Eelmisel kuul toimunud kriitilise satelliitühenduse katkemine on Ukrainale selgelt näidanud USA toetuse ulatuslikuma vähendamise riske.

Pärast Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja peaaegu kaks aastat tagasi on Volodõmõr Zelenski ja tema Euroopa liitlased püüdnud välja mõelda, kuidas nad ilma USA-ta hakkama saavad ja kui kiiresti nad valmis saaksid olla, vahendab Politico.

Samal ajal kui ametnikud üle Euroopa püüavad hinnata Trumpi vahevalimiste kaotuse võimalikke tagajärgi, on mõnes ringkonnas mure, et nõrgenenud president võib muutuda veelgi ebausaldusväärsemaks partneriks.

Trumpi otsus kaotada sanktsioonid Vene diislikütusele, püüdes vältida valimiste kaost, ja lühike peatamine saabuvate ballistiliste rakettide hoiatuste edastamisel rõhutas ukrainlaste jaoks, kui hapraks on muutunud USA toetus. Samal ajal hakkavad venelased mõtlema, kas nad saaksid hakata USA-ga majandussuhteid normaliseerima ilma sõda lõpetamata.

„Me mõistame, kuhu see kõik viib,” ütles Zelenski ajakirjanikele enne USA hääletust. „„Üksinda kodus” on järgmine peatükk.”

Ukraina toodab ise suures koguses relvi ja saab Euroopalt märkimisväärset rahalist toetust, mistõttu USA toetuse vähenemine või isegi järsk lõppemine ei tooks kaasa kohest kokkuvarisemist. Kuid ainuüksi Euroopa toetusele lootmine jätaks Kiievi väed ja tsiviilelanikkonna äärmiselt haavatavasse olukorda.

„Kui USA peaks kogu abi lõpetama, siis minu hinnangul suudaks Ukraina kohaneda,” ütles Brüsselis asuva German Marshall Fundi teadur Ian Lesser. „Kuid poliitiline ja strateegiline sõnum oleks väga kahjulik – ning annaks Moskvale julgustust.”

Samal ajal, kui Ukraina ametnikud valmistusid sel nädalal Abu Dhabis toimuvateks rahukõnelusteks Venemaa ja USA-ga, kohtus Trump eelmisel neljapäeval Valges Majas Venemaa presidendi eriesindaja Kirill Dmitrijeviga. Trump sõnas ajakirjanikele, et ootab „suurt kokkulepet”, mis võib hõlmata kogu Euroopat.

Euroopa liitlased valmistuvad omakorda proovile panema oma võimekust võimaliku kokkuleppe tagamisel: täna esmaspäeval 9. novembril algavad Poolas õppused, millest võtavad osa tuhanded sõdurid 11 riigist, sealhulgas Prantsusmaalt ja Ühendkuningriigist.

„Tahte koalitsiooni õppus aitab meil praktiliselt valmistuda võimalikeks julgeolekugarantiideks Ukrainale pärast relvarahu,” ütles Poola peaminister Donald Tusk neljapäeval Varssavis ajakirjanikele. „See õppus ei tähenda, et relvarahu oleks lähiajal saabumas. Me lihtsalt tahame valmis olla.”

Eurooplased kulutavad koos Kanadaga samuti miljardeid dollareid USA relvadele, mida nad Kiievile saadavad. Siiski on nad veel kaugel sellest, et suuta asendada USA võimekusi kolmes võtmevaldkonnas: õhutõrje, satelliitside ja luure.

USA päritolu Patriot-tõrjesüsteemid – Ukraina kõige tõhusam kaitsevahend ballistiliste rakettide vastu – on olnud kriitilises nappuses ajast peale, mil Trump alustas oma sõda Iraani vastu. Trumpi administratsiooni hiljutine heakskiit 2,1 miljardi dollari väärtuses rakettide müügiks Ukrainale ei paku kiiret lahendust.

„Venemaa toodab ballistilisi rakette kiiremini kui ülejäänud maailm kokku suudab toota Patriot-süsteeme, mida on vaja nende allatulistamiseks,” ütles Ukraina presidendi Zelenski elektroonilise sõjapidamise nõunik Serhi Beskrestnov eelmisel kuul Kiievis ajakirjanikele. „Valitseb ülemaailmne puudus.”

Olukorraga kursis olevate allikate sõnul on Euroopas asuvad Patriot-süsteemidele mõeldud PAC-2 ja PAC-3 tüüpi tõrjeraketid – mida toodavad USA ettevõtted Raytheon Co. ja Lockheed Martin Corp. – peaaegu otsas. Riikide relvajõud on sageli tõrksad neid Ukrainale loovutama, kui USA ei anna kindlaid lubadusi uute rakettide tarnimiseks.

Olukord peaks paranema umbes aasta pärast, mil Ukrainani jõuavad Euroopas tootmisse tellitud tõrjeraketid. Kiiev peaks 2027. ja 2028. aastal saama 600 Saksamaal toodetud PAC-2 raketti; lisaks teatati kuu lõpus uuest kokkuleppest PAC-3 rakettide tootmiseks Poolas.

Trumpi lubadus anda luba tõrjerakettide tootmiseks Ukrainas ei ole veel teoks saanud. Samuti pole edenenud veebruaris välja kuulutatud algatus, millega viis Euroopa riiki, kes kulutavad kaitsele kõige rohkem, plaanisid arendada odavaid õhutõrjesüsteeme.

Zelenski nõunik Beskrestnov nimetas projekti keeruliseks, kuna selles osaleb palju erinevaid riike. „Me suudame toota mootoreid, rakette ja laskeseadmeid,” ütles ta. „Kuid see ei tähenda, et lõpptulemusena kõik toimiks, sest oleme endiselt sõltuvad mujal toodetud komponentidest.”

USA pakutav luureinfo Venemaa liikumise jälgimiseks ja sihtmärkide tuvastamiseks on Euroopal samuti raskesti ületatav, eriti reaalajas varajaste hoiatuste osas saabuvate õhurünnakute kohta.

Oktoobris lõpetas Ukraina ajutiselt USA-lt eelhoiatuste saamise saabuvate ballistiliste rakettide kohta, sealhulgas viie Kiievile suunatud raketi kohta. Toetus taastati pärast seda, kui Ukraina ametnikud pöördusid Washingtoni poole.

SpaceX-i Starlinki sidesüsteemid on endiselt Ukraina droonide lahinguvälja logistika ja keskmise ulatusega rünnakute selgroog. Nende tähtsus tõusis teravalt esile, kui teenuse kiirus eelmisel kuul Ukrainaga tekkinud teenusetingimuste vaidluse tõttu piirati.

EL-i vastus Muski Starlinki süsteemile, mida tuntakse Project Bromo nime all, ootab endiselt monopolidevastase regulaatori heakskiitu pärast seda, kui see on põhjustanud ametiühingute ja tarnijate vastuseisu.

USA sõjalised satelliidid võimaldavad Ukrainal saada ka eelhoiatust Venemaa raketirünnakute ja sihtimise kohta. Kuigi Euroopal on kosmosevarasid, ei ole tal Kiievile pakkuda sama palju ja sama ulatuslikke satelliitvõimsusi.

Ukraina on pärast iseseisvumist saatnud välismaiste rakettidega orbiidile peotäie minisatelliite, kuid tal pole kunagi olnud korralikku kosmoseprogrammi ja kindlasti mitte midagi, mis suudaks kopeerida Starlinki või isegi Venemaa vastet Rassvet.