Brüsseli pommirünnakus aasta tagasi raskelt viga saanud soomlanna räägib oma üleelamistest

Täpselt aasta aega tagasi plahvatasid Brüsselis pommid nii lennu- kui metroojaamas.  Üks raskelt viga saanutest oli Soome juurtega Rootsi kodanik Jaana Mettälä, kes kõigele lisaks oli veel seitsmendat kuud lapseootel.

Enne metroosse astumist mõtles naine, et kui peab veel paar päeva vastu, siis pääseb lihavõttepuhkusele. Möödunud aasta 22. märtsil astus ta Brüsselis Beaulieu peatuses metroorongile.

Siis naine veel ei teadnud, et temast järgmisse vagunisse oli samas peatuses astunud 27-aastane marokolane Khalid el-Bakraoui.

Euroopa Komisjoni juures töötav Mettälä pidi maha tulema Schumani peatuses, aga Göteborgis elav nõbu oli talle saatnud sõnumi plahvatuste kohta Brüsseli lennujaamas. 17 aastat Brüsselis elanud naist vapustas see uudis niivõrd, et ta lasi õige peatuse mööda. Ta läks rongist välja järgmises Maalbeeki peatuses. Jaamas kohtas ta tuttavat poolakat, kellega vahetas infot lennujaamas toimunu kohta. Nad seisid kohe perrooni ääres, kus el-Bakraoui lõhkas pommi kell 9.11.

„C’est pas possible,” oli 44-aastase Mettälä esimene mõte. See polnud võimalik! Pomm oli plahvatanud temast mõne meetri kaugusel. Siis ta veel ei teanud, et pool nägu, käed ja üks jalg olid põlenud. Naine teadis, et on ise elus, aga ei teadnud, mis olukorras on kõhubeebi. Ta ei tundnud enam lapse liikumist. Ta komberdas metroojaamast väljas asuvasse kontorisse, kus palus kutsuda kiirabi. Ta ise siis ei teadnud, aga nägi küllalt jube välja: nägu põlenud, verine ja tahmane, juuksed põlenud ja turris.

Mettälä ootas kiirabi umbes kümme minutit. Kogu Brüssel oli kaoses ja masenduses. Oodati uusi pommirünnakuid. Lennu- ja metroojaama plahvatustes hukkus lisaks kolmele pommipanijale veel 35 inimest, vigastatuid oli kokku 340.

Haiglas avastas kirurg, et Mettälä käed on tundetud ja määras kohe operatsiooniaja. Oli nekroosi oht, mis tähendanuks mõlema käe amputeerimist. Ta päästis mu käed, räägib naine arsti kohta, silmad pisarais. Selliseid kiireid otsuseid tehti tol päeval igal pool Brüsselis. Üle 60 inimese olid kriitilises seisundis ja lisaks Mettäläle veel kaks naist lapseootel.

Lõikuse käigus eemaldati naise väiksest sõrmest üks tükike. Käeline tegevus on tänaseni pärsitud ja see võibki nii jääda. Ta käib neli korda nädalas füsioteraapias ja kord kuus psühholoogi juures. Haiglas veetis ta neli kuud.

Brüsseli terrorirünnaku ohvrite hulgas oli kümnete eri rahvuste esindajaid. Nende hulgas kolm soomlast. Rootsi kodanik Mettälä on sündinud Göteborgis, aga üles kasvanud Põhja-Rootsis Kalixis. Tema isa Heikki elab nüüd Soomes Loimaal.

Pärast rünnakuid viidi Mettälä kolmeks päevaks kunstlikku koomasse. Kui ta ärkas, kuulis enda ümber murelikku juttu keisrilõike kohta. Ta kirjutas käega oma kõhu peale no – ei. Pärast nädal aega kestnud vaatlemist otsustasid arstid lõpuks, et beebi tunneb end hästi ja rasedus võib jätkuda. Hirme oli palju, näiteks ema tugevad valuvaigistid. Mis juhtub, kui ta sünnitab morfiinisõltuvusega lapse?

Mettälä keskendus ainult sellele, et sünnitab terve lapse. Ta ei tahtnud enam midagi kuulda terrorirünnakutest, millele järgnesid ulatuslikud politseioperatsioonid. Brüsseli tänavatel patrullisid sõjaväelased, aga Mettälä sõdis oma sõda. Ta loobus valuvaigistitest ning piiras külastuste hulka. Ühtlasi andis ta külastajatele kindlad suunised: Kui nutma ajab, siis minge välja. Ta tundis, et ei saa murduda, et ta peab säilitama rahu lapse nimel.

Nädalad läksid ja kätte jõudis õige päev. Naine muretses loomuliku sünnituse pärast, kuna ta oli väsinud ja ei saanud kasutada oma käsi. 1. juuni hommikul otsustati 38. rasedusnädalal keisrilõike kasuks. Mettälä on läbi elanud viha ja ebaõigluse tunded ning terrorirünnakutest ei taha ta enam midagi rääkida. Samuti ei soovi ta süüdistada milleski Belgia ametivõime. Ühest asjast ei saa ta siiski aru – miks ei suletud metroojaamu kohe pärast lennujaama plahvatusi. Lennujaama pommid plahvatasid kell 7.58. Maalbeeki plahvatus oli enam kui tund aega hiljem.

Mettälä elu tähtsaim hetk polnud siiski kell 9.11 ühel märtsihommikul, vaid 1. juuni hommikul kell 9.12. Siis sündis ilma väike Maylie. Ta oli sündides 50 cm pikk ja kaalus 3510 grammi. Kolme nädala jooksul läbi viidud uuringutest selgus, et ta polnud morfiinisõltuvuses ja ka muidu polnud midagi viga.

See oli uskumatu, räägib naine. Ta küsis mitu korda üle, kas see on ikka tema laps. Väike oli nii puhas ja täiuslik.

Brüsselis toimunud rünnakute eest võttis vastutuse terrorirühmitus Isis. Seni pole teada, kes andis käsu Brüsselis tegutsenud terrorirakukesele. Selles kahtlustatakse praegu end Süürias varjavat Marokost pärit Belgia kodanikku Osama Atari. Teda kahtlustatakse ka 2015. aasta Pariisi terrorirünnakute korraldamises.

Brüsselis lennujaamas panid end plahvatama Najim Laachraoui ja Ibrahim el-Bakraoui. Arvatakse, et Laachraoui valmistas nii Pariisis kui Brüsselis kasutatud pommid. Maalbeekis pani end plahvatama el-Bakraoui vend Khalid. Kõik kolm olid pärit Marokost.

Pommiplahvatustega seoses vahistati veel kaks meest, kes ei pannud pomme plahvatama. Neist üks oli pärit Marokost, teine Süüria päritolu Rootsi kodanik.

“En tiennyt, onko vauvani elossa” – Brysselin pommi-isku poltti raskaana olleen Jaana Mettälän ihon, nyt hän kertoo HS:lle selviytymisestään

Bryssel Vielä kolme päivää kun jaksaisi, niin pääsisi muutaman päivän pääsiäisvapaille. Tällaisia ajatuksia oli Jaana Mettälän mielessä tasan vuosi sitten 22. maaliskuuta kello 8.59, kun hänen metrojunansa nytkähti liikkeelle Beaulieun asemalla Brysselissä. Haluatko lukea koko artikkelin?

Kommentaarid

kommentaarid