Risto Teinonen soome raadiole Eestis: olen pagenduses Valka linnas

Oma tõekspidamiste tõttu Eestisse sisenemise keelu saanud soomlane Risto Teinonen ütles Eesti soomekeelsele SSS-Raadiole täna antud intervjuus, et on pagenduses Eestist 500 meetri kaugusel Valka linnas.

Oma elu kohta ütles Risto, et abikaasa elab Tartus ja kuivõrd täna on reede, siis on selline hea päev, et naine pääseb tulema tema juurde Valka. Registreeritud on ta Soome, kus ta eriti palju aega ei veeda.

Teinonen sõnas oma pagenduse kohta, et sellist ei tohiks enam olla praegusaja Euroopas, kus reklaamitakse sõna- ja arvamuste vabadust. Euroopas on inimeste ja kaupade vaba liikumine, aga Eestis pole seda küll tunda, lisas ta.

Lätit peab Teinonen elukohana väga sobilikuks ning ta märkis, et seal on odavad hinnad, näiteks odav alkohol. Tema Valkas elamise ajal on sinna tekkinud juurde hulgaliselt alkoholipoode. Aga Lätis on ka muidu odav ja lätlased on meeldivad inimesed. Ning kuivõrd ta on õppinud läti keelt, siis pole tal keelega mingeid probleeme. Ta on õppinud Tartus ka vene keelt, aga seda ta ei räägi.

Kogu asi sai alguse 2015. aasta 18. detsembril, mil Teinonen sai Eestisse maaletuleku keelu. Asi käis nii, et ta oli parasjagu oma kodus Tartus ja ei teadnud esialgu midagi. Siis peeti ta kinni ja toodi politseiautoga Tallinna ning pandi laeva peale. Põhjenduseks toodi siseministri määrus selle kohta, et praeguses olukorras, kus Eestisse on tulemas lähiajal palju inimesi teisest kultuurist, on olukord väga tuleohtlik ja seetõttu on otsustatud saata ta maalt välja. Otsus on tehtud viieks aastaks.

Samal ajal, kui Risto ära viidi, kupatati ta naine töö juurest koju ja korraldati kodus läbiotsimine. Kodust võeti ära raha ja kolm arvutit, millest kaks kuulus Ristole. Samuti võeti ära kaks telefoni ja paar tuhat raamatut. Ta taotles oma asju tagasi ja talle teatati paar nädalat tagasi, et raha võib tagastada ja see tagastatigi tema arvele Soomes. Nüüd teatati talle, et ka arvutid ja telefonid võib tagastada. Teinonen lisas, et kui Kapo võttis 8 aastat tagasi ära tema arvutid, siis tehti neist koopiad paari tunniga. Tavalisel politseil võttis aega poolteist aastat.

Politsei on valmis asjad tagastama tema esindajale, aga Teinonen teatas, et ei taha võtta esindajat Eestis, kuna esindaja võib langeda repressioonide ohvriks. Ta andis teada, et kui oli võimalik saata raha Soome, siis saadetagu ka ülejäänud asjad Soome.

Küsimusele, miks võeti ära raha, vastas Teinonen, et Eestis pole uurimise eesmärk välja selgitada asjaolusid, vaid võimalikult palju kahjustada uurimise all olevat inimest. Seetõttu võeti ära arvutid ja telefonid, et tema elu võimalikult raskeks teha. Eeslmise läbiotsimise käigus võeti talt ära visiitkaartide hoidja. Ja see oli kaks aastat ära. Lisaks võeti ära telefonid, nii et tal polnud ühtegi kontakti enam. Uurimiseks kulutati tollal kümneid tuhandeid kroone, visiitkaardid oleks võinud kopeerida ja tagasi anda, aga see polnud oluline. Oluline oli inimest kahjustada. Seetõttu võeti ka raha ära.

Teinonen ütles, et tema on käitunud vastavalt seadusele, aga ametkonnad mitte. Tema Eestist väljasaatmise otsus pole millegagi põhjendatud. See põhineb vaid oletusel, et ta võib olla ohtlik. Tema sõnul on täiesti selge, et kui viis aastat on läbi, siis tuleb uus viis aastat. „Otsus on kehtiv niikaua kuni Eestis on võimul praegune valitsus,” lisas Teinonen. Ta ütles, et kui ta peaks Eestisse tulema, siis võetaks ta kinni ja saadetaks maalt välja. Tõenäoliselt järgneks ka mingisugused sanktsioonid.

Täpselt 30 aastat enne seda, kui ta nüüd Eestist välja saadeti, saadeti ta välja ka Nõukogude Liidust. Põhjuseks toodi asjaolu, et tal oli kaasas raamatuid, mida ei tohtinud olla. Siis määrati samuti viie aasta pikkune maaletuleku keeld. Tol korral oli huvitav juhus, et sadamas, kus teda üle kuulati, aeti paberid segi ja talle toodi kõrvalruumis olnud mehe paber, kuhu oli mees kirjutanud vastuseks küsimusele, kes teda maale saatis: Jeesus. Seda meest ei päästnud see, et Jeesus oli teda maale saatnud, ka tema sai maaletuleku keelu. Risto kohtas seda meest hiljem laeval ja mees ütles, et see oli talle 26. reis. Tal olid kaasas Uued Testamendid. Nii et ka usk võib olla väga ohtlik.

Teinonen ütles, et ta on nüüd 4-5 aastat olnud Soome kodanik, enne seda oli ta kümmekond aastat Eesti kodanik.

Eestisse tahaks Teinonen väga tagasi tulla. Seepärast on ta alustanud Eesti riigiga kohtuteed. Olukord on selline, et kui ta Tartus trepi peal kinni võeti, siis oli ta minemas maale puid tegema. Tema perel on Valgast 50-60 km kaugusel väike maakoht, kus ta oli just saanud sauna valmis ja oli jõudnud ühe korra laval käia. „Loomulikult ma tahaksin jätkata elamist seal, kus olen elanud viimased 25 aastat,” märkis ta.

Kohtus käimiseks anti Teinonenile võimalus tulla Eestisse vaid üheks päevaks: hommikul laevaga Tallinna ja õhtul tagasi. Nii ei saanud ta õieti suhelda isegi oma advokaadiga. Pärast seda aga ei lubatud tal tulla enam isegi kohtusse ja öeldi, et advokaat võib sõita välismaale. Teinonen ütles, et eesmärk on tekitada talle võimalikult palju kulusid, aga tema püüab neid vältida. Praegu on kohtuasjaga seis selline, et Tallinna Ringkonnakohus on andnud siseministeeriumile vastamiseks kuu aega ja see aeg saab täis paari nädala pärast. Pärast seda tuleb kirjalik otsus.

Hispaania kohta ütles Teinonen, et seal elab tema ema, mistõttu ta külastab tihti Hispaaniat. Radio Finlandia on talle tuttav ja selle toimetus asub tema ema kodust 300m kaugusel. Varem oli tal soov osta Hispaanias maad ja luua sinna kommuun, aga see plaan on praeguseks peatatud. Aga tal on unistus osta Hispaaniasse suvila ja ehitada sinna saun.

Maarjamaa Risti riikliku autasu kohta ütles Teinonen, et president Toomas Hendrik Ilves muutis seadust tagasiulatuvalt, mis ei peaks kuuluma lääneliku õiguskultuuri juurde. Enne aga kui seadus jõustus, annetas ta viimasel päeval Maarjamaa Risti oma emale. Selliseid aumärke ei saa müüa ega osta, aga kinkimine pole keelatud. Kui seadus jõustus ja Ilves seda kohe tema vastu kasutas, siis ei olnud tal enam midagi tagastada. Temalt võeti ära ainult aumärgi kasutamisõigus.

Mis aga puutub varasematesse karistustesse, siis ütles Teinonen, et teda pole varem mitte millegi eest karistatud. Ta lisas, et kui oleks midagi olnud, oleks kohe saanud kaela süüdistuse. Ta tõi näiteks, et kui Soomes teisest kultuurist tulnud inimene kellegi vägistab ja ta selle eest vangi mõistetakse, siis ei saadeta isegi teda välja, kui tal on Soomes pere. Teinoneni puhul on küsimus selles, et tema mõtted ei meeldi valitsusele. „Mul on raske ette uskuda, et Eesti on nii nõrk maa, mille turvalisust kõigutavad mõne inimesed veendumused,” lisas ta.

Teinonen ütles, et see on tõsi, et ta on rahvussotsialist. Ja teda võib kutsuda natsiks, kui keegi seda soovib. Eestis on samas olukord, kus mitte mingisugused sümbolid pole keelatud. Ja isegi maades, kus need on keelatud, on keelatud vaid nende avalik näitamine. Saksamaal pole keelatud see, kui keegi hoiab omal kodus seina peal haakristiga lippu või Hitleri pilti. Seal jookseb selge piir ja inimesel on kodus õigus teha peaaegu mida iganes, kui see ei häiri naabreid.

Natside üritused pole Eestis olnud avalikud. Sellisteks üritusteks on näiteks kinni pandud terve restoran või on toimunud kogunemine kellegi pool kodus. Kapo on isegi tauninud oma kirjutistes seda, et meie üritused on olnud kinnised, märkis Teinonen, suletus muudab sellised üritused ahvatlevamaks ja see on nende arvates halb. Näib, et nad tahaksid, et natside üritused oleksid Eestis avalikud, mis on vastuolus sellega, mida nad taotlevad.

Saatejuht Kalle Tapio Reini ütles, et on paar korda teinud kokana neil üritustel süüa ja tema pole küll midagi ohtlikku märganud. Reinile meenub, kuidas teatud probleeme oli tortidega, kuna sellest kirjutati lehtedes. Teinonen ütles, et neil on kolm üritust aastas, kus pakutakse sooja sööki ning siis kohvi ja torti, mis on temaatiliselt kaunistatud. Sageli jälgisid toimuvat väljast Kapo töötajad ja ükskord oli Tartus selline asi, et pärast üritust küsitleti seal osalenud inimesi ja üks naljakamaid küsimusi oli, et kes ja kui mitu tordilõiku ära sõi. „Paistab, et neid huvitab see tort kõige rohkem, peaks neile teinekord eraldi tordi tellima.” märkis Teinonen.

Saatejuhi küsimusele, kas siis oled suurem rahvussotsialist, kui sööd kolm tordilõiku, vastas Teinonen, et seda peaks küsima Kapo töötajate käest. Kui aga riigiasutus, mille töötajate arvu ega palka keegi ei tea, tegeleb selliste asjade nagu tordilõikude lugemisega, siis tekib küsimus, kas see on ikka vajalik asutus, lisas ta.

(Visited 903 times, 3 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid