Google’i otsus investeerida Soome 13 miljardit eurot on Eestis tekitanud muret ja pannud olukorra üle järele mõtlema.

Tallinna Tehnikaülikooli energeetika ja geotehnoloogia doktor ning kutsetunnistusega elektriinsener Arvi Hamburg selgitab Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) vahendusel, miks tehnoloogiahiiu mastaapne projekt jõudis lõpuks Soome, mitte aga lõunanaabri juurde.

Hamburg märgib, et investeering hõlmab 22-aastast elektrienergia ostulepingut Fortumiga ning et Google kavatseb alates 2030. aastast osta kuni poole Loviisa tuumaelektrijaama toodangust, vahendab Iltalehti.

„Ettevõte ei investeeri Soome 13 miljardit eurot ainuüksi seetõttu, et elekter on seal odavam, vaid eeldusel, et riigi energiasüsteem tagab varustuskindluse veel aastakümneteks,” kirjutab Hamburg.

Tema sõnul põhineb ligikaudu 40 protsenti Soome elektritootmisest tuumaenergial, mis tagab prognoositava baaskoormuse veel pikaks ajaks.

„Soome ja Rootsi tööstuse konkurentsivõime üheks nurgakiviks on elektritootmine, mis toetub aastakümnete jooksul välja arendatud tuuma- ja hüdroenergiale – vundamendile, mida on viimasel ajal tugevdanud tuuleenergia kiire areng,” märgib ta.

Eestis on olukord seevastu ebakindel. Riik impordib ligi 40 protsenti tarbitavast elektrist, peamiselt Soomest. Elektri põhivõrguettevõtja Eleringi andmetel ähvardab Eestit 2035. aastaks 700–800-megavatine puudujääk juhitavas tootmisvõimsuses, kuna vanemad elektrijaamad võetakse kasutusest maha.

„Elektri põhivõrk ei suudaks vastu võtta sellises mastaabis andmekeskusi nagu Google on rajanud,” lausub ta.

Hamburg hoiatab, et Eesti ei saa enam loota Soomest saadavale elektri ülejäägile. Suured tööstusprojektid – nagu Google’i omad – suurendavad Soomes elektritarbimist, jättes ekspordiks vähem energiat, see omakorda mõjutab otseselt elektrihindu Eestis.

Ta märgib, et tulevased mitme miljardi euro suurused investeeringud suunduvad sinna, kus on tagatud kindel elektrivarustus. Seetõttu rõhutab Hamburg vajadust töötada Eesti jaoks välja majandusmudel – sealhulgas teha otsus kodumaise tuumaelektrijaama rajamiseks –, et riik ei jääks sõltuma vaid lühiajalistest gaasipõhistest lahendustest ja taastuvenergiast.