: Tahad õppida valmistama terassitooli? Või kududa mütsi? Väikeste ja igapäevaste asjade õppimiseks on Youtube ja inimeste endi videod kõige paremad.

Mika Väisänen opetteli netissä koodaamaan ja työskentelee nyt yhdessä Suomen parhaista ohjelmistotaloista – Näin onnistut itseopiskelussa

Oli vuodenvaihde 2014-2015, kun Mika Väisänen sai ensimmäisen sovelluksensa läpi Applen verkkokauppaan. Se oli yksinkertainen muistipeli, mutta Väisäselle se oli iso askel, sillä hän oli alkanut opetella ohjelmointia vasta vähän yli vuotta aiemmin. Haluatko lukea koko artikkelin?

(Visited 219 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid