Euroopa ametnikud kardavad, et Donald Trump kavatseb Ukraina kõrvale jätta ja sõlmida Vladimir Putiniga kaheosalise kokkuleppe, et lõpetada sõda ning avada taas Hormuzi väin.
Läbirääkimistega kursis olevad allikad rääkisid väljaandele Telegraph, et seda suurt kokkulepet peetakse USA presidendi parimaks võimaluseks lahendada järjestikku nii Ukraina kui ka Iraani konfliktid.
Allikate sõnul võiks Putin – juhul kui Trump pakub talle soodsat tehingut – kasutada oma tihedaid sidemeid Iraaniga, et väin taas läbitavaks muuta.
Pärsid lahe piirkonna vahendajad on väidetavalt veendunud, et USA ja Iraan on lähedal tuumaleppe sõlmimisele, mis lõpetaks sõjategevuse ja avaks laevatee. Siiski usuvad nad, et kokkuleppe lõplikuks vormistamiseks on vaja, et Iraani liitlane Venemaa Teherani veenaks.
Lisaks sellele peavad Iraan ja Venemaa läbirääkimisi tehingu üle, mille raames tarnitaks Teheranile täiustatud õhutõrjesüsteeme. See lükkab ümber Donald Trumpi väite, justkui ei aitaks Moskva Islamivabariiki „üldsegi”.
Telegraphile teadaolevast Iraani salajasest planeerimisdokumendist selgub, et võimaliku edasise konflikti korral USA-ga loodaks Teheran Kremli toetusele.
Neljapäeval Ovaalkabinetis kõneldes ütles Trump, et arutab Putiniga kokkulepet, mille eesmärk on lõpetada sõda Ukrainas ja kujundada ümber Euroopa julgeolekuarhitektuur.
Tema sõnavõtt tekitas uusi hirme, et ta võib püüda survestada Kiievit ja teisi Euroopa pealinnu nõustuma kokkuleppega, mis on soodne Moskvale. Kaks kõrget ametnikku ütlesid väljaandele Telegraph, et Euroopa liidrid seisavad igasugusele sellisele kokkuleppele vastu.
Kolmas allikas märkis, et ollakse valmis võimalikuks Ameerika ettepanekuks, mille eesmärk on veenda Euroopat Ukrainat „ohverdama”.
Reedel arutasid Euroopa ametnikud võimalikke vastusamme USA ja Venemaa kavale, valmistudes järgmisel nädalal Lähis-Idas toimuvaks kolmepoolsete rahuläbirääkimiste uueks vooruks.
Üks nende murede peamisi põhjuseid on Donald Trumpi otsus kohtuda Valges Majas Venemaa läbirääkijaga – seda ajal, mil Melania Trump võõrustas Kiievi ja Moskva esindajaid.
Neljapäeval andis Putini lähikondlane Kirill Dmitrijev USA esileedile pildi rindejoonelt evakueeritud 11-aastasest tüdrukust, millel oli kiri: „Ma armastan Melaniat.”
Hiljem ütles Trump Ovaalkabinetis ajakirjanikele, et on kohtunud „Venemaa peamise esindajaga” – viidates ilmselt Dmitrijevile.
USA president sõnas: „Ma ei saa teile öelda, mida me arutasime. Kuid võin öelda, et sünnib kokkulepe – suur kokkulepe –, mis puudutab enamat kui vaid Ukrainat.”
„See võib hõlmata kogu Euroopat… Sellest saab suur ja suurepärane kokkulepe ning kõik on sellest vaimustuses.”
Pärast Trumpi sõnavõttu tegi avalduse tema väimees ja eriesindaja Jared Kushner, viidates võimalikule kokkuleppele, mille eesmärk on „luua stabiilsem ja prognoositavam julgeolekukeskkond” kogu Euroopa jaoks.
Kushner sõnas: „President Trump algatas täna mitme Euroopa liidriga olulise arutelu vajaduse üle luua laiem Euroopa julgeolekuarhitektuur, mis aitaks luua eeldused püsivaks rahuks.”
Ta lisas: „Euroopa ja Venemaa on juba üle 30 aasta püüdnud luua jätkusuutlikku julgeolekuraamistikku.
Aastakümneid kestnud umbusaldus, vastandlikud julgeolekumured ja selle sõja laastavad tagajärjed muudavad selle erakordselt keeruliseks väljakutseks – ent see on püsiva rahu saavutamiseks hädavajalik.”
Putin on pikalt kurtnud, et Euroopa ja NATO laienevad liiga kaugele itta. Telegraph teatas eelmisel kuul, et Putin meelitati läbirääkimiste laua taha tagasi lubadusega tegeleda tema muredega sõjalise alliansi laienemise pärast.
Kushner jätkas: „Meie eesmärk on töötada välja praktilised kokkulepped, mis käsitlevad kõigi osapoolte julgeolekuprobleeme, vähendavad tulevaste konfliktide ohtu ning loovad stabiilsema ja prognoositavama julgeolekukeskkonna.”
Ta ütles, et arutelud keskendusid viiele peamisele eesmärgile: alalised julgeolekukonsultatsioonid, usaldusväärne kriisikommunikatsioon, suurem sõjaline läbipaistvus, vastastikused meetmed eskalatsiooniriskide vähendamiseks ning püsiv raamistik Euroopa pikaajaliseks julgeolekuks ja stabiilsuseks.
Ta ütles samuti, et korraldused „peavad täielikult austama iga riigi suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja sõltumatut otsustusõigust”, ning rõhutas, et NATO jääb Euroopa kaitses kesksele kohale.
Läbirääkimised kolivad Araabia Ühendemiraatidesse (AÜE) Abu Dhabisse, kus Ukraina ja Venemaa läbirääkijad arutavad ettepanekuid koos USA-ga.
Kohal peaksid olema ka EL-i, NATO, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Saksamaa esindajad, kuid tõenäoliselt nad läbirääkimistes otseselt ei osale. Kuna aga kaalul näib olevat Euroopa kaitse- ja julgeolekuarhitektuur, püüavad Euroopa juhid kiiruga leida ühist läbirääkijat, kes neid AÜE-s esindaks.
Itaalia peaminister Giorgia Meloni kritiseeris EL-i „killustatud” lähenemist kõnelustele ning hoiatas Euroopa Ülemkogu eesistujale António Costale saadetud kirjas, et liit võib muutuda ebaoluliseks.
Eurooplaste hirmud, et nad tõrjutakse rahuprotsessist veelgi enam kõrvale, süvenevad üha enam, kuna eeldatavasti peab Trump veel sel kuul ühiseid kõnelusi Putini ja Xi Jinpingiga.
Peking kinnitas, et ettevalmistused kõnelusteks – mis toimuvad Shenzhenis Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majanduskoostöö (APEC) tippkohtumise raames – on juba käimas.
Seda kolmepoolset nõupidamist on võrreldud 1945. aasta Jalta konverentsiga, kus Suurbritannia, USA ja Nõukogude Liidu juhid kogunesid, et kavandada sõjajärgse Euroopa tulevikku.
Üks Euroopa diplomaat märkis: „Ameeriklased eksivad, kui rajavad oma läbirääkimisstrateegiad vaid konkreetsetele tehingutele – venelased võivad nad üle kavaldada.”
Teine Euroopa allikas sõnas, et Trumpi plaan toimib vaid juhul, kui Euroopa valitsused seda toetavad, sest see avaldaks Ukraina juhtkonnale tugevat survet kokkuleppega nõustumiseks.
Valitseb seisukoht, et Ukraina on sunnitud kokkuleppega nõustuma vaid siis, kui sõjast räsitud riik kaotab oma mõjukaimate Euroopa liitlaste – nagu Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa – toetuse.
„Nad ei lähe sellega kaasa,” kommenteeris allikas Ukraina seisukohta.
