Soome välispoliitika instituudi programmijuhi Arkadi Moshese sõnul oli see mõte uus. Ta kirjeldab seda mõtet kui „ebameeldivat”.
„Ukraina võib tõepoolest selle sõja kaotada,” nendib Moshes.
See hinnang ei tulene Ameerika Ühendriikide ja Ukraina vahelistest pingelistest suhetest. See „ebameeldiv” mõte tekkis Moshesel juba suvel, vahendab MTV.
Ukraina kaotuse all peab Mošes silmas olukorda, kus Kiiev ei ole enam võimeline sõdima viisil, mis tagab tegelikult riigi iseseisvuse säilimise.
Moshes on aastaid pooldanud tõlgendust, et rahu on ebatõenäoline, kuna nii Venemaa kui ka Ukraina on endiselt valmis ja võimelised sõda jätkama.
Moshese sõnul ei tähenda see, et Ukraina ei taotleks rahu. Pigem on asi selles, et Ukraina eelistab jätkata sõda, selle asemel et nõustuda Kremli nõutud rahutingimustega.
Moshes põhjendab oma uut hinnangut viidates sellele, et liiga paljud asjad on Ukraina jaoks halvemuse poole pööranud. See kehtib isegi vaatamata sellele, et olukord Ukraina rindejoonel on parem kui varem, ning riik on võimeline andma iga päev purustavaid lööke sügavale Venemaa territooriumile.
Moshes märgib siiski, et üldine olukord õhusõjas on Ukraina jaoks endiselt „keeruline”. Ukraina andmetel tulistas Venemaa kolmapäeval välja 39 ballistilist raketti, rünnates energeetikarajatisi ja muud kriitilist taristut. Ukraina teatel õnnestus neil neist rakettidest alla tulistada vaid neli.
Patrioti õhutõrjesüsteemide raketid – mis on olnud peamiseks vahendiks ballistiliste rakettide allatulistamisel – on sisuliselt otsa saanud ning uusi rakette pole märkimisväärses koguses juurde tarnitud.
Ukraina on väitnud, et on viimase nädala jooksul suutnud alla tulistada koguni 70–90 protsenti reaktiivmootoriga droonidest, mida Venemaa üha enam kasutab. Veel hiljuti oli see näitaja umbes 50 protsenti.
Kokkuvõttes võib öelda, et Venemaa õhujõud ründavad praegu Ukrainat erakordse hävitusjõuga. Sel nädalal jäi enam kui 600 000 ukrainlast elektrita – ja talv on lähenemas. „Olukord on kriitiline ning abi pole kuskilt paista,” ütleb Moshes.
Moshes on samuti märkinud, et rahvusvahelises arutelus pööratakse üha enam tähelepanu Ukraina siseprobleemidele nagu konfliktid sõjaväejuhtkonnas ja korruptsioon. Need on tõsised küsimused, mis võivad – aeglaselt, kuid kindlalt – mõjutada Ukrainale osutatava toetuse mahtu.
Soome president Alexander Stubb ütles kevadel, et „peame tõesti hakkama muutma selle sõjaga seotud narratiivi”, kuna tema sõnul läheb Ukrainal paremini kui Venemaal. Ka teised Lääne-Euroopa liidrid on väljendanud sama seisukohta.
Moshes tunnistab, et on teatud määral vastuvoolu ujuja. „Mida rohkem räägitakse Euroopas Venemaa lüüasaamisest ja riigi majanduse hävitamisest, seda olulisemaks pean mina teistmoodi rääkimist,” ütleb Moshes.
Kuigi Moshes peab näiteks Ukraina rünnakuid Venemaa naftatöötlemistehastele tõeliselt tõhusateks, ei ole Kremli majandus ega Putini võimu haare kokkuvarisemise äärel, märkis ta juunis antud intervjuus Yle-le. Oktoobris on Moshes endiselt samal seisukohal, mida ta väljendas juba juunis.
Ukrainal ega riigi toetajatel pole siiski põhjust paanikaks, rõhutab Soome välispoliitika instituudi esindaja Moshes. Lõppude lõpuks on probleeme võimalik lahendada.
Moshes toob esile kõne, mille pidas Soome välisministeeriumi strateegiadirektor Antti Helanterä oktoobris toimunud Helsingi julgeolekufoorumil. Helanterä oli aastatel 2020–2024 Soome suursaadik Venemaal.
Helanterä meenutas, et osales poolteist aastat tagasi kahel järjestikusel paneeldiskussioonil. Helanterä sõnul oli esimese arutelu peamine järeldus see, et Venemaa on sisemiselt väga nõrk ja selle majandus kokkuvarisemise äärel. Väideti, et kui Ukraina saaks vaid veidi rohkem toetust – ja Kremlile kehtestataks karmimad sanktsioonid –, oleks Venemaa valmis kompromissiks.
Teise paneeli peamine järeldus oli seevastu, et lähiaastatel kujutab Venemaa Euroopale eksistentsiaalset sõjalist ohtu, sõltumata meie tegevusest. „Mõlemad hinnangud võivad olla tõesed, kuid mitte üheaegselt. Tõde asub tõenäoliselt kusagil nende vahel – minu hinnangul pigem teise paneeli sõnumile lähemal,” ütles Helanterä.
Moshese sõnul peab Euroopa „lõpuks oma hinnangu õigeks saama”. „Meil on vaja ühtset analüüsi. Kui meil on Venemaa kohta kaks analüüsi, siis on meil ka kaks tegutsemisviisi. Ja kui on kaks tegutsemisviisi, siis Ukraina kindlasti kaotab,” ütleb Moshes.
