Soome president suhetest Putiniga: Vihaga ei saavuta midagi

Soome president Sauli Niinistö andis põhjaliku intervjuu Rootsi päevalehele Dagens Nyhether. Leht küsis suhete kohta Putiniga ja Niinistö vastas, et vihaga ei saavuta midagi.

Soome Vabariigi 100. aastapäeva puhul avaldatud intervjuus ütles Niinistö, et riiki kaitseb iga inimene ja praeguses kübersõja maailmas asub parim kaitse inimeste kahe kõrva vahel.

Riigikaitse ei tähenda ainult relva kätte võtmist, ütles Niinistö Mäntyniemi residentsis antud intervjuus, see tähendab ka kriitilist mõtlemist.

President tuletas ühtlasi meelde Soome kuulsat hüüdlauset Üheskoos, kus riiki ehitatakse üles kõik koos.

Infosõja mõjude kohta ütles Niinistö, et Soome tegutseb väga aktiivselt näiteks Johan Bäckman, aga ta pole saavutanud mingit edu.

Euroopa Liidu kohta ütles Niinistö, et kui populistid suuremates riikides võimu võtavad, siis on oluline, et liit alles jääks. Euroopa Liitu tuleb alles hoida, ütles Niinistö, eriti oluline on see väikeste riikide jaoks.

Niinistö ise on olnud väga isepäine. Näiteks pärast seda, kui Venemaa okupeeris Krimmi, katkestasid Euroopa liidrid igasugused suhted Venemaaga. Ent Soome president on pärast seda Putiniga kohtunud korduvalt. Rootsi välimisnister Margot Wallström kohtus hiljuti Moskvas oma Vene ametivenna Sergei Lavroviga ja seda kohtumist peetakse just Niinistö teeneks.

Niinistö ütles selle peale, et erinevalt teistest ajab Soome Venemaaga asju avalikult. Soomele on teada, et Euroopa riikidel on olnud Venemaaga palju kontakte. Isegi USA-l on säilinud palju kontakte. Aga neist ei räägita avalikult. Soomel pole mingit põhjust oma suhteid Venemaaga salajas hoida. Viimasel NATO kohtumisel Varssavis kiideti samuti heaks kontaktid Venemaaga.

Niinistö peab kontaktide hoidmist oluliseks, kuna nii saab teada, kuidas ja mida venelased mõtlevad. Samuti on Soomel Venemaaga ühine piir. Venemaaga tuleb arutada paljusid asju, mis pole otseselt seotud poliitikaga.

Niinistö tunnistab, et Venemaal on komme ajada asju vastavalt oma huvidele. Näiteks 2015. aasta lõpus avas Venemaa ootamatult oma piiri Soomega ja ei nõudnud piiriületajatelt enam Schengeni viisat. Mõned kuud hiljem kohtus Niinistö Münchenis Venemaa peaministri Dmitri Medvedjeviga ning tegi selgeks, et Soomele selline asi ei meeldi. Medvedjev ühtegi viga omaks ei võtnud, aga pärast seda probleemid kadusid.

Küsimuse peale, kas Niinistö on olnud Putini peale vihane vastas president, et vihaga ei saavuta midagi. Aga tema sõnul tuleb iga asja hoolikalt läbi mõelda ja analüüsida. Norras oli piiril Venemaaga samasugune olukord, aga Norras leiti, et see oli juhuslik. „Mina nii ei arva,” ütles Niinistö, „see oli signaali saatmine Vene moodi.” Pärast seda teatas Venemaa avalikult, et neil pole piiriga selliseid probleeme nagu Euroopa Liidul, kus immigrantide sissevoolu peatamiseks tuleb Türgile raha maksta.

Ajaleht küsis Niinistölt, mis ta arvab sellest, et Venemaal on komme kokkuleppeid rikkuda. President vastas, et seepärast ei pea kogu aeg kikivarvul käima. Asju tuleb omavahel arutada ja dialoogi pidada. Teisest küljest peab Soome tugevdama oma kaitsevõimet. On oluline, et kõik seda teaks, isegi väljaspool Soomet. See tuleb kasuks ka dialoogi pidamisel Venemaaga. Küsimuse peale, kas venelased usuvad seda, vastas president, et nad tunnevad seda.

President Sauli Niinistö: “Varje människa är sitt lands försvarare” – DN.SE

“Vi bygger Finland tillsammans”. Texten är präntad i vitt på finska och svenska vid byggbarackerna utanför riksdagshuset i Helsingfors. Renovering av riksdagen pågår och ska bli klar i sommar, lagom till hundraårsjubileet. Den har blivit dubbelt dyrare än det ursprungligen var tänkt. Finlands demokrati har varit betydligt mer dyrköpt.

(Visited 121 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid