Prantsuse presidendil Emmanuel Macronil on Pariisi lähedal salajane punker, kuhu ta põgeneb, kui Élysée paleed ründavad mässajad.

Pariisi äärelinnas asuv peidupaik avalikustati uurivate ajakirjanike Pierre Gastineau, Antoine Izambardi ja Franck Renaud’ uues raamatus „La Nouvelle Armée des Ombres” („Uus varjude armee”).

Viimastel nädalatel on Prantsusmaad haaranud vägivaldsed rahutused, samal ajal kui luurejuhid valmistuvad väidetavalt mässudeks, sabotaažiks, küberrünnakuteks ja isegi erivägede saatmiseks relvastatud ülestõusu vastu 2027. aasta presidendivalimistel, vahendab Telegraph.

L’Expressis avaldatud katkendite kohaselt olid punkri ettevalmistused osaliselt tingitud 2018. aasta „kollaste vestide” ülestõusust, mille käigus sattus Macron Le Puy-en-Velayd külastades raevunud meeleavaldajate rünnaku alla.

„Valitsus värises,” meenutas üks autor reedel raadiojaamas France Inter.

Võimud hakkasid kaaluma presidendi evakueerimisplaane ja viitasid 1934. aasta veebruari vägivaldsetele rahutustele, mis kukutasid Prantsuse valitsuse.

Autorite sõnul kardavad ametnikud, et Marine Le Peni populistliku parempoolse Rahvusrinde võit võib provotseerida tänavatel radikaalselt vasakpoolsete aktivistide, äärelinna noorte ja maapiirkondade võitlejate „kolmanda vooru”, kes keelduvad valimistulemust aktsepteerimast.

Seevastu Jean-Luc Mélenchoni – äärmusvasakpoolse Prantsuse kandidaadi, kes praeguste küsitluste kohaselt jõuaks presidendivalimiste teise vooru – võit võib politseis esile kutsuda „passiivse vastupanu”.

Viidates vestlustele mitmete kõrgetasemeliste allikatega, märgivad autorid, et Pariisi politseiülem Patrice Faure on pidanud korduvaid kohtumisi, valmistudes võimalikuks ülestõusuks.

Prantsusmaa välisluureteenistus (DGSE) on läbi mänginud stsenaariume valimistesse sekkumise kohta, samal ajal kui Prantsusmaa pealinna politsei on harjutanud terve päeva kestvat tegutsemist ilma krüpteeritud nutitelefonideta – juhuks, kui peaks toimuma laastav küberrünnak.

Üks kõrge luureametnik hoiatas raamatu autoreid juba aprillis, et Prantsusmaa liigub suure mässu suunas, viidates kütusehindade tõusule ja pahameelele, mis on hõõgunud „kollaste vestide” protestidest saadik.

Sellest hoolimata alahindasid luureametnikud 17. oktoobri meeleavaldusi rängalt: nad prognoosisid 60 000 – 150 000 osalejat, kuid kohale tuli üle 500 000 inimese.

Ohud ulatuvad ka välismaale. Raamatus väidetakse, et eelmisel 2025. aastal korraldasid Euroopa piirivalveagentuur Frontex ning Prantsusmaa ja Belgia julgeolekuteenistused erakordse õppuse, milles simuleeriti hübriidkriisi: see ühendas Venemaa niinimetatud varilaevastiku tegevuse ja väljamõeldud tuumaõnnetuse Alžeerias. Stsenaariumi kohaselt vallandasid kooskõlastatud rünnakud – millega kaasnesid küberrünnakud – kiirgusega kokku puutunud migrantide massilise liikumise Euroopa suunas.

Autorite väitel on Prantsusmaa eriüksused vaaginud vägede saatmist parlamendi kaitseks relvastatud ülestõusu korral.

Sellistest hädaolukorra plaanidest rääkis 13. dessantväelaste-dragunirügemendi endine ohvitser – mis on irooniline, arvestades, et sama üksuse ohvitserid toetasid 1961. aastal ebaõnnestunud sõjaväelist riigipöördekatset Charles de Gaulle’i vastu, mis oli ajendatud Alžeeria iseseisvumisest.

Autorid märgivad samuti, et luurajate seas on taas tärganud huvi elustada külma sõja aegsete salajaste vastupanuvõrgustike elemente – võrgustikke, mida rahastati salajasest luurefondist.

Väidetavalt kuulusid selle fondi varade hulka üks Saigoni bordell, hotellid Marokos ja sukeldumisklubi Kariibi mere ääres; need soetati selleks, et rahastada vastupanu juhuks, kui Prantsuse riik peaks kokku varisema.

Üks endine eriüksuste komandör hoiatas aga sõdurite tänavatele toomise eest. Tema suurim hirm on, et „printsile võib see asi meeldima hakata”.