Ukrainlased on harjunud kohutavate uudistega. Kuid isegi nende standardite järgi on viimased päevad olnud äärmiselt sünged. Vene raketirünnakud tabavad Ukraina linnu lakkamatult. Eelmisel nädalal teatas Donald Trump tehingust Vene diislikütuse ostmiseks. Seejärel ilmusid teated häiretest USA toetuses Ukrainale, sealhulgas seoses Starlinki sidesüsteemiga. Need sündmused kokku on tekitanud Kiievis sellise mure, mida pole sõja algusest saadik kuigi sageli nähtud.
Ainus helgem hetk selles sünguses saabus reedel, mil ukrainlased said kujutleda oma piinajat Vladimir Putinit tema presidendilennukis – raevununa tiirlemas Moskva kohal, suutmata omaenda pealinnas maanduda. Ukraina drooniparv sundis sel päeval sulgema linna kõik neli lennujaama just siis, kui Putin oli naasmas visiidilt Türkmenistani. Tema lennuk, mida kutsutakse „lendavaks Kremliks”, ei olnud ilmselt rünnaku sihtmärk. „See oli puhas kokkusattumus,” ütles väljaande Atlantic ajakirjanikule operatsiooniga kursis olev sõjaväelane. „Lihtsalt juhus.”
Siiski pakkus see paljudele ukrainlastele hetkeks kättemaksutunnet ja näitas, et nende sõjaväel on endiselt vahendeid Venemaa majanduse ja riigijuhi kahjustamiseks – isegi kui Trump peaks otsustama nende toetamisest loobuda. Linnapea sõnul ründas teisipäeva öösel Moskvat ligi 500 drooni, mis sundis taas lennujaamu sulgema. Sellistest meetoditest ei pruugi piisata, et sundida Putinit läbirääkimistele. Kuid need võimaldavad Ukrainal – kui ta nii otsustab – sõda jätkata ja hoida survet Moskvale, et sundida neid läbirääkimislaua taha istuma.
Alates eelmise kuu algusest on Ukraina droonid peaaegu iga päev häirinud lennuliiklust Venemaa pealinna kohal. Tegemist on osa sõjalisest operatsioonist koodnimega „M&Ms”, millest väljaanne Atlantic kirjutas esmakordselt augustis. Operatsiooni kavandajate sõnul ei tugine see USA tehnoloogiale ega luureandmetele. Selle asemel kasutatakse Ukrainas toodetud droone, mis on varustatud tehisintellektil põhinevate juhtimissüsteemidega, et tuua sõda Venemaale. (Mõlemad allikad soovisid tundlikest sõjalistest plaanidest rääkides jääda anonüümseks.)
Sellised omamaised uuendused võivad anda Ukrainale tulevastel rahuläbirääkimistel tugevama positsiooni. Samas ei tõota need head ülemaailmsele lennundusohutusele. Alates 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakutest pole lennujaamad ja lennukid tundunud nii haavatavad kui praegu. Iraani toetatud huthi mässulised korraldasid sel nädalavahetusel kaks raketi- ja droonirünnakut Riyadi peamisele lennujaamale, tappes üle tosina inimese ja vigastades sadu. Nädal varem evakueeris USA õhuvägi Inglismaal asuvast lennubaasist tosin pommituslennukit – väidetavalt Iraani droonidest lähtuva ohu tõttu.
Selliste relvade levik on muutnud taolised rünnakud tunduvalt odavamaks ja lihtsamini teostatavaks. Augusti alguses avastasid Saksa võimud Leipzigi lähedal asuvas lennujaamas kahtlase Vene drooni, mis oli ilmselt varustatud lõhkeainega eesmärgiga õhkida Ukraina kaubalennuk. Kuu aega hiljem võtsid Venemaa droonid sihikule Zelenski lennuki, kui see tõusis Moldovas õhku, suundudes Norrasse. „See on reaalsus, milles ta elab,” sõnas Norra peaminister, kes teatas esimesena sellest Zelenski elu vastu suunatud võimalikust rünnakukatsest.
Paljud maailma liidrid elavad nüüd selles reaalsuses – isegi Putin. Päeval, mil tema lennuk suunati ümber Moskvasse, vestles Venemaa liider 90 minutit telefonis Trumpiga – viimane teatas pärast kõnet, et Ameerika Ühendriigid ostavad miljoneid barreleid Venemaa diislikütust. Selle tehingu kaitsmiseks kutsus Trump Ukrainat üles lõpetama Venemaa naftatöötlemistehaste pommitamine. Zelenski on viimastel päevadel vastumeelselt sellele nõudmisele allunud. Kuid Ukraina sõjavägi on intensiivistanud rünnakuid teistele tundlikele sihtmärkidele, mis võivad Venemaa majandusele ja elanikele osutuda sama häirivaks. Seda kinnitab viimase nädala jooksul toimunud rünnakute laine Venemaa andmekeskuste vastu.
Alates 8. oktoobrist on Ukraina pommitanud vähemalt nelja Venemaa andmekeskust – sihtmärke, mida varem välditi. Rünnakud põhjustasid ulatuslikke katkestusi veebiteenustes, sealhulgas mõnedes Venemaa populaarseimates pangandus-, tarne-, kaardi- ja taksorakendustes. Venemaa uudistekanali Ehho Moskvõ andmetel sundisid Ukraina droonid ainuüksi eelmisel nädalal Moskva lennujaamades tühistama 345 lendu. „Venemaa taevas muutub äärmiselt ohtlikuks,” sõnas Zelenski 1. septembril, kuulutades välja kampaania Venemaa lennuliikluse häirimiseks. „Tsiviillennundusel pole droonide keskel kohta.”
Selle kampaania kaks arhitekti ütlesid väljaandele Atlantic, et see on alles algus. Siiani on Ukraina kasutanud pikamaadroone, et ummistada Venemaa lennujaamade õhuruumi ilma neid otse tabamata. Ühes nädalavahetusel toimunud intsidendis kukkus allatulistatud Ukraina drooni kild Sotši lennujaamale, põhjustades tulekahju administratiivhoones. Zelenski ei ole veel lubanud oma sõjaväel jätkata operatsiooni M&Ms algse plaaniga, mis nägi ette palju agressiivsemat taktikat.
Plaani autorite sõnul kasutaks ambitsioonikam versioon tehisintellektiga juhitavaid droone Venemaa õhukaitsest möödahiilimiseks ja Moskva ja teiste linnade lennujaamade ründamiseks. Üks plaani autoritest ütles, et neid droone hakatakse peagi massiliselt tootma.
Kuigi Trump on sekkunud Venemaa diislikütuse tarnete tagamiseks, pole ta öelnud midagi hiljutiste rünnakute kohta Venemaa lennujaamadele ja andmekeskustele. Vastupidi, kui ta eelmisel kuul esimest korda kutsus Zelenskit üles lõpetama Venemaa naftatöötlemistehaste pommitamine, leevendas ta oma nõudmist üleskutsega Ukrainale pommitada midagi muud. „On palju teisi sihtmärke,” ütles Trump.
Kuid sama kehtib ka Ukraina kohta. Eelmisel kuul, kui Zelenski alustas „M&M-ide” operatsiooni, hoogustas Venemaa tsiviilelanike pommitamist, korraldades päevasel ajal regulaarseid rünnakuid korterelamute, koolide ja õppeasutuste vastu. Sellistel rünnakutel puudub igasugune sõjaline eesmärk, välja arvatud elanikkonna hirmutamine. ÜRO värskeima ohvrite aruande kohaselt jõudis Venemaa pommitamiskampaania eelmisel kuul „uuele intensiivsustasemele”: ajavahemikus 1. septembrist kuni 24. septembrini – mil aruanne avaldati – hukkus vähemalt 200 tsiviilisikut ja 1234 inimest said vigastada.
Selles sõjaetapis toimub eskalatsioon mõlemas suunas. Ükskõik milliseid uusi relvi või taktikaid Ukraina ka ei kasutaks, suudab Venemaa alati vastata veelgi suurema jõhkrusega. Tundub, et Trump ei ole enam huvitatud sellest vägivallatsüklist väljumisest. Ta on liikunud sõdivate poolte vahendaja rollist üle venelastega tehingute sõlmija rolli, mis seab Zelenski karmi valiku ette: kas nõustuda Trumpi ja Putini nõudmistega lõpetada sõda Venemaa tingimustel või leida uusi viise sõja jätkamiseks – olgu siis Ameerika toetusega või ilma.
Käesoleva 2026. aasta alguses, kui Ukraina ametnikud esimest korda Zelenskile nn M&M-ide plaani tutvustasid, pidas ta seda liiga ohtlikuks. Plaan nägi ette, et Moskva lennujaamu ründab iga päev kuni 1000 drooni, mis oleks muutnud tsiviillendude toimumise võimatuks. Zelenski lubas toonasel kaitseministril (tegelikult digitaalse ümberkujundamise ministril) Mõhhailo Fjodorovil jätkata operatsiooniks vajalike tehisintellektiga varustatud droonide arendamist. Kuid Zelenski hoidis nende kasutuselevõttu range kontrolli all, nõudes Fjodorovilt, et reisijatele tekkiv oht viidaks miinimumini – nii rääkisid kaks plaani koostajat.
Atlanticu esimene artikkel sellest operatsioonist, mis ilmus 20. augustil, vallandas elava avaliku arutelu selle eetilise külje üle. Paljud Ukrainas ja lääneriikides märkisid, et Venemaa ei ole tundnud vähimatki kõhklust süütute inimeste pommitamisel. „Ei ole õiglane, et üks pool rikub kõiki sõjapidamisreegleid, samal ajal kui teine pool end tagasi hoiab,” kommenteeris üks kõrge Euroopa ametnik Zelenski kõhklusi.
Üks plaani autoreid rääkis, et avalik surve aitas kaasa Zelenski otsusele kuulutada 1. septembril välja kampaania algus. Samal päeval avaldatud videopöördumises kutsus ta kõiki rahvusvahelisi lennufirmasid üles lõpetama lennud Venemaa lennujaamadesse. „Ukraina ei ohusta tsiviillennundust kui sellist – mitte ühtegi tsiviillennukit,” sõnas ta. „Lihtsalt Venemaa taevas hakkab liikuma droone sellises mahus, millega tuleb arvestada.”
Üks operatsiooni taga seisnud ametnikest rääkis, et toona puudusid Ukrainal vahendid Zelenski ähvarduse elluviimiseks. Tema sõnul polnud sõjaväel käsutuses piisavalt suurt hulka spetsiaalseid droone, mida oleks vaja läinud Moskva lennujaamade pikemaks ajaks sulgemiseks. Vastuseks Zelenski avaldusele peatas vaid üks välismaine lennufirma – Air Tanzania – lühikeseks ajaks lennud Moskvasse. Suuremad lennufirmad nagu Emirates ja Flydubai jätkasid lendamist tavapäraselt. „Me ei viinud asja lõpuni,” ütles Ukraina ametnik pettunult.
Teine plaani juures tegev isik selgitas, et Ukraina relvatootjad arendavad endiselt seda spetsiaalsete droonide parki. Need droonid kasutavad sihtmärkide tuvastamiseks ja rünnakuhetke määramiseks tehisintellektil põhinevat tehnoloogiat, mida nimetatakse kaardiga sobitamiseks. Tema sõnul kasutas Ukraina seda tüüpi droone lahingutegevuses esimest korda septembri keskel, kui väike hulk neist ründas sihtmärke Venemaa okupeeritud Donetski oblastis. Ta lisas, et Venemaa lennujaamade vastu ei ole neid veel ulatuslikult kasutatud.
Selle asemel on Ukraina relvajõud kasutanud sarnase efekti saavutamiseks muid relvi. Selle asemel, et rünnata otse lennujaama, piisab vaid droonide ilmumisest Moskva kohale – see sunnib Vene võime lende tühistama või lennuradasid sulgema, kuni oht möödub. Üks Zelenski nõunik nimetas seda Ukraina regulaarsete, Venemaal asuvate sihtmärkide vastu suunatud droonirünnakute „kõrvalmõjuks”. Zelenski eelistab sellist lähenemist, kuna see ei hõlma tsiviillennukite ründamist. „See oleks piraatlus,” sõnas nõunik, kes ei ole olnud seotud operatsiooniga, mida tuntakse nime all „M&Ms”. „President ei soovi seda lubada.”
Selline lähenemine on siiski tekitanud Venemaal reisijatele märkimisväärseid häireid. Raadiojaama Ehho Moskvõ andmetel piirasid linna lennujaamad käesoleva kuu esimesel täisnädalal lende keskmiselt enam kui kolm tundi päevas. Reedel, mil Putini lennuk ei leidnud pealinnas turvalist maandumispaika, olid vähemalt kaks Moskva neljast lennujaamast kõigile lendudele suletud ligikaudu seitse tundi.
