Endine Briti riikliku julgeoleku nõunik ütles, et Suurbritannia peaks Venemaa suhtes asuma „pealetungile”, selle asemel et vaid reageerida Kremli kasvavale sekkumisele.

Lord Sedwill, kes on töötanud ka valitsuskantslerina Theresa May ja Boris Johnsoni valitsustes, kutsus NATO liitlasi üles tekitama Moskvas tunde, et see on „ohu all”, ning looma „strateegilisi dilemmasid”, mis võtaksid president Putinilt initsiatiivi, vahendab Times.

Ta sõnas Oslos sildunud Briti mereväe lipulaeval HMS Prince of Wales toimunud Atlantic Future Forumil, et Suurbritannia on Venemaaga juba haaratud „hübriidsõtta”.

Foorumi esimees Sedwill ütles: „Kuulen inimesi rääkimas, et Ühendkuningriik asub rindejoonest kaugel ja seetõttu oleme me kaitstud. Ekslik arvamus.”

„Me oleme juba praegu igapäevaselt hübriidsõjas – olgu selleks küberrünnakud, pommiähvardused, droonid, tapmiskatsed või meie poliitilist elu häiriv „määrdunud raha” valimistel,” sõnas ta.

Pöördudes ministrite, sõjaväejuhtide ja kaitsetööstuse juhtide poole, lisas sõltumatu parlamendiliige: „NATO on küll kaitseallianss, kuid kõige tõhusam kaitseviis on sageli vastasele dilemma tekitamine – ehk teisisõnu: asuda oma vastaste vastu rünnakule.”

„Kuidas panna nad tundma, et nad on ohus? Mitte lihtsalt jätta initsiatiivi neile ja sellele vastu kaitsta… Kuidas – olgu tegemist tavapärase või hübriidkaitsega – saaksime venelastele survet avaldada? Heidutus ei nõua üksnes tõhusat kaitset; see eeldab ka seda, et meie vastastele kaasneks oht, kui nad jätkavad meie proovile panemist,” rääkis ta.

Sedwill märkis samuti, et Kaug-Põhi on Suurbritannia „eesliin” ning et Kreml projitseerib oma jõudu Põhja-Atlandile Murmanskist – mereväebaasist, mis asub Norra piiri lähedal.

Tugevalt militariseeritud Murmanski oblast, mis asub peaaegu täielikult põhjapolaarjoone taga, on Venemaa Põhjalaevastiku kodubaasiks. Lääne liiduga puhkeva konflikti korral oleks selle sadam peamiseks baasiks, kust sõjalaevad, tuumarelvadega varustatud allveelaevad ja luurelaevad saaksid teele asuda, võttes sihikule Suurbritannia ja teised liitlased.

Eelmisel kuul hoiatas parlamendi kaitsekomisjon, et Suurbritannia sõjalistes võimekustes polaarpiirkonnas on „karjuvaid lünki”, mis muudab selle piirkonna Venemaalt lähtuvate ohtude suhtes haavatavaks.

Komisjoni raportis tõdeti, et merevägi on lasknud oma jääaluse allveelaevavõimekuse „hääbuda ajal, mil Kaug-Põhi on muutunud strateegiliselt üha olulisemaks”. Raportis märgiti, et Astute-klassi ründeallveelaevad ei ole veel võimelised jää all tegutsema, mis tähendab, et Suurbritannia ei suudaks vee all Venemaaga võidelda.

Teisipäeval anti HMS Prince of Walesi angaaris toimunud konverentsil teada, et sõjavägi hangib 90 miljoni naelsterlingi väärtuses uusi droone ja andureid, et kaitsta Briti veealuseid kaableid Venemaa sabotaaži eest.

Atlantic Neti nime kandev süsteem varustab mereväe uue autonoomsete süsteemide võrgustikuga, mis tegutseb kogu Põhja-Atlandil. See kasutab süvavees patrullimiseks autonoomseid andureid, et tuvastada vaenlase allveelaevu ja mehitamata süsteeme.

Süsteem pakub seireteenust, mis aitab koordineerida NATO sõjalaevade ja allveelaevade tegevust, pakkudes varasemat hoiatust ohtude eest ning selgemat pilti veealusest olukorrast.

Suurbritannia ja Norra allkirjastasid eelmise, 2025. aasta detsembris „Lunna House’i” kokkuleppe, mis võimaldab Briti ja Norra merevägedel teha koostööd, et ohjeldada Putini laevastikku.

Nende peamine ülesanne on tagada kontroll kriitilise tähtsusega, 400 miili laiuse merekitsuse üle, mis asub Norra ja Barentsi meres ning mida tuntakse „Karuvärava” (Bear Gap) nime all. See süvaveeline ala jääb Norra mandriosa ja Arktikas asuva Teravmägede saarestiku vahele ning toimib väravana, mille kaudu Vene laevad pääsevad Põhja-Atlandile.