EL-i välispoliitikajuhil Kaja Kallasel on veel üks vaenlane, kes soovib tema lahkumist: Marine Le Pen. Nagu kinnitasid neli erakonna Rahvusrinne (Rassemblement National) esindajat, kavatseb Prantsusmaa paremäärmuslik liider 2027. aasta presidendivalimiste võitmise korral EL-i diplomaatilise teenistuse laiali saata või vähemalt selle mahtu drastiliselt vähendada.

„Tegelikkuses on [Kallase] kasulikkus väga piiratud ning ta dubleerib liikmesriikide diplomaatilist tegevust,” sõnas erakonna Rahvusrinne esimehe Jordan Bardella nõunik Charles-Henri Gallois. „Keegi ei tunnusta tema legitiimsust – ei Ameerika Ühendriigid ega ka Hiina.”

Need kommentaarid paljastavad kasvavaid pingeid seoses EL-i võimuga, kuna rahvuslikud parteid – Prantsusmaalt Saksamaa ja Poolani – püüavad võimu Brüsselilt tagasi haarata, seades üheks oma peamiseks sihtmärgiks välispoliitika. Ühtlasi avaldavad need täiendavat survet Kallasele ja Euroopa välisteenistusele (EEAS), kes on olnud pikaleveninud võimuvõitluses Euroopa Komisjoniga, mida juhib Ursula von der Leyen, vahendab Politico.

Erakonna Rahvusrinne (Rassemblement National) seisukoht on, et EL-i diplomaatiline teenistus ei ole mitte ainult maksumaksjate raha raiskamine, vaid takistab ka Euroopa riikidel maailmaareenil oma jõudu näidata. Üheks näiteks on Ukraina küsimus, mille osas on Kallasel ja Le Penil täiesti vastandlikud seisukohad – kuigi nad ei ole avalikult vastamisi läinud. Endine Eesti peaminister on üks Venemaa presidendi Vladimir Putini ägedamaid kriitikuid ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kindel toetaja, samas kui Le Pen pooldab konflikti lahendamiseks rahvusvahelise rahukonverentsi korraldamist ning väidab, et Euroopal on raha Kiievile andmiseks otsa saanud.

Kallas on „kasutanud Ukraina teemal väga sõjakat keelepruuki,” sõnas Rahvusrinde Euroopa Parlamendi liige Jean-Paul Garraud. „Me toetame Ukrainat, kuid kui meie väljendaksime end nii, oleksime Venemaaga täiemahulises sõjas,” ütles ta.

Le Pen on suunanud oma teravaimad rünnakud von der Leyeni vastu, keda paremäärmuslased on juba ammu süüdistanud oma volituste ületamises. Kuid just Kallas ja Euroopa välisteenistus võivad sattuda „kaasnevaks kahjuks”, kui Prantsusmaal peaks võimule tulema paremäärmuslik president.

Le Pen on järgmisel aastal toimuvate presidendivalimiste soosik. Hiljutisel visiidil Brüsselisse lubas ta võimule saades Euroopa Liidu tegevusmahtu vähendada.

„Prantsusmaa ei lepi enam sellega, et Komisjon teostab diplomaatilist pädevust – rääkimata sõjalisest või luurepädevusest,” ütles ta ajakirjanikele. Nelja Rahvusrinde esindaja sõnul tähendaks EL-i institutsioonide selline kärpimine muu hulgas EL-i välisteenistuse (EEAS) tiibade kärpimist; allikad soovisid jääda anonüümseks, et rääkida vabalt.

Selline samm viiks Rahvusrinde vastasseisu Euroopa-meelsete erakondadega, kelle hinnangul on EL-i diplomaatiline tiib hädavajalik tööriist olukorras, kus konkurents maailmaareenil muutub üha tihedamaks ja agressiivsemaks.

„Kui Marine Le Penist saab Prantsusmaa president, mõistab ta kiiresti, et … Prantsusmaa on ülemaailmsel areenil keskmise suurusega riik,” sõnas Iirimaa saadik Barry Andrews (fraktsioonist Renew), kes juhib Euroopa Parlamendi arengukomisjoni.

„Ilma Euroopa ühise jõuta pole Prantsusmaal mingit võimalust USA või Hiina vastu üksi püsima jääda,” ütles ta.
Euroopa välisteenistus (EEAS) reageeris kriitikale teravalt. „Kogu Euroopas on paremäärmuslased Euroopa koostöö idee enda vastu,” märkis välisteenistuse pressiesindaja.

