Kui Vene väed 2022. aastal Ukrainasse tungisid, soovis Poola põllumees Mirosław Halej aidata põgenikke, kes tulvasid üle piiri tema koduküla lähedal Ida-Poolas.

Alguses aitas ta neile toitu ja riideid jagada, kuid sõja venides hakkasid tema vaated muutuma, vahendab Reuters.

Tema kaastunne on asendunud pahameelega, kuna osa Ukrainast saabunud inimestest näib hästi järje peale saavat, samal ajal kui Poola põllumehed muretsevad oma tuleviku pärast – seda enam, et Kiiev taotleb Euroopa Liidu liikmesust.

„Meeleolu on kindlasti muutunud,” ütles 63-aastane Halej, samal ajal kui tema talus Oszczow-Kolonias – umbes 70 elanikuga külas, mis asub Varssavist ligikaudu 280 km kagus – jalutasid ringi kanad.

Halej, kes kasvatab piirialal nisu, peeti, rapsi ja ube, on osalenud mitmetes Poola põllumeeste protestides, mis on suunatud Ukraina teravilja impordi vastu. Ta väljendas muret, et Ukraina suur põllumajandussektor – kus tootmiskulud on tunduvalt madalamad kui EL-i põllumeestel – võib Euroopa odava põllumajandustoodanguga üle ujutada.

„Suurim mure on kindlasti see, et meie toodete hinnad langevad,” sõnas ta. „Kui valitseks vaba turg, poleks meil mingit šanssi.”

Kiire liitumine EL-iga on Ukraina jaoks oluline eesmärk, kuna riik püüab lõplikult vabaneda Moskva mõjusfäärist, kuid 450 miljoni elanikuga jõukas ühenduses valitseb skeptitsism selle suhtes, kas Kiievil on reaalne võimalus see eesmärk saavutada.

Mõned Euroopa liidrid on väljendanud lootust, et Ukraina võidakse EL-i liikmeks vastu võtta juba lähiaastatel. Samas on enam kui tosin EL-i liikmesriikide diplomaati ja ametnikku väljendanud vestlustes Reutersiga eraviisiliselt märksa ettevaatlikumat seisukohta, viidates tõsistele takistustele, mis tuleb Kiievil ja EL-il ületada, enne kui Ukraina saab liiduga liituda.

„Ringi vaadates selgub, et paljudes riikides ei usu poliitikud, et Ukraina võiks järgmise kümne aasta jooksul liituda,” sõnas mõttekoja European Stability Initiative (Euroopa Stabiilsuse Algatus) juht Gerald Knaus. Kuid igasugune signaal, et EL ei suhtu Ukraina liitumisse tõsiselt, võib riigile mõjuda demoraliseerivalt – olukord, mida „keegi Euroopas ei soovi näha”, märkis EL-i laienemisküsimuste ekspert Knaus.

Isegi lihtsate juhtumite puhul kulub kandidaatriigil EL-i poliitiliste, demokraatlike ja majanduslike standardite täitmiseks aastaid läbirääkimisi ja õigusreforme.

Kiiev seisab silmitsi täiendavate väljakutsetega nagu ebakindlus sõja tulemuse osas, sügavalt juurdunud korruptsioon ja Ukraina suur pindala, mis muudab integratsiooniprotsessi keerukamaks.

Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhi Tõhhõi märkis, et teatav skeptitsim EL-is on ootuspärane, kuid lisas: „Ukraina vastuvõtmine Euroopa Liitu on Euroopa Liidule kasulik.”

„Siin ei ole tegemist lihtsalt sellega, et Ukraina palub end liikmeks võtta. Ukrainal on mandri võimekaim, lahingutes karastunud ja lahinguvalmis armee – miljon inimest,” sõnas ta.

EL-i ees seisvate takistuste hulka kuulub populistlike parteide esiletõus mõnes liikmesriigis; need erakonnad on Ukraina liitumise vastu. Kandidaatriigi liikmesust peavad heaks kiitma kõik 27 EL-i liikmesriiki ning Prantsusmaa korraldaks tõenäoliselt Ukraina liitumistaotluse üle rahvahääletuse.

Saksa poliitilise sihtasutuse Bertelsmann Stiftung oktoobris avaldatud küsitluse kohaselt leiab vaid 47 protsenti EL-i elanikest, et Ukraina peaks lähiaastatel liituma – 2022. aasta märtsis oli see näitaja 69 protsenti.

Prantsusmaal ja Poolas oli 57 protsenti küsitletutest Ukraina lähiaastatel toimuva liitumise vastu. Saksamaal oli vastav näitaja 59 protsenti.

Üks kõrge Euroopa diplomaat, kes soovis tundlikel poliitilistel teemadel rääkides jääda anonüümseks, ütles, et Ukraina liitumine ei ole lähiaastatel realistlik väljavaade.

