Prantsusmaa survestab Saksamaad täpsustama, kuidas kavatsetakse kasutada kaugmaarakette võimaliku konflikti korral Venemaaga. Pariis hoiatab, et vastasel juhul võib Euroopa sattuda kogemata tuumasõtta.

Kuue aruteludega kursis oleva allika sõnul peab Pariis läbirääkimisi Saksa ametnikega, et viia Berliini doktriin – mis puudutab relvi, millega on võimalik sooritada nn süvalööke suure täpsusega – vastavusse Prantsusmaa tuumastrateegiaga, vahendab Financial Times.

Üks Prantsuse ametnik hoiatas, et Venemaa sihtmärki võib rünnata tavarelvaga, kuid vastuseks võib järgneda tuumalöök. Ta lisas: „Kui venelased signaali valesti tõlgendavad, võib olukord jõuda tuumakünniseni, ilma et me ise arugi saaksime.”

Prantsusmaa mured kerkivad esile ajal, mil Saksamaa – koos mitmete teiste riikidega, sealhulgas Ühendkuningriigi, Poola, Põhjamaade ja Balti riikidega – tugevdab märkimisväärselt oma kaugmaarelvastust, eesmärgiga tugevdada Euroopa heidutusvõimet Moskva vastu.

Berliin hangib ja arendab mitmesuguseid maapealsest seadmest välja lastavaid rakette, mille tegevusulatus ulatub 500 kilomeetrist enam kui 2000 kilomeetrini; need võimaldaksid Saksa relvajõududel tabada sihtmärke sügaval Venemaa territooriumil.

See on osa Saksamaa püüdlustest asuda juhtima Euroopa relvastumise suurendamist – vastusena Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse ning USA pühendumuse kõikuvusele Euroopa julgeoleku tagamisel president Donald Trumpi ajal.

Kuid püüdlus hankida kaugmaarelvi on tekitanud küsimusi selle kohta, millal ja kuidas neid kasutatakse ning millise vastuse see Kremlis esile kutsub.

Prantsusmaa peab mitme Euroopa riigiga läbirääkimisi oma tuumadoktriini üle – seda pärast seda, kui president Emmanuel Macron teatas märtsis, et algatab arutelu selle üle, kuidas Prantsusmaa tuumaprogramm võiks teisi riike kaitsta. Pariis keskendub seejuures eriti Saksamaale, arvestades viimase suurt kaitse-eelarvet – mis ulatub 2030. aasta lõpuni jääva viie aasta jooksul 780 miljardi euroni – ning ambitsioonikaid plaane relvastuse uuendamiseks.

Prantsuse ametnikud tunnevad muret, et Macroni kontseptsioon „eesliini heidutusest” (DPS) võib tähendada, et Moskva peab Pariisi vastutavaks partnerite sooritatud rünnakute eest.

„Kui kutsud kellegi oma koju, vastutad ka siis, kui ta maja põlema paneb,” sõnas üks aruteludega kursis olev ametnik. Ühe ametniku sõnul on Prantsusmaa kui tuumariik välja töötanud omamoodi „tuumagrammatika ja -sõnavara” – teisisõnu kirjutamata reeglid, mis määravad tegevusraamistiku. „Oleme aja jooksul kujundanud teatud harjumused. Sakslastel neid pole,” märkis ta.

„Oleks palju parem, kui meil oleks selge ja üsna avalik doktriin, et venelased ei saaks valesid signaale ega mõistaks asju valesti,” lisas ta.

Üks kõrge Saksa ametnik nõustus täielikult, et Euroopa pealinnad vajavad „ühist doktriini ja ühist arusaama eskalatsiooniredelist”. Ta lisas, et just Saksamaa algatas kolm aastat tagasi arutelu vajaduse üle tugevdada tavarelvastusel põhinevat heidutust Moskva vastu.

„See ei ole midagi sellist, mida prantslased nõuavad ja millele meie vastu seisame,” lisas ta. „Nende DPS-võimekuste omandamisega pidi paratamatult kaasnema ühine arusaam sellest, kuidas neid rakendada. See oli algusest peale selge.”