„EL-i diplomaatia kaitseb Euroopa huve, sealhulgas Prantsusmaa omi. EL-i ülemaailmne esinduste võrgustik on oluline strateegiline vara,“ ütles ametnik Le Peni kommentaaridele vastuseks väljaandele Politico.

Surve Kallasele ja tema diplomaatidele langeb ajale, mil Rahvusrinne valmistub – juhul kui nad valimised võidavad – astuma Euroopa Komisjoniga vastasseisu Prantsusmaa EL-i eelarvesse tehtavate sissemaksete küsimuses. Eelmisel kuul avalikustas Rahvusrinne kava kärpida Prantsusmaa 2027. aasta EL-i sissemakset 11 miljardi euro võrra; praeguste prognooside kohaselt peaks see summa ulatuma ligikaudu 30 miljardi euroni.

Politico küsitluste koondtulemuste põhjal toetaks Le Peni esimeses voorus 34% valijatest, mis edestab märgatavalt nii äärmusvasakpoolsete liidrit Jean-Luc Mélenchoni (17%) kui ka tsentristlik-parempoolset kandidaati Edouard Philippe’i (16%). Küsitlused viitavad samuti sellele, et Le Pen võidaks teises voorus enamikku oma võimalikest vastastest.

Kuigi Prantsusmaa ei saa ühepoolselt kärpida Euroopa välisteenistuse (EEAS) eelarvet, leiab Rahvusrinne, et neil on liitlasi Itaalias, Hispaania rahvuslikus parteis Vox (mis võib pärast selle kuu valimisi hakata tegema koostööd tsentristliku parempoolse tiivaga) ning Andrej Babiši juhitavas Tšehhis.

See vastasseis võib muutuda teravaks, kuna Euroopa Komisjon ja Le Pen võitlevad omavahel raha pärast.  „Euroopa välisteenistus on suurepärane koht „sõprade sõpradele”, kes soovivad töökohta,” sõnas üks Rahvusrinde esindaja. „Euroopa välisteenistuse ostetud või üüritud kinnisvara on raha raiskamine. Olen šokeeritud summadest, mis kohalikes lepingutes figureerivad; see on uskumatu,” märkis üks Rahvusrinde Euroopa Parlamendi liige.

Le Peni kriitika langeb kokku Euroopa valitsuste kriitikaga EL-i välispoliitilise aparaadi tõhususe osas, kusjuures Prantsusmaa ja Saksamaa on ühiselt välja pakkunud kavasid Euroopa välisteenistuse reformimiseks.

Mõlema riigi kõrged diplomaadid on väljendanud muret, et Euroopa välisteenistusel (EEAS) puuduvad poliitilised vahendid välissuhete mõjutamiseks. Prantsuse-Saksa algatuses tehakse ettepanek liita EEAS Euroopa Komisjoniga, millel on suurem eelarve ning kontroll kaubandus- ja tehnoloogiapoliitika üle.

See langeb kokku ettepanekutega kärpida järsult EL-i välispoliitika eelarvet. Komisjoni ametnikud on sisearvutustes simuleerinud stsenaariumi, kus järgmises eelarveraamistikus kärbitaks „Globaalse Euroopa” (Global Europe) eelarvet – mis eelmises pikaajalises eelarves oli 200 miljardit eurot – kuni 40% võrra.

EEAS ise, mille aastaeelarve on ligi miljard eurot ja mis annab tööd enam kui 5200 inimesele üle maailma, valmistab ette sisereforme. Peasekretär Kajsa Ollongren peaks neid töötajatele tutvustama veel käesoleva kuu jooksul.

Suured eelarvekärped tähendaksid sisuliselt EL-i enam kui 100 esinduse võrgustiku laastamist. Nendes esindustes töötavad nii diplomaadid kui ka Euroopa Komisjoni ametnikud, kes kuuluvad välissuhtlusega tegelevatesse üksustesse, nagu näiteks Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkonna peadirektoraat (DG MENA).

Rahvusvahelised organisatsioonid on teravalt vastu seisnud plaanidele kärpida EL-i arenguabi eelarvet. ÜRO peasekretär António Guterres saatis Euroopa Komisjoni ja Euroopa Ülemkogu juhtidele kirja, milles kutsus neid üles rahastust säilitama.