Tavaliste kodanike jaoks on neid häireid süvendanud Ukraina uus rünnakutelaine Venemaa andmekeskuste vastu. Enamik rünnakuid on suunatud Yandexi – kohaliku Google’i vaste, mis toimib Venemaa digimajanduse selgroona – rajatiste pihta. Miljonid venelased kasutavad selle teenuseid iga päev ning paljud neist avaldasid sotsiaalmeedias vihaseid pahameeleavaldusi, reageerides viimastele katkestustele. Venemaa majandusleht Kommersant teatas, et Yandexil võib andmekeskustele tekitatud kahjude parandamiseks kuluda kuni kuus kuud.
Ukraina ja paljude tema liitlaste jaoks on boonusena rünnakud toonud kaasa Vene bottide aktiivsuse järsu vähenemise internetis, märkis president Zelenski esmaspäeval Varssavi julgeolekufoorumil peetud videopöördumises. „Paljudel sotsiaalmeediaplatvormidel muutus ootamatult veidi kergemaks hingata,” sõnas ta. „Seal oli vähem viha, vähem lõhestamist ja vähem provokatsioone, sest seal oli vähem botte.”
Vastusena sellistele rünnakutele on Vene sõjavägi laiendanud oma rünnakuid tsiviilobjektide vastu. Üheks eelistatud sihtmärgiks on saanud vedurid. Ukraina riikliku raudtee-ettevõtte juht Oleksandr Pertsovski rääkis, et augustis sattus rünnaku alla 37 vedurit – keskmiselt rohkem kui üks päevas. Eelmisel kuul kasvas see arv 47-ni – sihtmärkide hulgas oli nii kauba- kui ka reisironge. Mõne nädala eest võttis Pertsovski välja oma telefoni ja keris lahti rea fotosid, millel oli dnäha plahvatuste tõttu purustatud rongid. Ühest täiesti hävinenud magamisvagunist olid mustaks põlenud voodid ja pagas rööbastele paiskunud. „Nii algavad nüüd minu hommikud – iga päev selliste teadete ja piltidega,” ütles ta.
Mõni päev hiljem sundisid Vene droonid evakueerima rongi, mis oli täis Kiievist Poola suunduvaid välismaiseid kõrgeid külalisi – nende seas oli ka endine CIA direktor David Petraeus. Üks reisijatest, Ameerika filantroop, rääkis, et pidi evakueerimise käigus rongist eemaldumiseks keset ööd läbi soiste väljade kõndima. See rünnak tuletas meelde, et kui leidlikult Ukraina ka ei ründaks Moskva majanduslikke valupunkte, suudab Venemaa alati olukorda eskaleerida, tallates jalge alla kõik need normid, mis on selles sõjas veel puutumata jäänud. Trumpi tehing Vene kütuse ostmiseks muudab selle veelgi lihtsamaks, võimaldades Kremlil täita oma sõjakassat miljardite dollarite suuruse ekspordituluga. Ühtlasi tühistatakse selle tehinguga osa sanktsioonidest, mille USA oli kehtestanud Venemaa karistamiseks ja isoleerimiseks – see aga vähendab veelgi Putini motivatsiooni nõustuda relvarahuga.
Mõnele Zelenski meeskonna liikmele tundus see Ameerika reetmine mitte kui tagasilöök nende sõja võitmise strateegias – pigem oli see nende suurima võidulootuse lõpp. Üks ametnikest, kes seisis Moskva lennujaamade sulgemise plaani taga, ütles: kui USA asub Venemaa poolele, ei jää Ukrainal muud üle, kui loobuda eskaleerimisredelist ja paluda rahu. „Nüüd on jõutud arusaamisele, et Venemaa ei varise kokku oma keerulise majandusolukorra tõttu,” sõnas ta. Pakkudes Venemaa energeetikasektorile päästerõngast, muutis Trump USA takistuseks Ukraina strateegiale, mille eesmärk on Venemaa majandust kurnata ja elanikkonda väsitada. „See tähendab, et peame oma strateegiat muutma,” ütles ametnik. „Venemaa ei varise kokku – vähemalt mitte praegu.” Ukrainal on endiselt mitmeid võimalusi, kuidas muuta elu Venemaal väljakannatamatuks, kuid Putini sundimiseks vaherahuga nõustuma on tõenäoliselt vaja enamat.
