Lisaks tsiviilelanikkonnale suunatud abile on õhutõrjevarustuse tarnimine Itaalia poolt Kiievile mõeldud abipakettides muutumas üha piiratumaks.
Järgmine abipakett – mille üksikasjad, nagu ka varasemate puhul, on salastatud – võib sisaldada komponente, mis tagavad varem tarnitud Prantsuse-Itaalia SAMP/T patarei jätkuva töövõime. Samas võib olla kahanemas täiendavate Aster-rakettide – just nende, mis seda „kilpi” käigus hoiavad – kättesaadavus, vahendab ANSA.
„Igal juhul ei saa ma paketi sisu avalikustada,” sõnas kaitseminister Guido Crosetto. Seega on võimalik, et Itaalia – sarnaselt sellele, kuidas Saksamaa on juba toiminud oma Patriot-süsteemide puhul – võib peagi, kui mitte kohe, sellised tarned peatada. Selle põhjused on peaaegu kindlasti seotud vajadusega tagada riiklik julgeolek ja vältida Itaalia enda strateegiliste varude ammendamist.
Samuti ei pruugi tööstussektor – üldiselt võttes – suuta lühiajalises perspektiivis uut toodangut tagada. Kaitseminister Guido Crosetto on juba mitu päeva rõhutanud, et ohtude iseloom on aja jooksul muutunud ning teatud vahendid, mida Kiiev on palunud – eelkõige õhutõrjesüsteemid –, pole lihtsalt kättesaadavad. See, et abipakettide maht on aja jooksul vähenenud, ei ole juhus; ometi ei tähenda see, et toetus oleks lõppemas.
Venemaa püüab murda tsiviilelanikkonda, rünnates nende võimalusi end talvel soojas hoida; juba mitmeid kuid on Moskva suunanud oma rünnakud energeetika- ja taristurajatiste vastu. Seetõttu koosneb märkimisväärne osa Itaalia abipaketist generaatoritest ja komponentidest, mis on vajalikud pommitamistes kannatada saanud rajatiste parandamiseks. Olukord kohapeal on seega põhjalikult muutunud.
Pärast Kiievi vastupealetungi katset – mis toetus osaliselt droonidele – on Venemaa tehnoloogia hüppeliselt arenenud, seda osaliselt tänu uute automatiseeritud droonide „Shahed” suurele kiirusele. Kui varem suutsid Ukraina väed tõrjuda 90 protsenti sellistest rünnakutest, siis nüüd õnnestub neil peatada vaid 10 protsenti.
See on viinud selleni, et Kiiev on palunud liitlastelt süsteeme, mida on tegelikult raske hankida. Arvestades laiemat rahvusvahelist olukorda – mis ulatub kaugemale kui vaid konflikt Ida-Euroopas –, kiirendab Itaalia oma F-35 hävituslennukite soetusprogrammi. Programmi maksumus on kasvanud enam kui 7 miljardi euro võrra: 2009. aasta esialgsest 13,5 miljardi euro suurusest hinnangust on summa tõusnud 20,8 miljardi euroni, samas kui hangitavate lennukite koguarvu on vähendatud algselt 131-lt 115-le.
Need arvud on toodud kaitseministeeriumi määruses, mis on esitatud parlamendile; asjaomastel komisjonidel on nüüd 13. detsembrini aega oma hinnangu andmiseks. Kulutuste kasvu põhjendatakse „ohutusnõuete vajaliku ülevaatamisega”, „relvasüsteemi tehnoloogiliste uuenduste kallinemisega” ning viimastel aastatel täheldatud „inflatsiooni ja euro-dollari vahetuskursi kõikumisega”. Dekreet näeb ette iga-aastased eraldised, mis algavad 175 miljoni euroga 2027. aastal ja vähenevad 2039. aastaks 20 miljoni euroni.
Opositsioon on väljendanud kriitikat; senaator Alessandro Alfieri (Demokraatlik Partei) teatas, et senati kaitsekomisjon on saavutanud dekreediga seotud arutelu edasilükkamise. „Minister Crosetto peab tulema parlamenti, et arutada kaitsevaldkonna mitmeaastast planeerimisdokumenti,” selgitas ta.
