Soome 25 aasta pärast – miljon inimest rohkem ja väga palju muud

Kui Eesti rahvaarv järgmise 25 aasta jooksul kahaneb ligi 200 000 inimese võrra, siis Soome rahvaarv kasvab ligi miljoni inimese võrra. Kui praegu elab Soomes 5,5 miljonit inimest, siis 25 aasta pärast juba 6,5 miljonit. Rahvaarv kasvab põhiliselt sisserände najal, vahendab Soome teadlaste kokku pandud ülevaadet Helsingin Sanomat.

Praegu elab Soomes 5,5 miljonit inimest, kellest soomlasi on 89%. Võrdluseks, eestlasi on Eestis 69%.

Rahvaarv on viimase 25 aastaga Soomes kasvanud 500 000 inimese võrra. Järgmisteks aastateks prognoosivad teadlased rahvaarvu veel kiiremat kasvu, seda põhiliselt sisserände arvelt Aafrikast, Aasiast ja Lähis-Idast. Inimesed rändavad lõunast põhja poole kliimamuutuse, ülerahvastatuse ja usukonfliktide tõttu. Inimeste rändamine on selleks ajaks muutnud terve Euroopa immigratsioonipoliitikat.

Soome on aastal 2042 endiselt iseseisev riik, mille piirid püsivad muutumatuna. Väärtused muutuvad tulevikus senisest tähtsamaks. Soomes hinnatakse 25 aasta pärast jätkuvalt solidaarsust ja sõnavabadust, mis on Soome ühiskonna alustalad.

Uute soomlaste integreerimine nõuab palju vahendeid, mistõttu mõned keskmise suurusega linnad on sunnitud ühinema. Näiteks Oulu, Rovaniemi, Kemi ja Tornio baasil luuakse uus linn – Põhja pealinn.

Soome suureneb keelte ja rahvaste paljusus. Bussis kuuleb tulevikus kümneid eri keeli. Soome ja inglise keele roll suureneb, rootsi oma väheneb. Valdav osa soomerootslastest on sulanduvad soomekeelsete hulka. Mõnes linnas ei saa enam rootsi keelega hakkama. Asutustes kõneldakse põhiliselt inglise keelt. Ametnikel on kõrvas seade, mis jutu ära tõlgib.

Tulevikus kasutatakse Soome hoonete juures rohkem värve, mis on välismaiste arhitektide töö tulemus. Hoonetel kasutatakse palju enam päiksepaneele. Siiski näeb kõik välja laias laastus nagu 2017. aastal, arhitektuuri muutumine on aeglane.

Kodud on muutunud põhiliselt seestpoolt, kus tehnika reguleerib nii energiakasutust kui ka tervislikke eluviise. Vanad hooned on muudetud ränioksiidaerogeeli abil soojapidavaks. Tänu sellele on vähenenud probleemid hallitusega.

Kusagil ei näe enam sisepõlemismootoriga autosid. Linnas sõidavad ringi ilma juhita elektribussid. Akutehnoloogia on arenenud sedavõrd, et kõik tööstusmaad on läinud üle süsihappe maksustamisele. Linnades on autoliiklus vähenenud ja üha enam tänavaid on avatud ainult jalakäijatele.

Kiirteedel ja mujal maanteedel liigub üha enam isesõitvaid autosid. Seda märkab kõige paremini liikluses enne jaanipäeva, kus ei tehta ohtlikke möödasõite ning tehnoloogia abil on pikivahed piisavalt pikad. Mööda kruusateed suvila juurde tuleb autot juhtida inimesel endal. Haja-astustusega piirkondades tuleb inimestel endil ka tööle sõita. Sisemaal aga jäävad teed kehvemaks, kuna inimesed on koondunud linnadesse.

Autostumise puhul on suurim muutus mõtlemises. Autoga sõitmine muutub samalaadseks teenuseks nagu restoranis käimine. Seda kasutatakse vastavalt vajadusele. Auto omamine pole enam moes, sest autorent on lihtne ja odav.

Öösel on maanteed suurte automaatrekkade päralt, mis sõidavad ise ilma juhita. Inimesi pole vaja enam kauba peale- ega mahalaadimiseks. Suurem osa laevadest sõidavad samuti automaatselt.

Robotautodega on õnnetuste arv vähenenud, aga see pole täiesti riskivaba. Näiteks on võimalik terroristidel häkkida sisse autodesse, samuti korraldada minikopteritega rünnakuid hoonete või inimeste pihta kasvõi teisest maailma otsast.

