Kes maksab ELis kinni Briti ärajääva osa?

Pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust langeb teistele liikmesriikidele suurem koormus. Suurbritannia oli Saksamaa järel suuruselt teine netomaksja, puudujäävast osa tõttu võib langeda suurem koormus Soomele.

Suurbritannia alustab lahkumiskõnelustega juba tänavu märtsikuus, vahendab Helsingin Sanomat. Brexiti kõnelused tulevad rasked, sest kokku tuleb leppida ligi nelja miljoni ELi kodaniku saatus, kes praegu elavad ja töötavad Suurbritannias. On tõenäoline, et võitlus lahkumise tingimuste pärast tuleb tuline. Jutt käib kümnetest miljarditest eurodest, milles osapooled on eriarvamusel. Kui britid maksmisest loobuvad, tuleb teistel see osa katta.

Euroopa Liit soovib Suurbritanniale esitada liidust lahkumise eest 40-60 miljardi euro suuruse arve. See on brittide jaoks valus üllatus, sest seni polnud keegi arvestanud, et lahkumise eest võidakse raha nõuda.

Euroopa Liidu riikide juhid kohtuvad täna Brüsselis Euroopa Liidu nõukogu istungil. Brexiti teemat päevakorras pole, aga sellest räägitakse igal pool. Briti peaminister Theresa May osaleb kohtumise esimesel päeval. Homme jätkub kohtumine ilma temata.

Britid ise ei taha maksmisest midagi kuulda. Kui peaminister lubab Brüsselis midagi muud, siis võetakse ta kodus vihaselt vastu. See võib tähendada praeguse konservatiivse valitsuse lõppu.

Kui Suurbritannia lahkub, kaotab Euroopa Liit ühe suurematest maksjatest. Briti osa on ligi 10% Euroopa Liidu eelarvest. Aastas tähendab see 9,5 miljardit eurot. Elaniku kohta olid britid 2015. aastal suuruselt kolmandad netomaksjad. Kui soomlase kohta maksti ELi eelarvesse 89 eurot aastas, siis iga briti kohta oli summa  177 eurot. Kui britid lahkuvad, tähendab see, et teised hakkavad rohkem maksta või vähendatakse ELi eelarvet.

Briti lahkumine võib olla ELile valus, sest EL on end sidunud paljude projektidega kogumahus 241 miljardit eurot. Briti osa selles on 29-36 miljardit eurot. Euroopa Liidus on olnud tavaks, et käimasoleva eelarveperioodi kulud kaetakse järgmisel perioodil. Kui briti enam ei maksa, tekib ELi eelarvesse auk.

Brittidelt nõutakse sisse ka osa ELi ametnike pensionikuludest. ELi pensionikulud on kokku 64 miljardit eurot. Pensionikulud kasvavad kiiresti ja kurnavad ELi eelarvet, sest ELil pole eraldi pensionifondi.

Uurimiskeskuse Centre for European Reform raporti autori Alex Barkeri arvestuse järgi võib Euroopa Komisjon nõuda Suurbritannialt kokku 57-73 miljardit eurot. Kui aga brittidelt nõutakse vaid käesoleva eelarve kulusid, siis jääb summa 25-33 miljardi euro piiresse.

Briti valitsuse vastukäik võib olla see, et nõutakse omale osa ELi varadest. Bruegeli mõttekoja arvestuse kohaselt on ELis varasid kokku 153,7 miljardit euro eest: sularaha, kinnistud ja eri investeeringud. Suurbritannia võib sellest sisse nõuda 12-15%.

Juuresolevast tabelist tuleb välja, et Suurbriannia on Saksamaa järel suuruselt teine ELi netomaksja. Suurimad netosaajad on Poola, Tšehhi, Rumeenia ja Kreeka.

Euroopa Liidu riigid järjestatuna maksmise ja saamise vahekorra alusel. Allikas: Helsingin Sanomat.

Kuka maksaa brittien EU-eron? Lasku voi langeta lopulta myös suomalaisille, kun iso nettomaksaja lähtee

Lontoo-Bryssel Kuluva kevät testaa Euroopan unionin yhtenäisyyttä ja uudistuskykyä. Britannia – yksi isoista jäsenmaista – käynnistää eroneuvottelut maaliskuun aikana. Brexit-neuvotteluista tulee vaikeat. Ensinnäkin pitää sopia noin neljän miljoonan ihmisen kohtalosta: Mitä käy Britanniassa asuvien EU-kansalaisten oikeuksille ja vastaavasti brittien oikeuksille muissa EU-maissa? Ilman taistelua ei ratkea ainakaan kiista brexitin “hintalapusta”: Milloin lakkaa Britannian velvollisuus maksaa EU:n kassaan?

Kommentaarid

kommentaarid