Isegi külma sõja ajal püüdis Soome järjekindlalt hoida dialoogi oma keerulise idanaabriga, tuginedes sõjalise heidutuse ja poliitilise suhtluse kombinatsioonile. Venemaa agressioonisõja puhkedes see aga muutus. Soome liitus 2023. aastal NATO-ga ning sellest ajast peale pole ükski Soome tipp-poliitik Venemaa presidendi Vladimir Putiniga rääkinud. Oktoobri lõpus tegi Soome president Alexander Stubb siiski kannapöörde: tema ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre pidasid Putiniga üheksakümneminutilise telefonivestluse.

„Kui tahame läbirääkimistel osaleda, ei saa me vaikida ega hoida mikrofoni vaigistatuna. Selle asemel peame venelastega otse rääkima,” selgitas Stubb intervjuus väljaandele F.A.Z. ja teistele Saksa meediakanalitele oma residentsis Lääne-Helsingis. Ta märkis, et eesmärk on ka venelastega usaldust luua – ehkki kõne ei toimunud vahendaja rollis, vaid pigem Ukraina vankumatu, sajaprotsendilise toetajana.

Stubb kirjeldab telefonikõnet Putiniga kui „head ja otsekohest vestlust”. Ta märgib, et Putin on „väga terane, väga analüütiline, väga hästi ette valmistatud ja vestlust pidades väga rahulik” – ning et ta on kindlasti võimeline kuulama. Stubbi sõnul ei ole Venemaa seisukoht muutunud: Putin eitab endiselt Ukraina iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Sellest hoolimata on riik Abu Dhabis naasmas läbirääkimiste laua taha.

„Kõige tähtsam on see, et me ei jätaks Euroopa julgeolekut täielikult Ameerika Ühendriikide hooleks,” ütleb Stubb. Ta rõhutab, et tuleb küsida, kas Ameerika välispoliitika Venemaa ja Ukraina suhtes on tõepoolest Euroopa huvides. Kui vastus on, et see võib küll kasulik olla, kuid ei lange täielikult kokku Euroopa enda huvidega, siis peab Euroopa ise läbirääkimistesse sekkuma.

Soome presidenti peetakse võtmeisikuks, kes tagab, et Euroopa hääl selles kontekstis kuuldav oleks. 58-aastasel Stubbil, kes on omal ajal õppinud Lõuna-Carolinas, on Trumpiga otseühendus. Samal ajal kui teised Euroopa riigipead ja valitsusjuhid polnud pärast Trumpi teise ametiaja algust temaga veel kohtunudki, oli Stubb – kes on kirglik sportlane – juba veetnud tunde Ameerika presidendiga golfi mängides ning istus hiljem temaga vastakuti aruteludel, milles osalesid Euroopa suurriigid.

Stubb selgitab, et telefonikõne Putiniga toimus kooskõlastatult Ukrainaga; ta märgib, et on president Volodõmõr Zelenskiga igapäevases kontaktis. Kõne eesmärk oli edastada Venemaale otse Ukrainast pärit olulisi sõnumeid, mis puudutasid Abu Dhabis toimuvaid läbirääkimisi.

Soome president juhib tähelepanu sellele, et nii Norra kui ka Soome on Venemaa naabrid – sõja tulemus mõjutab otseselt nii nende endi kui ka kogu Euroopa julgeolekut. „Kuidas tagada pärast sõja lõppu, et Venemaa seda uuesti ei teeks?” küsib Stubb. „Kui sõda lõpeb, paigutatakse väed ümber Soome piiri äärde.”

Soome põhjamaistest naabritest Taani ja Rootsi – keda võib pidada riigi lähimateks partneriteks – olid Stubbi ja Putini vahelise telefonikõne peale pahased. Taani peaminister Mette Frederiksen kritiseeris seda teravalt, märkides, et suhtub Soome ja Norra sellesse iseseisvasse ja kooskõlastamata algatusse väga skeptiliselt. Ta sõnas otse, et ei tea, mida Støre ja Stubb sellega lootsid saavutada, lisades, et Euroopa peaks püsima ühtsena, selle asemel et üksikud riigid tegutsevad omal käel.