Sisseränne muudab Soomes rahvastiku struktuuri. Sisse rändab rohkem nooremaid  tööealisi inimesi, mistõttu ühiskond nooreneb. Samal ajal on vanu inimesi rohkem kui kunagi varem. Paljud elavad 100-aastaseks, aga peaaegu mitte keegi 120-seks. Alzheimeri tõbi on laialt levinud, aga selle vastu on leitud ravimid. Alzheimer muutub Parkinsoniga sarnaseks krooniliseks vaevuseks, mis muudab inimese elukvaliteeti, aga ei tähenda surma.

Vähk tapab inimesi samuti harva. Teadlased on välja töötanud täppisravimid, mis muudavad kasvaja krooniliseks haiguseks. Vähk on sarnane kõrge vererõhuga – mõlemaid saab rohtude abil kontrolli all hoida.

Inimestele osatakse kasvatada varuosi. Varuosi kasvatatakse inimese enda tüvirakkudest. Elundite kasvatamine on oluline, kuna neeru-, südame ja kopsuhaigusi ravitakse siirdamiste teel.

Antibiootikumide mõju on tulevikus vähenenud. Olukord on nii hull, et tuberkuloosi- ja kolibakterid tapavad maailmas jälle inimesi. Soomeski tuvastatakse üha enam antibiootikumide resistentsust. Töötatatakse välja antibiootikumidele alternatiivseid ravimeid.

Koos migrantidega saabub Soome uusi haigusi nagu sirprakuline aneemia, mis on levinud Aafrikas.

Tervishoius teevad põhitöö ära robotid. Inimeste roll on jälgida robotite tööd. Mõne asja, nagu vigastatud inimese taastusraviga ei saa robotid hakkama. Haiglates viibimise aeg lüheneb, haiglaga aitavad ühendust pidada nutikad plaastrid. Haiguste analüüsimine paraneb, näiteks on võimalik koduste vahenditega teha kindlaks viiruseid ja isegi seda, kas inimene on võimeline enesetapuks. Abiliseks on mobiiltelefon, millega saab pildistada silma võrkkesta ja kõrva kuulmekäiku, mõõta südame rütmi ja hemoglobiini ning testida hiv-i ja süüfilist.

Inimeste käsutuses on dna-koodi lugejad. Vastsündinutele antakse haiglas kingitusena kaasa info nende põlvnemise kohta. Geeniuuringutega saab kindlaks teha imiku vastuvõtlikkuse bakteritele, pärilikele haigustele ja ravimitele.

Roboteid kasutatakse mujalgi kui ainult haiglates. Näiteks robotid on ametis restorani ettekandjatena, kauplustes abilistena, tööstuses valvuritena ja hotellides vastuvõtutöötajatena. Sõjaväes kasutatakse lisaks tavasõduritele robotsõdureid.

Pere tähtpäevade tähistamisel löövad kaasa robotid, keda kutsutakse eesnime pidi. Mõned harrastavad robotitega seksi. Robotite ja inimeste vahel tekivad armusuhted, mida enam ei varjata. Korraldatakse robotite ja inimeste vahelisi jalgpallivõistlusi, kus robotid on edukamad.

Igavamad, rasked ja täpsust nõudvad tööd on juba aastaid olnud robotite pärusmaa. Koristajate hulk on kõvasti kukkunud ja arste ei vajata enam niipalju kui varem. Tehnoloogia loob uusi töökohti – tehisintellekti spetsialiste, disainereid ja teisi it-ala loomingulisi töötajaid vajatakse senisest rohkem. Mõni amet muutub jälle rohkem konsulteerimiseks, juhtimiseks või abistamiseks.

Töötajatelt oodatakse enam uute ülesannetega toimetulekut. Koolituse lõhe suureneb, kus osa jääb madala hariduse peale, teised õpivad pikalt ülikoolis. Tasuline haridus jõuab Soome ja paljud koolid liidetakse.

Ühiskonnas on toimunud 25 aasta pärast suur muutus – Soome on üle läinud kodanikupalga süsteemile.

Ilmastikus on toimunud samuti muutus, mida näeb kõige paremini talvel – maa on must ja ilm vihmane. Lõuna-Soome talved on lumevabad. Läänemeri ei jäätu enam kunagi. Helsingisse mere äärde rajatakse lainete vastu kaitsevallid.

Ilma soojenemine toob Soome uusi linnuliike. Osa linde liigub edasi põhja poole. Soome metsades kohtab uusi loomaliike nagu biisoneid. Üha rohkem liigub Soomes metssigu.

Maamajanduse olukord on samuti muutunud. Loomapidamisele kehtivad uued nõuded, kus neile on vaja rohkem liikumisruumi.

