Estonia huku uurija: Miks lasti laevad tormiga merele?

Estonia huku uurija, Soome mereteadlane Kai Myrberg ei saa aru, miks lasti kolmapäeval suure tormi ja rekordkõrgete lainetega mere reisilaevad, vahendab Iltalehti.

Myrberg on üldse imestunud, miks on laevafirmad vait, sest näiteks Estonia huku ööl möllanud torm Läänemerel oli lapsemäng võrreldes sellega, mis oli nüüd kolmapäeval, kui laine kõrgus oli 15 meetrit. See oleks võinud kaasa tuua järjekordse õnnetuse.

Tingimused olid kolmapäeva ööl vastu neljapäeva merel kohtutavad, möllas ajaloo kõige võimsam torm. Myrbergi väitel oleks pidanud laevad sel ööl sadamasse jääma. Teda paneb imestama, et laevad üldse merele läksid, sest ilmateenistused hoiatasid tugeva tormi eest.

Myrberg on parasjagu koos kolme teise uurijaga kokku panemas ülevaadet Estonia huku ööl Läänerel valitsenud olukorrast, kus võetakse vaatluse alla tingimused merel 28. septembri ööl 1994. aastal. Samal ööl hukkus 852 inimest. Myrbergi raport on üks osa Estonia katastroofi puudutavast lõppraportist.

Myrberg tuletab meelde, et Estonia katastroofi ööl Läänemerel valitsenud lained olid lapsemäng võrreldes kolmapäevaga. Estonia huku ööl oli keskmine lainekõrgus merel 3,5-4,5 meetrit, kolmapäeval aga 8,2 meetrit. Kolmapäeval olid kõrgemad lained 15 meetri kõrgused, Estonia huku ööl 12 meetri kõrgused.

Ka tuul oli Estonia huku ööl vaiksem: toona oli see keskmiselt 20 meetrit sekundis, nüüd kolmapäeval 21 meetrit sekundis.

Myrberg ei väida samas, et laevad oleksid võinud tugeva tormi tõttu põhja minna. Selleks on vaja mingit tehnilist viga, näiteks Estonia puhul oli see vöörivisiiri lukustusseadme rike. Myrberg lisab, et võrreldes toonase ajaga on tänased laevad vastupidavamad. Samas on see muudmoodi ohtlik, näiteks inimesed võivad kukkuda ja viga saada.

(Visited 84 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid