Kaks kuud enne Ukrainasse tungimist 2022. aasta alguses esitas Venemaa rea ​​kaugeleulatuvaid nõudmisi, sealhulgas nõudis NATO vägede tagasiviimist positsioonidele, kus nad olid 1997. aastal, enne kui lääneliit laienes Venemaa piiride poole.

Nüüd, sel nädalal president Trumpi saadikutega peetud kinnise ukse taga peetud läbirääkimistel Ukraina sõja lõpetamise üle, on venelased selle seisukoha taaselustanud – mõnel juhul sõna-sõnalt –, et saavutada pärast viit aastat ja sadu tuhandeid surmajuhtumeid suurem võit, vahendab New York Times.

Moskva vankumatu seisukoht esitati dokumendis, mida Venemaa ametnikud sel nädalal levitasid, selgub New York Timesi poolt läbirääkimistega seotud isikult saadud koopiast.

Dokument, mille autentsust kinnitas teine ​​läbirääkimistega kursis olev isik, näitab, et president Vladimir Putin pole oma põhieesmärkides peaaegu üldse järele andnud pärast Trumpi administratsiooni enam kui 20 kuud kestnud diplomaatilist tegevust konflikti lõpetamiseks.

Venemaa nõudmised, et NATO viiks oma väed välja idatiivalt – Poolast ja Baltimaadest –, on tõstnud Euroopa julgeoleku küsimuse Ukraina-teemaliste läbirääkimiste keskmesse. Need nõudmised avavad ka Vladimir Putini avalike avalduste tegeliku eesmärgi. Venemaa liider on järjekindlalt rõhutanud, et enne sõjategevuse lõpetamist tuleb tegeleda sellega, mida ta nimetab sõja „algpõhjusteks” – ehk Venemaa ulatuslike etteheidetega nii NATO kui ka Ukraina suunal.

Dokumendist selgub ühtlasi, et majanduslikud stiimulid, mida Donald Trumpi esindajad Jared Kushner ja Steve Witkoff on Putinile pakkunud, ei ole seni sundinud Moskvat järeleandmistele. Kriitikute hinnangul riskivad Ühendriigid sellega, et aitavad kaasa Putini pikaajalisele püüdlusele taastada Nõukogude-aegne mõjusfäär, mis ulatuks Euroopast Kesk-Aasiani.

Venemaa otsus võtta sisse nii kompromissitu positsioon langeb ajale, mil Putinil on kavas kohtuda Trumpiga järgmisel nädalal Hiinas Shenzhenis, kus toimub Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikide iga-aastane kohtumine. See on teine ​​kord, kui need kaks meest kohtuvad Trumpi teise ametiaja jooksul.

10. novembril koostatud Venemaa dokument toob uusi üksikasju Kremli jäiga hoiaku kohta, mida väljendati sel nädalal Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis peetud läbirääkimistel. Tegemist oli esimese korraga alates veebruarist, mil USA, Venemaa ja Ukraina ametnikud kohtusid silmast silma. Ühtlasi oli see esimene selline kohtumine pärast seda, kui Trumpi administratsioon algatas sel sügisel uue initsiatiivi, et käsitleda Ukraina-läbirääkimiste raames Venemaa nõudmisi Euroopa julgeoleku osas.

Dokument väljendab Venemaa esialgset seisukohta ning läbirääkimistel osalenud Vene ametnikud andsid mõista, et Putin võib siiski paindlikkust üles näidata – nii väidavad kaks läbirääkimistega seotud isikut, kes nõustusid tundlikke arutelusid kirjeldama vaid anonüümsuse tingimusel.

Kuid Venemaa ametnikud andsid Abu Dhabis selgelt mõista, et nad näevad külma sõda – ja toona Nõukogude Liidu juhitud liitu, mida tunti Varssavi paktina – eeskujuna sellest, milline võiks Euroopa välja näha pärast sõja lõppu Ukrainas. Teise maailmasõja järgsetel aastakümnetel sai Euroopast tuumariikidest suurvõimude vahelise vastasseisu keskpunkt ning sõjaoht lasus kogu kontinendi kohal.

Kuid Abu Dhabis väitsid venelased – nagu meenutavad kohalviibinud –, et tollased eraldiseisvad USA ja Nõukogude mõjusfäärid ning nendega kaasnenud suhtlus ja kokkulepped vähendasid tegelikult konfliktiohtu.

Pole teada, kui kaugele Moskva selle argumendiga jõuab.

Üks USA ametnik sõnas, et Witkoff ja Kushner andsid venelastele mõista, et olukord on 2021. aasta detsembrist saadik oluliselt muutunud – toona nõudis Venemaa uut lepingut, mis oleks lõpetanud suure osa NATO sõjalisest tegevusest Ida- ja Kesk-Euroopas.

Ameeriklased soovitasid venelastel vaadata tulevikku, rääkis USA ametnik, kes soovis läbirääkimiste tundlikkuse tõttu jääda anonüümseks. Ametniku sõnul on Trumpi esindajad avatud Moskva uutele ettepanekutele, mis sisaldaksid Venemaa konkreetseid samme pingete vähendamiseks.

Putini esindaja keeldus kommentaaridest. Trumpi saadikud püüavad nüüd hajutada kartusi, et nad sõlmivad Putiniga ulatusliku kokkuleppe, minnes mööda Euroopast ja Ukrainast.

Pärast Abu Dhabi kohtumist suundusid Kushner ja Witkoff neljapäeval Moskvasse, et kohtuda Putiniga.

Seal ütles Kushner Putinile kohtumise avalikus osas, et Venemaa, Ukraina, Euroopa ja Ameerika Ühendriigid on „pikaajalise julgeoleku” küsimustes juba edusamme teinud. Kuid nagu rääkis ajakirjanikele pärast kohtumist Venemaa presidendi välispoliitikanõunik Juri Ušakov, märkis Putin hiljem ameeriklastele, et Venemaa 2021. aasta ettepanek NATO tagasitõmbamise kohta peegeldab endiselt „meie nägemust jagamatu julgeolekuarhitektuuri alustaladest”.

Moskvast suundusid USA esindajad neljapäeval Dublinisse, kus nad andsid Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile kohtumise tulemustest ülevaate. Seejärel sõnas Kushner: „Me ei saa seda kokkulepet sõlmida, ilma et eurooplased oleksid läbirääkimiste laua taga.”

Asjaolu, et Venemaa lähtepositsioon Euroopa julgeoleku küsimuses on sel nädalal jäänud sisuliselt samaks mis viis aastat tagasi, näitab, kui keeruline on leida kompromissi, mis paneks Vladimir Putini sõja lõpetama.

Sel nädalal esitatud dokument, milles sõnastatakse Venemaa seisukohad, on ilma päise ja allkirjata – diplomaatilises keeles nimetatakse seda „mitteametlikuks dokumendiks”, mille eesmärk on esitada ühe poole vaated mitteametlikul teel. Dokumendis korratakse Venemaa 2021. aasta detsembri nõudmisi: NATO riigid peavad välistama alliansi edasise laienemise ning igasuguse sõjalise tegevuse Ukrainas ja mujal – Ida-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias ja Kesk-Aasias.

Dokument näitab, et Vladimir Putin on mõne oma seisukoha puhul positsioone pigem veelgi karmistanud. 2021. aastal soovis Venemaa, et NATO loobuks tuumarelvade jagamise kokkulepetest, mis on pikka aega võimaldanud USA Euroopa liitlastel toetuda Ameerika tuumarelvade kaitsele. Nüüd nõuab Venemaa dokumendi kohaselt ka seda, et Prantsusmaa ja Suurbritannia välistaksid võimaluse kasutada oma tuumarelvi teiste Euroopa riikide kaitsmiseks. Seda ideed on Euroopas viimase aasta jooksul aktiivselt arutatud – osaliselt seetõttu, et tuntakse muret Donald Trumpi valmisoleku pärast NATO-le appi tulla.

Samuti soovitakse dokumendis lõigata läbi Ukrainale antav abi, nõudes „igasuguste lääne relvade, sõjatehnika ja -varustuse tarnimise” lõpetamist Ukrainale. Venemaa oleks Ukraina Euroopa Liiduga liitumisega nõus vaid juhul, kui Ukraina ei osale liidu ühises kaitsepoliitikas.

Lisaks nõuab Venemaa – sarnaselt 2021. aastal enne sissetungi esitatud nõudmistele –, et NATO viiks oma väed ja baasid tagasi alliansi 1997. aasta piiridesse, so aega enne laienemist Kesk- ja Ida-Euroopasse. Selline samm nõrgestaks alliansi kõige haavatavamate liikmete – näiteks Poola ning endiste Nõukogude liiduvabariikide Eesti, Läti ja Leedu – võimet end kaitsta.

Viimastel päevadel, kui teave Venemaa jäikadest seisukohtadest Abu Dhabist levima hakkas, tõrjusid mitmed Euroopa liidrid need kiiresti tagasi, pidades neid vastuvõetamatuteks. Poola peaminister Donald Tusk ütles neljapäeval, et „Venemaa tingimuste aktsepteerimine kujutaks endast otsest ohtu Poola julgeolekule”.

„On selge, et need on vastuvõetamatud mitte ainult Ukrainale, vaid eelkõige Euroopale ja kindlasti ka sellistele riikidele nagu Poola,” sõnas Tusk Dublinis.

Abu Dhabis toimunud läbirääkimistel osales ka kindral Alexus G. Grynkewich, kes on kõrgeim Ameerika sõjaväejuht Euroopas. Kahe kohalviibinu sõnul toimus kindral Grynkewichi – kes on ühtlasi kõrge NATO komandör – ja Venemaa ametnike vahel elav mõttevahetus, mille käigus kindral nõudis, et Vene esindajad selgitaksid oma muresid seoses Euroopaga.

Kindral Grynkewichi pressiesindaja kapten Arlo Abrahamson selgitas, et kindral osales läbirääkimistel USA Euroopa väejuhatuse (U.S. European Command) juhina, et pakkuda USA juhtkonnale sõjalist nõu. Läbirääkimiste tundliku iseloomu tõttu keeldus ta aga täpsemaid kommentaare andmast.

Venemaa uuesti esile kerkinud nõudmised on ilmnenud ajal, mil Witkoff ja Kushner on viimastel kuudel hoogustanud püüdlusi täita Trumpi lubadus lõpetada sõda Ukrainas. Selle käigus on saadikud süvendanud arutelusid võimalike äritehingute üle Venemaaga ning otsustanud kaasa lüüa Putini pikaajalistes püüdlustes pidada läbirääkimisi uue Euroopa „julgeolekuarhitektuuri” üle.

Varem on Ukraina toetajad öelnud, et on valmis sellisteks läbirääkimisteks Venemaaga alles pärast sissetungi lõppemist.

Kuid olukord on muutunud. Luksemburgi peaminister Luc Frieden sõnas intervjuus, et ameeriklaste jaoks on „loomulik” pidada kõnelusi nii venelaste kui ka ukrainlastega.

„Kuid nad räägivad ka Euroopa tulevikust,” jätkas ta. „Meie ütleme: te ei saa rääkida Euroopa tulevikust, ilma et meie oleksime läbirääkimiste laua taga.”