Lahti MMi võistluspaiga karm minevik: siin hukkus 1918. aastal sadu punaväelasi

Lahti MMi võistluspaik kätkeb endas karmi ajalugu. Nimelt toimus siin 99 aastat tagasi 1918. aasta kevadel üks verisemaid lahinguid punaväelastega. Lahti suusastaadioni vastas asuval Intiaanikukkula mäel, mille nõlvadel on üks suusaraja kuulsamaid tõususid, hukkus mitusada inimest.

„Lahingud olid siin eriti kõvad,” räägib Lahti muuseumi teadusjuht Hannu Takala. Tema sõnul toimusid selles paigas Soome tuleviku jaoks otsustavad sündmused, vahendab Helsingin Sanomat.

Lahti lahingud olid Soome kodusõja ühed tähtsamad. Lääne-Soomest taganevad punaväelased liikusid läbi Lahti Viiburi ja Peterburi poole. Loviisas maale tulnud sakslased vallutasid Lahti 19-20. aprillil. Nad tõmbasid liini praeguse suusastaadioni kohale. Punased pressisid vastu. Intiaanikukkula mäele sisse seadnud sakslased aga andsid punastele kõvasti säru. Lahingus hukkus kokku 21 sakslast ja teadmata arv punaseid. Teada on, et punaste väeosa rünnakud löödi kõik tagasi. Osa hukkus, osa taganes. Surnuid võis olla mõnisada või isegi rohkem. Lahtisse tungijad olid Lääne- ja Edela-Soome punased koos peredega, kes liikusid ida poole. Siis oli selge, et nad on sõja kaotanud ja nad kartsid valgete kättemaksu.

Soome kodusõja-aegsed kaitsekraavid leiti Lahtist alles 1996. aastal. Praegu on nad võetud kaitse alla.

Lahti kui spordikeskuse ajalugu ulatub 1920ndatesse aastatesse. Kohalik spordimees Tahko Pihkala soovis seal 1922. aastal korraldada samasugused spordimängud nagu olid olnud Oslos Holmenkollenis. Praegune suusastaadion oli siis linna ääremaa. Esimesed Salpausselkä mängud korraldati Lahtis 1923. aastal ja MM-võistlused korraldati seal juba 1926. aastal.

Intiaanikukkula (tõlkes: indiaanikuppel) nimi aga tuleneb 1978. aasta MM-võistlustelt, kui tolleaegne saatejuht Reijo Salminen võrdles metsast välja sõitnud suusatajaid indiaanlastega, kes justkui nagu John Wayne’i silme ees kuskilt välja vupsasid. Teine saatejuht Anssi Kukkonen võttis selle nime kasutusse ja nüüd on see läinud üldisesse käibesse.

Suusaraja lõpu J-kurv aga tuleb Järvineni nimest. Kunagi olid selles kurvis suusatootja Järvineni reklaamid. Nimi on jäänud, kuigi Järvineni kuldaeg lõppes 1970ndatel aastatel.

http://www.hs.fi/urheilu/art-2000005112275.html

Kommentaarid
(Külastatud 457 korda, 1 külastust täna)