Soomlased taotlevad kellakeeramise lõpetamist terves ELis

Soomlased on kogunud 50 000 allkirja, et kaotada kellakeeramine Soomes. Soome eurosaadikud on taotlenud kellakeeramise lõpetamist terves Euroopa Liidus.

Seaduse muutmise algatamiseks vajalike allkirjade kogumiseks oli aega kuni 10. aprillini, aga vajalikud 50 000 allkirja on tänase seisuga juba koos. See tähendab, et kellakeeramise kaotamine läheb menetlusse Soome parlamendis Eduskunta.

Suveajale üleminek Soomes põhineb 2002. aastal vastu võetud Euroopa Liidu direktiivil. Möödunud aastal tegi grupp Soome Europarlamendi saadikuid Euroopa Komisjonile ettepaneku, et suveajale üleminekust võiks loobuda, kuna see pole millegagi põhjendatud. Euroopa Komisjon on lubanud seda asja arutada. Suveajale ülemineku kaotamiseks tuleks muuta ELi direktiivi, aga see pole lihtne ülesanne, vahendab Helsingin Sanomat.

Soome valitsuserakondadest toetab suveaja kaotamist kõige aktiivsemalt Põlissoomlaste erakond. Soome 13-st Europarlamendi saadikust toetab suveaja kaotamist 10.

Teadlaste arvates võiks suveajale üleminekust loobuda, kuna see tekitab unehäireid.

Kellakeeramise idee sai alguse 19. sajandi lõpust, mil Uus-Meremaa liblikasõbrast postiametnik George Hudson tegi ettepaneku kella keeramiseks, kuna töö tõttu ei jõudnud ta suvel valgel ajal Wellingtonist koju, et tegeleda liblikatega. Ta tegi ettepaneku lükata kella septembris edasi ja aprillis tagasi (lõunapoolkeral on suvi meie mõistes talvekuudel). Tookord naerdi tema ettepanek välja, aga idee hakkas idanema ning pärast Hudsoni surma 1927. aastal hakati Uus-Meremaal kella keerama. Praegu tehakse seda 70 riigis üle maailma.

Soomes hakati kella keerama 1981. aasta märtsikuus. Euroopa Liidu direktiiv käsib kella keerata kõigis ELi riikides, aga mingit põhjendust pole selle kohta toodud. Euroopasse jõudis idee Inglismaalt, kus leiti, et nii on mugavam. Euroopa riikidest keerati kella esimesena Saksamaal ja Austri-Ungaris 1916. aasta aprilli lõpus. Kolm nädalat hiljem järgnes Suurbritannia, siis Prantsusmaa ja USA ning sealt edasi juba riburada ülejäänud riigid.

Saksamaal tuvastati juba samal sügisel, et kellakeeramisest ei saadud loodetud kasu, vahendab Helsingin Sanomat. Pärast sõda loobusid Saksa- ja Prantsusmaa kellakeeramisest.

Kellakeeramise teema tõusis uuesti päevakorda pärast teist ilmasõda energiakriisi ajal 1970ndatel aastatel, kui nafta hind neljakordistus. Siis oli eestvedajaks USA, millele järgnesid Euroopa riigid. Soome kaalus kellakeeramist aastaid, kuni 1980. aastal tuli teade, et kella hakkab keerama Nõukogude Liit. Selle teate peale hakkas Soome kella keerama 1981. aasta kevadest.

Nüüd on Venemaa otsustanud kellakeeramise lõpetada. Alates 2011. aastast läks Venemaa president Dmitri Medvedjevi määrusega üle pidevale suveajale, alates 2014. aastast president Vladimit Putini määrusega uuesti normaalajale.

Kellojen siirto johtuu uusiseelantilaisesta postimiehestä, joka rakasti perhosia

Miksi kellon viisareita siirretään? Kuukausiliite selvitti. Postimestari George Hudson rakasti perhosia. Sanottiin, ettei kukaan ollut kerännyt yhtä hienoa kokoelmaa Uuden-Seelannin perhosia. Mutta työnteko häiritsi harrastusta. Usein Hudson pääsi Wellingtonin postista vasta illalla, eikä päiväperhosia enää lentänyt. Mutta entä jos ilta alkaisikin kesällä hieman myöhemmin? Miksei ilta voisi alkaa hieman myöhemmin!

Kommentaarid

kommentaarid