Stubb lükkab tagasi süüdistuse, nagu oleks kõne tekitanud Euroopas lõhe, tema väitel on olukord hoopis vastupidine. „See oli esimene kord, mil Euroopal avanes võimalus vahendajana tegutseda.” Ta märkis, et liitlasi teavitati enne kõne toimumist ning järgnenud tagasiside oli valdavalt positiivne – negatiivset vastukaja tuli vaid ühel juhul.

„Mõistsime siiski täielikult, miks meid kõne pärast kritiseeriti, kuna see tähistas muutust Euroopa poliitikas.” Stubb lisab, et nüüd on aeg ka teistel Euroopa riikidel panustada. Ta avaldab lootust, et Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia võtavad juhtrolli, et tuua Euroopa osalema Ukraina-teemalistel läbirääkimistel.

Kui Stubbilt küsiti paljude ebaõnnestunud katsete kohta kaasata Putinit – alates George W. Bushist kuni Angela Merkelini –, märkis ta, et lootus „muutustele kaubanduse kaudu” on kokku varisenud. Siiski rõhutab ta, et diplomaatiaga tuleb jätkata; sõda on kestnud juba üle nelja ja poole aasta ning olukord ei parane, kui Euroopa jääb vaikima.

Stubbi sõnul pole Soome kunagi varem olnud nii tugevas positsioonis kui praegu. Stubb kirjeldab telefonikõnet kui usalduse suurendamise meedet, mis toimib ühtlasi heidutusena. „Venelased teavad täpselt, milleks me võimelised oleme,” ütleb ta, loetledes Soome tugevusi: riigil on praegu üks Euroopa tugevamaid armeesid, kus on umbes miljon reservväelast – kellest 280 000 on võimalik mobiliseerida väga lühikese etteteatamisajaga –, samuti üks Euroopa suurimaid õhuvägesid ning koos Poolaga mandri võimsaim suurtükivägi. Lisaks on Soomel nüüd NATO toetus. „Ma pole kunagi varem näinud Soomet nii tugevas positsioonis kui praegu,” lausub ta.

Soome ja Venemaa vaheline piir on üle 1300 kilomeetri pikk. Valusad kogemused, mida toonane noor Soome riik Nõukogude Liidu vastu peetud Talvesõjas läbi elas, on riigi kollektiivses mälus endiselt väga elavalt alles. Kuigi rünnaku all olevale riigile tunti toona kogu Euroopas laialdaselt kaasa, ei tulnud appi ükski teine ​​riik. See ajalugu kujundab jätkuvalt Soome lähenemist julgeolekule – isegi nüüd, mil Soome on NATO liige. Seetõttu ei vähendanud riik pärast 1990. aastat kaitsekulutusi, selle väikese riigi sõjavägi on endiselt üks Euroopa kardetumaid.

Stubbi sõnul olid kõnelused Ukraina teemal oktoobris USA presidendi Donald Trumpi ja Zelenski vahelise tüli tõttu kokkuvarisemise äärel. Nüüd, Abu Dhabis, on osapooled vähemalt taas omavahel dialoogis. Stubbil ei ole suuri ootusi: ta ei usu, et kokkulepe oleks peatselt sündimas, samuti ei näe ta lähitulevikus ette kolmepoolset kohtumist Trumpi, Putini ja Zelenski vahel. Stubbi hinnangul oleks Abu Dhabi kõneluste positiivseks tulemuseks järgmise, tehnilisel tasandil toimuva kohtumise kokkuleppimine.

Välisminister Elina Valtonen nendib, et Soome telefonikõne Putiniga ei tähenda poliitiliste suhete taastamist Moskvaga. Ta selgitab, et vestluse fookuses oli eelkõige Ukraina toetamine. Valtonen avaldab lootust, et läbirääkimised võiksid viia relvarahuni – mis võiks hõlmata näiteks riigi teatud piirkondi. Tema sõnul sarnaneb Venemaa strateegia Ukrainas sellele, mida nad on rakendanud Süürias: „Nad püüavad hävitada Ukraina linnu, et inimesed ei saaks seal enam elada.” Lisaks märgib ta, et toetus Ukrainale on endiselt ebapiisav. Lääs peab nüüd „kokku võtma kõik võimalikud ressursid” – eriti õhutõrje vallas – ning aitama muuta Ukraina energiataristut vastupidavamaks.