Helsingis ja Vantaal on nähtud suurt kiskjat

Helsingis ja Vantaal on nähtud suurt kiskjat ahmi, kelle tavapärane elupaik on Lapimaal. Tegemist on esimese korraga ajaloos, kui suurt kiskjat on nähtud nii sügaval lõunas.

Ahmi jälgi nähti metsa all Vantaal Seutulas 4. märtsil ja Helsingis Vuosaaris läinud pühapäeval. Inimesed on Helsingi ümbruses näinud nii jälgi kui looma ennast. Ahm on küll suur kiskja, aga ei kujuta endast ohtu inimesele, vahendab Iltalehti.

Kogenud jahimees Martti Palokas ütles Iltalehtile, et tegemist on kindlasti ahmiga ja tema 45-aastase jahimehekarjääri jooksul on see esimene kord kui see kiskja on nii kaugele lõunasse tulnud.

Suurkiskjate asjatundja, professor Ilpo Kojola ütles, et ahmi tavapärane elukoht on Ida- ja Põhja-Soomes. Tema arvates on tõenäoline, et tegemist on ühe ja sama noore isendiga, kelle jälgi on Helsingi ümbruses nähtud. Lõuna-Soome ahmid on üksildased uitajad. Nad võivad ööpäevas läbida keskmiselt 20 kilomeetrit. Ahm võib korraga läbida paarkümmend kilomeetrit ja see ei võta teda isegi hingeldama.

Arvatakse, et Lõuna-Soomes toitub ahm põhiliselt ilveste poolt maha murtud põtradest ja kitsedest. Ahmi võib Lõuna-Soomes kohata üha enam, kuna nende arvukus on põtrade hoiualadel suurenenud.

Inimestel pole vaja ahmi karta. Seni pole teada juhtumeid, kus ahm oleks inimest rünnanud. Üksikuid juhtumeid on olnud seoses lammaste ja koertega. Pigem on linn ahmi jaoks ohtlik – näiteks võib ta tiheda liiklusega kohas auto alla jääda. Kui ta oma lõunapoolsel rännakul siiski ellu jääb, siis võib arvata, et ta pöördub varsti põhja poole tagasi. Noortel ahmidel on tavaks otsida liigikaaslasi, aga nii kaugelt lõunast nad neid vaevalt leiavad.

Kommentaarid

kommentaarid