Teine infoallikas märkis, et kuna järgmiseks aastaks on kavandatud mitmed riiklikud valimised, on paljud valitsused liiga hõivatud, et tegeleda liidu laiendamise põhjendamisega.

Ameerika Ühendriigid on Ukraina NATO-ga liitumise vastu, mistõttu võib EL-i liikmesus olla Kiievi parim lootus saavutada sõja lõppedes geopoliitiline võit, leiavad poliitikaanalüütikud.

Nende sõnul on püüdlus EL-i liikmesuse poole Kiievile ka ajendiks viia ellu demokraatlikke reforme. Liidrid, kes nõuavad kõige häälekamalt kiiret liitumist – näiteks Balti riikide esindajad –, väidavad, et Ukraina muudaks EL-i tugevamaks ja turvalisemaks. Ukrainal on suur ja lahingutes karastunud armee, millel on kogemusi droonisõjas.

Poola ja Ukraina piiri ääres elavad inimesed leiavad, et Ukraina liitumine EL-iga suurendaks piirkondlikku julgeolekut, kuid lisavad, et sellega seotud kulud ei tohiks jääda eurooplaste kanda. „Leian, et Ukraina liitumine Euroopa Liiduga on Poola huvides – kuid teatud tingimustel,” ütles Oszczów-Koloniat hõlmava Dołhobyczówi valla juht Grzegorz Drewnik.

EL ei ole avaldanud Ukraina ühinemise maksumuse kohta ühtegi hiljutist hinnangut ning summa sõltub turulepääsu ja üleminekukorra üle peetavate läbirääkimiste tulemustest.

Kuid äärmusparempoolsed poliitikud, näiteks Prantsusmaa Marine Le Pen, kes on järgmise aasta presidendivalimiste favoriit, toovad juba esile potentsiaalseid kulusid. „Kui Ukraina liituks Euroopa Liiduga, oleksime meie esimesed kaotajad, kahekordselt,” postitas Le Pen sotsiaalmeedias, öeldes, et Prantsusmaa seisab silmitsi „ägeda ebaausa konkurentsiga” ja oma osa kärpimisega EL-i põllumajandustoetustes.

Alternatiiv Saksamaale, mis juhib arvamusküsitlusi Euroopa suurimas riigis, esitas septembris parlamendile ettepaneku, milles kutsuti valitsust üles välistama Ukraina ühinemine EL-iga.

Ukraina sõjaeelne umbes 40 miljoni suurune rahvaarv teeks sellest tõenäoliselt suuruselt viienda või kuuenda EL-i riigi. Kiiev omandaks EL-is suure poliitilise mõjuvõimu, kuna EL-i otsused tehakse ühehäälselt või hääletussüsteemi abil, mis annab suurematele liikmetele suurema kaalu. Praeguste ühinemistingimuste kohaselt saaksid ukrainlased lõpuks vabalt EL-is ringi liikuda ja kõikjal töötada ning Ukrainal oleks õigus saada Brüsselist märkimisväärseid majandusarengu toetusi.

Üks EL-i diplomaat ütles Reutersile, et selliseid kokkuleppeid võidakse üleminekuperioodil aeglustada või peatada ning nii suure riigi vastuvõtmiseks võidakse vajada EL-i sisemisi reforme, kusjuures mõned riigid on andnud märku vastuseisust igasugustele muudatustele, mis võivad nõrgestada nende endi mõjuvõimu või võimu blokis.

Sellised mured on ajendanud liikmesriike esitama mitmeid ettepanekuid, et lähendada kandidaatriike EL-ile enne nende ühinemist ja kaitsta EL-i otsustusprotsessi pärast ühinemist.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz on teinud ettepaneku anda Ukrainale uus assotsieerunud liikme staatus, mis võimaldaks Ukraina ametnikel osaleda EL-i tippkohtumistel ja ministrite kohtumistel, kuid mitte hääletada.

Ukraina sõnul on see idee ebaõiglane, kuna see jätaks Kiievi EL-is hääleõiguseta.

EL-i täitevorgan Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku tugevdada poliitikat, mille kohaselt integreeritakse kandidaatriigid järk-järgult EL-i programmidesse ja majandussektoritesse nagu energeetika, transport, digitaal- ja kaitsetööstus, kui nad vastavad iga kava kriteeriumidele.

Samuti on Komisjon teinud ettepaneku kehtestada piirangud Ukraina „tundlike põllumajandustoodete” rahalisele toetusele ja turulepääsule.

Oszczow-Kolonias ütles Halej, et sellised meetmed võivad panna teda oma vastuseisu Ukraina ühinemisele ümber hindama. „Öeldes näiteks: „Saate müüa nii palju sellest ja nii palju tollest” – siis võib-olla see toimida,” ütles ta. “Aga seni kuni turg on kontrollimatu, siis mitte.”