Oktoobris käitus üks Venemaa sõjaväesatelliit Soome luuresatelliidi Iceye-X36 suhtes ähvardavalt, manööverdades end Iceye orbiidile väga lähedale.

Eesti parlamendiliige ja füüsik Mario Kadastik peab seda sammu teadlikuks provokatsiooniks. Ta hoiatab, et napilt välditud juhtum oleks võinud viia satelliitide kokkupõrkeni, vahendab Iltalehti.

Kadastik ütles Eesti Rahvusringhäälingule (ERR), et tema andmetel olid satelliidid kohati vaid kümnete meetrite kaugusel üksteisest. Ta märkis, et Vene satelliit jälgis Iceye põikemanöövreid ja naasis seejärel taas selle lähedusse.

Kadastiku sõnul oli tegemist sihiliku tegevusega.

Iceye-X36 on Soome ettevõtte Iceye ehitatud kommerts-radarsatelliit, mis on mõeldud Maa pinnal toimuvate sündmuste pildistamiseks ja jälgimiseks. Radari eeliseks on võime vaadelda ka pimeduses ja läbi pilvkatte. Kadastiku sõnul on satelliidi lahutusvõime ligikaudu 20 sentimeetrit ning selle kogutud andmeid kasutatakse ka Ukraina toetamiseks.

„Venelased tunnevad huvi, sest Iceye edastab Ukrainale regulaarselt teavet piirialadel toimuva kohta. See suudab pildistada konkreetset piirkonda mitu korda tunnis ja näidata erinevate sihtmärkide liikumist,” rääkis ta.

Kadastiku hinnangul võis selline lähenemine olla jõudemonstratsioon või katse segada satelliidi radarit. „Minu hinnangul on tegemist olulise eskaleerumisega kosmoses – just nimelt võimalike tagajärgede tõttu.”

Kosmoses liiguvad satelliidid väga suure kiirusega, mis tähendab, et isegi väike manööverdamisviga võib suurendada kokkupõrkeohtu. Kokkupõrge võib tekitada kosmoseprügi, mis omakorda võib tabada teisi satelliite ja tekitada veelgi rohkem prahti – seda nähtust nimetatakse Kessleri sündroomiks.

Kadastik leidis, et NATO peaks olukorrale reageerima.

Satelliidi töötas välja Soome ettevõte, kuid selle orbiidile viimise ja litsentsimisega tegeles Iceye USA tütarettevõte.