Helsingi-Tallinna tunnelit on lihtne ehitada – graniit ulatub Eestisse välja

Helsingi-Tallinna tunneli planeerimine käib Soomes täie hooga. Tunnelit oleks ehitada lihtne ja see saaks valmis viie aastaga, kuna tugev graniidikiht ulatub mere põhjas Eestisse välja.

Ehitajate jaoks tähendab ühtlane kaljumassiiv seda, et tegevust on lihtne planeerida. Tunnel on tehniliselt täiesti teostatav, märkis uurija Ossi Ikävalko ajalehes Helsingin Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Mõtte tunnelist Helsingi ja Tallinna vahel käis esimesena välja Soome geotehnoloog Usko Anttikoski 1992. aastal Taanis toimunud geotehnoloogia konverentsil. Avalikkuse ette jõudis see mõni aasta hiljem. Esialgu ei peetud seda tõenäoliseks.

Nüüd on aga olukord muutunud. Helsingi ja Tallinn on tunneli osas sõlminud koostööleppe. Eeluuring lubab kasvu kiirenemist mõlemal pool Soome lahte. Jätku-uuring valmib eeloleva aasta jooksul.

Euroopa Liit toetab samuti tunneli tasuvuse uurimist. Helsingi piirkonna elanikest ligi pooled toetavad tunneli rajamist.

Tunnel saab tõenäoliselt valmis 2030ndatel aastatel.

Puurimist ja kaevamist tunneli rajamiseks jätkub. Tunneli pikkus on ligi 80 km, millest suurem osa kulgeb Soome lahe all. Tunneleid peab kokku olema kolm: kaks kummaski suunas liikuvatele rongidele ning üks hoolduseks.

Selline asi pole tänapäeval võimatu. Inglis- ja Prantsusmaa vaheline Eurotunnel on raudteetunnel pikkusega 50 km, millest 38 km on vee all. Jaapani Seikani 54 km raudteetunnelist on 23 km mere all. Hiinlased planeerivad 120 km pikkust raudteetunnelit Bohai mere alla.

Soome lahe all on täies ulatuses graniit, mille vanus on 1,8 miljardit aastat. Graniit on kõva, aga soomlastel on selle puurimise kogemus. Päijänne järvest tuleb Helsingisse vesi mööda 120 km pikkust graniidi sisse puuritud tunnelit. Päijänne tunnel valmis kümne aastaga puurimise ja lõhkamise teel. Samasugune kalju on Helsingi ja Tallinna vahel. Graniit läheb Tallinna poole üha sügavamale maa sisse. Probleemid võivad tekkida tunneli teises otsas Tallinnas, kus graniidi peal on pehme liivakivi. Nimelt laseb liivakivi vett läbi, aga tunnelisse ei tohi vett valguda. Selles kihis asub ka eestlaste kaevuvesi ning tunneli ehitus ei tohi seda rikkuda.

Liivakivi vajab palju tihendamist ja toestamist, kuna kohati on see nii pehme, et võib labidaga kaevata. Ehitajad võivad selles liivakivis leida fossiile, sest see on saja miljoni aasta vanune merepõhi. Tallinnas ulatub maapinnani välja sinine savi, mis on juba päris pehme. Tunneli ehitus savi sisse on aga lihtne, sest see ei lase vett läbi. Peterburi metroos on sinise savi sisse ehitatud üle saja kilomeetri tunnelit.

Tunneli ehituse suurim väljakutse on liivaga täidetud süvendid või orud Soome lahe keskel ja Tallinna ligidal. Need on nagu allapoole suunatud tipuga mäed, mis on tekkinud pärast jääaega. Need orud ja süvendid on täidetud materjaliga, mis pole veel jõudnud kivistuda. Orgude all olevat graniiti tuleb hoolikalt uurida. Tunnel peab mõnes kohas laskuma kuni 200 meetri sügavusele, et neid orgusid vältida.

Ehitus kulgeb aeglaselt, kui tunnelit hakata tegema ainult otstest. Norra kiirete tunneliehitajate kogemust arvestades võiks aga asi valmis saada viie aastaga. See tähendab, et tunnelit tuleb ehitada korraga mitmes kohas: nii otstes kui ka keskele rajatud kahelt tehissaarelt mõlemas suunas. Tehissaared võiks rajada näiteks Helsingi ligidale Uppoluoto saarele ja Tallinna madalale. Kui puurimine edeneks kiirusega 10 meetrit päevas, siis saaks aastaga tehtud paarkümmend kilomeetrit tunnelit.

Sellised puurmasinad on aga väga kallid, üks maksab kümneid miljoneid eurosid. Praktikas võib tunneli ehitus tähendada tavapärast lõhkamist ja kaevamist. Tavapärasel meetodil valmiks tunnel 15 aastaga.

Ehitusfirma Swecon juht Juho Siipo ütles, et enne peaks välja selgitama, kuidas mõjutab ajaline viivitus tunneli maksumust. Puurmasinad on kallid, aga neid kasutades pole vaja tunnelist hiljem välja kaevata purustatud graniiti.

Tallinna tunnelit võib võrrelda ka Alpidesse rajatud 57 km pikkuse Gotthardi raudteetunneliga, mille ehitus kestis 17 aastat. Gotthardi tunneli ehitus maksis 11 miljardit eurot, Tallinna tunneli maksumuseks on arvestatud 9-13 miljardit. Võrdluseks, Olkiluoto uue tuumajaama maksumuseks kujuneb 8,5 miljardit eurot.

Soome lahe põhi ja tunneli võimalik kulgemisteekond. Allikas: Helsingin Sanomat.

Peruskallio jatkuu Viroon asti, ja siihen on hyvä rakentaa – tunneli Tallinnaan voisi valmistua viidessä vuodessa

Jos Helsingistä tehdään rautatietunneli Tallinnaan, rakentajat pääsevät puhkomaan tuttua peruskalliota Viron rannikolle asti. Kallioperämme jatkuu sinne yhtenäisenä, ja se on mainio asia. “Peruskallio suorastaan suosii maanalaista rakentamista. Tunneli on teknisesti aivan mahdollinen”, sanoo erikoistutkija Ossi Ikävalko Geologian tutkimuskeskuksesta. Ajatuksen tunnelista esitti Helsingin geoteknisen osaston päällikkö Usko Anttikoski vuonna 1992 geotekniikan kokouksessa Tanskassa.

(Visited 899 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid