Meedia: Putinilt võib tulla karm Soomet ja Balti riike puudutav nõue

Venemaa president Vladimir Putin võib püüda kaasata Euroopat läbirääkimistesse Ukraina rahu ja Euroopa julgeoleku üle, eesmärgiga saavutada Euroopalt järeleandmisi, teatasid diplomaatilised allikad Briti väljaandele Telegraph.

Allikate sõnul võib Putin nõuda näiteks NATO kohalolu vähendamist Euroopas tasemele, mis valitses enne Ida-Euroopa riikide alliansiga liitumist. Telegraphi andmetel võib see tähendada NATO vägede väljaviimist Soomest, Poolast ja Balti riikidest.

See on hinnang ning pole selge, mida nõude täitmine täpsemalt endaga kaasa toob. Näiteks Soomes ei ole NATO-l kuigi märkimisväärset alalist kohalolekut – vähemalt juhul, kui mõiste „NATO väed” all peetakse silmas just nimelt välisriikide vägesid.

Eelmisel nädalal teatas Putin, et eelseisvad Ukraina-teemalised rahuläbirääkimised peaksid käsitlema julgeolekugarantiisid nii Ukrainale kui ka Venemaale, samuti laiemat Euroopa julgeolekuraamistikku. Samal ajal sõnas Putini nõunik Juri Ušakov pühapäeval, et Euroopa peaks rahuläbirääkimistesse kaasatud olema.

Väljaande Telegraph andmetel võib see ootamatu valmidus läbirääkimisteks olla katse edendada teatud Venemaa seisukohti – näiteks vastuseisu NATO laienemisele.

Euroopas on rõhutatud, et kui langetatakse otsuseid Ukraina rahu kohta, peaks Euroopa olema sellesse kaasatud. Kui päevakorras on Putini mainitud „laiem Euroopa julgeolekuraamistik”, on eurooplaste soov saada koht läbirääkimislaua taga tõenäoliselt veelgi tugevam.

Putini nõunik Ušakov teatas pühapäeval, et läbirääkimistesse tuleks kaasata Euroopa, hoolimata selle toetusest Ukrainale. Tema sõnul ei ole Ameerika Ühendriikidel õnnestunud Ukrainat rahu suunas survestada, kuna läbirääkimiste pidamine üksnes Ukrainaga ei ole piisav.

„Peame pidama arutelusid kogu Euroopaga, mis toetab täielikult Kiievit,” ütles Ušakov.

Kreml ei ole aga suhtunud soosivalt Euroopa katsetesse rahukõnelusi mõjutada.

Pärast seda, kui USA eriesindaja Steve Witkoff kohtus eelmisel nädalal Putiniga – olles eelnevalt pidanud Oslos arutelusid Ukraina, Norra ja Soome esindajatega –, märkis Ušakov, et eurooplaste ja Ukraina seisukohad ei sisaldanud „peaaegu midagi kasulikku Ukraina kriisi lahendamiseks”.