Metsa on Soomes veidi rohkem kui praegu. Suurte lageraiete aeg on läbi ning raiutakse väiksemate juppide kaupa. Ilmastiku muutuse tõttu esineb rohkem torme, mis metsa laastavad. Lehtpuid kasvab Soomes rohkem.

Ilmastiku puhul on süsinikdioksiidist saanud ohtlikumaks gaasiks metaan, mida eraldub õhku madalatest veekogudest ja loomakasvatusest. Seetõttu väheneb Soomes märgatavalt veise- ja seakasvatus. Keskkonnariskide tõttu maksustatakse loomset toitu üha enam, mistõttu liha hind tõuseb. Liha asemel tarvitatakse üha enam taimset toitu. Senisest enam süüakse putukaid.

Linnades näeb üha enam viljaaedu. Tänu autode arvu vähenemisele kasvatatakse taimi nii garaažides kui parkimisplatsidel. Taimekasvatuse eest hoolitsevad robotid.

Energiat toodetakse Soomes saastevabalt. Kivisöe ja turba kasutamine kütteks on lõpetatud. Selle asemel kasutatakse tuule-, päikse-, bio- ja vee-energiat. Lisaks sellele ostetakse rohelist energiat sisse Norrast, Rootsist ja Venemaalt. Tuuleenergia uus suund on maast mitme kilomeetri kõrgusele paigaldatavad grafeenaerogeelist või aerografiidist valmistatud turbiinid, mille efektiivsus ületab maapinnal kasutatavaid tuulikuid.

Soomes töötab kaks tuumajaama – Olkiluoto 3 ja Fennovoima. Uusi enam ei ehitata, sest nende ehitamine läheb kallimaks kui alternatiivse energia kasutamine. Päikseenergia kasutamine nii Soomes kui mujal on oluliselt odavam kui muud energialiigid. Põhiprobleem on Põhjamaades see, et päikseenergiat peab talletama pikaks perioodiks.

Kuivõrd teave päritolu kohta on paranenud, siis saab vastavalt sellele reguleerida oma toitumist ja leida kõige sobivamad toiduained. Valitsus toetab läbi maksustamise tervislikku toiduvalikut. Tubaka müük on terves Euroopa Liidus keelatud. Kiirsöögikohad pole kadunud – seal toimetavad robotid.

Väljas süüakse ja juuakse senisest rohkem. Valitsus on vähendanud nõudeid restoranidele ning väljas söömine on endisest tavalisem. Tervisebuumi on märgata restoranides – kadaka- ja kikkamarjad ning kuusevõrsed on paljude toidukohtade menüüs.

Palju on rahvusrestorane, näiteks uus tulija on madagaskari köök. See tuleb Soome ajal, kui kogu Madagaskari tulevik on kliimamuutuse tagajärjel ohus. Soome restoranid panustavad erilisusele – uued söögikohad on avatud otse rannas, suitsusaunas või loomalaudas.

Seal, kus vajatakse palju toitu, on levinud 3D-toitlustamine. Sellist toitu pakutakse näiteks konverentsikeskustes. Paljud prindivad toitu välja ka kodus. Mõned toidutootjad kasvatavad liha tüvirakkudest.

Seoses toidu 3D-printimisega väheneb vajadus supermarketitete ja eripoodide järele. Inimesed saavad omale ise kodus välja printida nii elektroonikat kui mööblit, nii toidunõusid kui prille ja isegi auto. Kui sobivat toodet ei leita, võib selle ise välja mõelda. Tooted saab välja printida kas oma isikliku või ühiskasutuses oleva printeriga.

Pangas käiakse palju harvem. Sinna minnakse vaid siis, kui planeeritakse suuremat investeeringut, taotletakse laenu või hoiustatakse suurem summa. Euro on olemas, aga seda paberrahana enam ei kasutata. Lisaks eurole on Soomes kasutusel globaalne elektrooniline ühisraha. See raha on bitcoini edasiarendus. Igaühel on veebis oma rahakott, mida saab kasutada arvuti või telefoniga. Maksmiseks pole vaja maksekaarti, selle asemel võib teabe edastamiseks kasutada näiteks sõrmust.

Kohvikutes naerdakse selle peale, kui keegi küsib wifi olemasolu kohta. Traadita internet on õhus igal pool. Isikuandmete kaitse on kaotanud oma tähenduse, kuna kõik info on igaühe kohta kättesaadav. Avatuse varjukülg on veebikuritegevus.