Saksa ametniku sõnul on ametlikke kõnelusi pidurdanud Prantsusmaa sisearutelud riigi tuumastrateegia tuleviku üle, kuid nüüd on need hoogu kogumas. Ühe võimaliku tulemusena võiksid Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia teha avalduse, milles määratletakse nende ühine lähenemisviis – ehkki ametnik märkis hoiatavalt, et selleni on veel aega.

Ka üks kõrge Briti ametnik püüdis Prantsusmaa hirme hajutada. „Saksamaa strateegiline kultuur areneb kiiresti ja me oleme veendunud, et peaksime seda tervitama, mitte klammerduma vanade stereotüüpide külge,” sõnas ta.

Ühendkuningriik – ainus teine ​​tuumariik NATO Euroopa liikmesriikide seas – peab Saksamaaga sarnaseid arutelusid. Need toimuvad 2024. aastal sõlmitud kahepoolse kaitselepingu raames, mille kohaselt plaanivad riigid ühiselt arendada relvi, mille laskekaugus ületab 2000 km. Briti ametniku sõnul arutavad riigid ka seda, kas Prantsusmaa võiks programmiga liituda.

Ta hoiatas, et mõiste „sügav täppisrünnak” tekitab kohati segadust. Peamine eesmärk on nõrgestada vaenlase sõjategevuse potentsiaali, rünnates selliseid objekte nagu juhtimiskeskused, logistikakeskused, laskemoonalaod või relvatehased, kuid mitte valitsushooneid ega tuumarajatisi.

„Me kõik oleme teadlikud vajadusest mitte provotseerida eskalatsiooni tuumarelva tasemele,” ütles Briti ametnik. Kasvav arutelu pikamaarelvade üle paljastab pinged, mis tulenevad Saksamaa otsusest võtta juhtroll Euroopa kaitses ja julgeolekus, murdes oma ettevaatliku hoiaku aastakümnetel pärast Teist maailmasõda. See illustreerib ka USA mandrilt taganemise tagajärgi ja ohtu, et see avab uusi pingeid Euroopa riikide vahel.

Saksa poliitilised ja sõjaväelised juhid soovivad esitleda oma plaane uute võimete – näiteks satelliidipõhise luure ja luure – kohta Euroopa, mitte ainult Saksa varadena.

Saksa kindral Ingo Gerhartz, kes juhib Kesk-Euroopa ja selle idatiiva kaitse eest vastutavat NATO väejuhatust sõnas, et see peaks kehtima ka sügavate täppislöökide puhul.

„Paljud eesliini riigid on praegu võimelised andma sügavaid täppislööke,” ütles Gerhartz eelmisel nädalal toimunud Berliini julgeolekukonverentsil. Ta hoiatas siiski, et sellised otsused tuleb alati langetada kooskõlastatult teiste NATO liitlastega, „sest mida iganes üks riik Venemaa suhtes ette võtab, omistatakse see alati kogu NATO-le”.

Gerhartz märkis, et sügavate täppislöökide võimekus on midagi, „mida peame integreerima alliansi üldisesse poliitikasse”.

Viinis tegutsev sõjaväeanalüütik Franz-Stefan Gady rõhutas, et Berliini jaoks on ülioluline määratleda „sihtmärkide prioriteedid, eskaleerumise ohjamine ja volitused“ – seda nii heidutusjõu tagamiseks kui ka arusaamatuste riski vähendamiseks.

„Mind teeb enim murelikuks Saksamaa poliitiline juhtkond. Ma ei usu, et nad tegelikult mõistavad, kuidas Bundeswehr venelaste vastu võitlemist ette kujutab, või kui kriitilise tähtsusega on sihtmärkide tabamine sügaval Venemaa territooriumil, kui soovitakse ellu viia Bundeswehri ja NATO plaani Vene sõjaväe alistamiseks,” ütles ta. „Seda tuleb palju põhjalikumalt arutada – võib-olla mitte avalikult, kuid kindlasti poliitiliste ja sõjaväeliste juhtide vahel.”

Saksamaa kaitseministeeriumi pressiesindaja sõnas: „Arendame sügavate täppislöökide võimekust koostöös Suurbritanniaga ning uurime võimalust kaasata sellesse ka Prantsusmaa.”