Ukraina jätkab rünnakuid Venemaa naftatöötlemistehastele, teatas Volodõmõr Zelenski, süüdistades samal ajal USA-d olulise toetuse lõpetamises.
Ukraina president ütles, et piiras selliseid rünnakuid Washingtoni käsul kolmeks päevaks, samal ajal kui Venemaa jätkas Ukraina energiainfrastruktuuri ründamist. „Meile aitab,” ütles ta väljaandele Financial Times.
Zelenski süüdistas USA-d ka Venemaa rünnakute kohta luureandmete jagamise lõpetamises, et survestada Kiievit rünnakud täielikult lõpetama pärast seda, kui see sõlmis lepingu Vene diislikütuse impordiks, ning ütles, et Ukraina sõjaväe kasutatavate Starlinki satelliiditeenuste aeglustumine oli tahtlik.
Kreml teatas, et Ukraina üritas tänase neljapäeva 15. oktoobri varahommikul Moskvast lõunas asuvat naftatöötlemistehast ulatuslikult rünnata. Venemaa kaitseministeeriumi andmetel peeti kinni neli raketti ja kümneid droone ning langevad rusud põhjustasid Rjazani tehases tulekahju.
Samal ajal ütles Zelenski, et kümned Ukraina linnad on viimase päeva jooksul sattunud Venemaa rünnaku alla. Varem ütles ta, et nõustub USA presidendi Donald Trumpi poolt pühapäeval välja kuulutatud niinimetatud energiarelvarahuga, kui ka Moskva sellest kinni peab.
Kuid ta süüdistas Venemaad kavandatava kokkuleppe ignoreerimises juba mõne tunni jooksul pärast selle väljakuulutamist, mille tulemusel jäeti sajad tuhanded ukrainlased elektrita. Kreml ei öelnud kordagi, et on kokkuleppega nõus.
Zelenski ütles Piers Morgani kolmapäevaõhtuse küsimuse peale, et tunneb end USA poolt reedetuna – seda olukorras, kus Washington näis tõmbavat tagasi olulisi osi oma toetusest.
Ukraina liider ütles väljaandele Financial Times, et USA ametnikud andsid Ukraina kolleegidele teada: „Kui te [rünnakuid] ei lõpeta, siis me blokeerime luureinfo edastamise.”
Ukraina sõjavägi sõltub Venemaa õhurünnakute puhul USA varajase hoiatamise süsteemidest, mis võimaldavad õhutõrjet rakendada ja rünnakute edukust piirata, samuti kasutatakse sõjategevuses laialdaselt Starlinki internetiühendust.
Oli viiteid, et Starlinki teenuste aeglustumine võis olla tingitud tehnilisest rikkest – kuid omanik Elon Musk näis seda eitavat, viidates hoopis Trumpi administratsioonile. Trump eitas luureinfo jagamise peatamist.
„See ei olnud tehniline probleem, see oli tahte küsimus,” ütles Zelenski.
Ukraina kaitseministeeriumi allikad teatasid tänase neljapäeva varahommikul BBC-le, et Starshieldi teenused – Starlinki sõjaliseks otstarbeks mõeldud versioon – on taastatud.
Nende sõnul töötavad ametnikud endiselt selle nimel, et selgitada välja „eilsete piirangute põhjused ja asjaolud”.
Zelenski rääkis Financial Times’iga eile kolmapäeval Londoni visiidi ajal, mille käigus kohtus ta Downing Streetil ka peaminister Andy Burnhamiga, kes teatas, et Ühendkuningriik kiirendab kergete mitmeotstarbeliste rakettide tarnimist Kiievisse.
Ka Euroopa juhid on Zelenski ümber koondunud ning see küsimus peaks neljapäeval Brüsselis toimuval EL-i tippkohtumisel domineerima.
Ukraina president ütles, et peatab nüüd rünnakud Venemaa naftataristule – mis Kiievi sõnul on eluliselt tähtis tema sõjamasina tuluallikate katkestamiseks – ainult siis, kui USA tarnib rohkem Patrioti õhutõrjerakette. Ukraina on kannatanud USA toodetud kaitsesüsteemide puuduse all alates Iraani sõja puhkemisest, mis hävitas varud.
Võttes viimasest trotslikuma tooni, ütles Ukraina president väljaandele Financial Times, et tema Ameerika kolleegil on sidemed autokraatlike juhtidega nagu Venemaa liider Vladimir Putin. Ta ütles, et viimase nädala sündmuste tõttu ei ole tema ülesanne parandada USA ja Ukraina suhteid. „Meie ei hävitanud ühtegi suhet.”
Pinged kahe juhi vahel on varemgi süvenenud. Pärast eelmisel aastal Valgesse Majja naasmist pidas paar tulihingelise kohtumise Ovaalkabinetis, kus Trump vihjas, et Zelenski on rahulepingu peamine takistus.
Zelenski on sellest ajast alates järginud ettevaatlikku diplomaatilist joont, näidates üles valmisolekut USA vahendatud tehingute suhtes, rõhutades samal ajal, et iga rahulepingu tingimused peavad olema õiglased.
Ta kritiseeris aga eelmisel nädalal Venemaa ja USA vahel sõlmitud kokkulepet, mille kohaselt suunatakse USA ja maailmaturule 300 000 tonni diislikütust, väites, et USA investeerib sellega sisuliselt Venemaa sõjategevusse.
See tehing oli Trumpi järjekordne katse langetada USA-s kütusehindu enne vahevalimisi – seda pärast kuid kestnud heitlust Iraani-konfliktist tingitud poliitiliste tagajärgedega. Nimetatud konflikt on kergitanud bensiini – ja eriti diislikütuse – hinda hüppeliselt, kahjustades Trumpi mainet Ameerika avalikkuse silmis.
Zelenski ütles väljaandele Financial Times: „Tekib küsimus: millal sõlmitakse järgmine kokkulepe? Võib-olla puudutab see gaasi. Kindlasti puudutab see gaasi.”
Arvestades, et Venemaa jätkab rünnakuid Ukraina vastu, viitas Zelenski, et USA toetuse katkemised ei ole juhuslikud.
Ukraina sõjavägi kasutab Starlinki satelliitide kaudu pakutavat kiire internetiühendust droonide juhtimiseks ja rindega suhtlemiseks. Ukraina ametnike sõnul ei hoiatatud neid enne, kui andmeside üleslaadimiskiirusele seati piirangud.
Sellega seotud teenust Starshield osutatakse USA kaitseministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel. Musk eitas, et tema ettevõte SpaceX vastutab süsteemile seatud piirangute eest, viidates sellele, et aeglustumise taga võib olla hoopis USA valitsus.
Ta kirjutas kolmapäeval, et süsteemid kuuluvad USA valitsusele ja on selle kontrolli all ning et „kõik kiiruse või kasutamise piirangud määrab USA sõjavägi ja lõppkokkuvõttes president”. Trumpi administratsioon ei ole teemat kommenteerinud.