Kasutusel on seadmed, millest praegu, 2017. aastal ei osata unistadagi. Need ühendavad endas arvuti, optika ja elektroonika. Näiteks saab eemalt välja selgitada, mis materjalist on üks või teine ese. Kaupluses saab elektrooniliselt tuvastada kauba koostist, välismaal reisides tuleb silme ette info eri objektide kohta. Kui vana tuttav tuleb tänaval vastu, tuvastab seade selle isiku kui lapsepõlve naabri Pekka, kelle poeg mängib juunioride liigas jäähokit. Tehnika abil saab teada, kas inimene on armunud või on tegemist psühhopaadiga.

Tehnoloogia abil pääseb inimene kodudiivanilt virtuaalsesse reaalsusse. Võib näiteks liikuda teisele poole maailma ja seal tutvuda eri paikadega. Seadmeid pole vaja käega katsuda, piisab häälkäsklustest.

Vanad lemmikud ei oma enam mingit tähendust. Näiteks meelelahutus, kunst ja sport on kaotanud oma endise tähenduse. Ajalehti loetakse netist ja e-raamatud on uus reaalsus. Paberil raamatud ja ajakirjandus pole siiski päris kadunud – mõned inimesed tahavad neid nautida nende algsel kujul.

Osa asju on aastal 2042 nagu varem. Soome on jätkuvalt Euroopa Liidu liige. Soome teeb koostööd Põhjamaadega: kui Rootsi astub NATO-sse, siis järgneb ka Soome. Soome on jätkuvalt toorainest sõltuv maa, kus metsatööstus on väga oluline. Soome on jätkuvalt kõrgtehnoloogiline maa. Soomes kasvab kiiresti meditsiinitehnoloogia arendamine.

Soomest on saanud kaupade asemel teenuste eksportija. Reaalsuses tähendab see eri liiki konsultatsiooniteenuseid. IT-ala ettevõtted vajavad asjatundjaid nii EL-is, Aasias kui USA-s.

Soomes käib varasemast enam turiste. Paljud neist on terviseturistid, kuna inimesed tahavad tervislikku keskkonda, toitu ja tegevust.

Soomest on saanud strateegiliste maavarade nagu mangaani, kroomi, nikli ja molübdeeni eksportija. Ida- ja Põhja-Soome on nende maavarade poolest üks rikkamaid kogu maailmas. Vanaadium on samuti tähtis, kuna sellest toodetakse robotite tehislihaseid.

Kodudes on enamik asju endised, paljud on abielus ja neil on pere, kuigi järjest enam on üksi elavaid inimesi. Lemmikloomad on endiselt soositud. Tekkinud on mõned uued lemmikud nagu pisipanda.

Telefon on jätkuvalt selline nagu 2017. aastal. Seda pole ühendatud inimese selgroo, silmade või ajuga. Paljude jaoks on robotid ja tehnoloogia väsitavad. Nad kasutavad sedameid nii vähe kui võimalik ja eelistavad elada loomulikus keskkonnas. Moodi läheb maale elama kolimine.

Aastal 2042 kasutatakse Soomes jätkuvalt asjaajamises kirjakeelt, kuigi släng omab suuremat tähendust. Soomlaste nimed muutuvad sooneutraalseks nagu Pii, Puro ja Kinos. Nimevahetus läheb moodi, seda teevad isegi vanemad inimesed. See on hea viis uueneda ja arendada oma identiteeti. Vajadus vahelduse järele ei kao inimestest kuhugi.

Soome tulevikuvisiooni on kokku pannud tuleviku-uurija Risto Linturi, keskkonnaohtude spetsialist Risto Isomäki, toidu- ja elustiili-uurija Vesa Heikkinen, arengubioloogia professor Hannu Sariola, soome keele professor Kaisa Häkkinen, majandusteadlane Mika Pantzar, filosoof Elisa Aaltola, tuleviku-uurija Ilkka Halava, teadlane Pasi Saukkonen, tuleviku-uurija Elina Hiltunen, akadeemik Aleksi Lehikoinen, Sitra vanemnõunik Oras Tynkkynen, arhitektuuriprofessor Pekka Heikkinen, F-Secure teadusjuht Mikko Hyppönen, teaduskirjanik Cristina Andersson ja kasvatusteaduste professor Risto Rinne.

16 tutkijaa loi ennusteen: Tällaista on suomalaisten arki 25 vuoden päästä

Jos ei ole ihan nuori, muutoksen näkee, kuulee ja tuntee varsinkin pääkaupunkiseudulla. Kaduilla ja liikennevälineissä vaikuttaa olevan ihmisiä enemmän kuin ennen. Ja niin oikeasti onkin. Haluatko lukea koko artikkelin?

Kommentaarid

kommentaarid