Vene president Vladimir Putin kasutab ära EL-i sanktsioone: ta müüb gaasi neljakordse hinnaga, jättes Euroopa varud madalaimale tasemele alates 2013. aastast.
Surve Venemaale gaasiküsimuses osutus vastupidise toimega ettevõtmiseks, kuna EL – sealhulgas Hispaania – on tegelikult loobumas hindadest, mis kehtisid kaksteist aastat tagasi, vahendab El Mundo
Hispaaniat esindas 26. jaanuaril toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel EL-i asjade riigisekretär Fernando Sampedro. Kohtumisel võeti vastu uued sanktsioonid Venemaa vastu – meetmed, mis olid niivõrd vastupidise toimega, et Moskva hoopis teenib sellest kasumit. Otsus keelas eurooplastel osta Venemaalt veeldatud maagaasi (LNG), kusjuures keeld jõustub 2027. aastal. See kõlas paljulubavalt ja sel hetkel – viis aastat pärast sõja algust Ukrainas – tundus, et EL võib lõpuks ometi lubada endale sellise karistuse kehtestamist Vladimir Putini režiimile.
Mõni nädal hiljem puhkes aga konflikt, millesse on segatud Iraan. See jättis EL-i olukorda, kus ta on võtnud kohustuse loobuda enam kui 200 Venemaa gaasisaadetisest – mis moodustab 15% kogu impordist –, ajal mil maailmaturul on kadunud viiendik pakkumisest.
Olukorda raskendab veelgi Rahvusvahelise Energiaagentuuri hoiatus, et Euroopa gaasihoidlad lähevad 2026.–2027. aasta talvele vastu viimase kümnendi (alates 2013. aastast) madalaimate varutasemetega. Samal ajal kui Jaapan, Lõuna-Korea ja teised Aasia riigid on muutuvate turutingimuste tõttu suurendanud söe kasutamist – jättes kõrvale keskkonnaeesmärgid –, on Euroopa sellistest alternatiivsetest meetmetest hoidunud. Pealegi olid varud juba enne Hormuzi väina sulgemise ohtu erakordselt väikesed – ligi 30% madalamad kui viimastel aastatel –, kuna hinnatõus ei andnud mingit stiimulit gaasi varumiseks.
EL on seega eriti haavatavas olukorras, kui talv peaks kujunema oodatust külmemaks, samal ajal kui Venemaa müüb edasi gaasi – mis oli algselt mõeldud Euroopasse eksportimiseks – neljakordse hinnaga. Kuidas on see võimalik? Põhjus seisneb selles, et Euroopa impordiettevõtted, sealhulgas Prantsusmaa Total ja Hispaania Naturgy on sõlminud juba 2013. aastal pikaajalised lepingud ettevõttega Yamal LNG – Novateki hiiglasliku Arktika rajatisega. Lepinguline hind on praegu äärmiselt soodne: 25–27 eurot MWh kohta. See moodustab vaid umbes veerandi praegusest turuhinnast. Sanktsioonide tõttu on Euroopa ettevõtetel keelatud neid lepinguid täita või seda gaasi Euroopasse tuua. See annab Venemaa ettevõttele – mida kontrollivad Putinile lähedased oligarhid ja riiklik Gazprom – vabad käed müüa gaas edasi Aasia riikidele, kes pole sanktsioone kehtestanud ja on valmis maksma praegust turuhinda.
Sellest tulenevalt tähendab Euroopa valitud strateegia, et Euroopa ei jäta end mitte ainult ilma odavast gaasist, vaid kingib Venemaale sisuliselt võimaluse müüa see gaas edasi kriisiaegsete hindadega. Olukorra teeb veelgi hullemaks asjaolu, et gaasi võib Hiinasse transportida isegi Euroopa laevadega. Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis saavutas oma riigile erandi: kuigi ta toetab sanktsioone, on Kreeka erasektori laevandusettevõtetel endiselt lubatud vedada Venemaa gaasi kolmandatesse riikidesse. Prantsusmaa ja Hispaania valitsused ei ole sarnaseid samme astunud seoses Totalile ja Naturgyle kuuluvate lepingutega – talv aga läheneb.
See tähendab, et Putinile loodi väärastunud stiimul. Kui sõda jätkub – koos sellest tulenevate Euroopa sanktsioonidega –, võib Venemaa teenida veeldatud maagaasi (LNG) arvelt miljardeid eurosid lisatulu; tegemist on ootamatu kasuga, mida 2013. aasta lepingute sõlmimisel ette ei nähtud. Pealegi nõrgeneb Venemaa vastane: seesama Euroopa blokk, kes julgeb sanktsioone kehtestada, õõnestab lõpuks iseennast, kuna peab ostma gaasi USA-st või teistest riikidest kõrgema hinnaga kui see oli tagatud Jamali LNG-projekti raames.
Pikas perspektiivis võib EL küll Venemaale näidata, et vähendab oma sõltuvust, kuid mis ootab vahepeal ees Euroopa tarbijaid? „Madalad gaasivarud Euroopas koos piiratud ladustamisvõimalustega Aasia ja Ladina-Ameerika LNG-d importivates riikides võivad lähikuudel teravdada konkurentsi turul saadaolevate väheste gaasilaadungite pärast. See avaldab survet hetketuru hindade tõusule – eriti nõudluse tippperioodidel,” märgib Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA). Selline on väljavaade tänavuseks talveks, kuid probleem ulatub kaugemale: „Euroopa madalad varud võivad 2027. aasta suvel märkimisväärselt suurendada vajadust uue gaasi järele, et varusid täiendada. See võib pikendada pingeid ülemaailmsel turul veelgi, ulatudes kaugele järgmisesse aastasse.” Olukord on sünge; ent kui ollakse niivõrd tugevas sõltuvuses energiast, nõuab isegi vastase vastu sanktsioonide kehtestamine kulude hoolikat kaalumist.
