Ukraina tippkindralil on karm sõnum Euroopale: loobuge igasugustest illusioonidest

Ukraina kindral räägib avameelselt Venemaa kaotustest ja oma erimeelsustest endise kaitseministriga. Tal on Euroopale karm sõnum.

BBC-le antud intervjuus räägib Ukraina relvajõudude endine ülemjuhataja Oleksandr Sõrski Venemaa tohututest kaotustest.

Kindrali sõnul on Venemaa ründevõime sisuliselt halvatud. BBC intervjuus märgib kindral, et Ukraina on stabiliseerinud rindejoone ja „murdnud Venemaa edasitungimisvõime”, tekitades Vene vägedele raskeid kaotusi.

Sõrski sõnul on Vladimir Putini armee kogukaotused kuni kuus korda suuremad kui Ukrainal. Ainuüksi hukkunute arvu osas hindab kindral suhtarvuks koguni 11:1. Kumbki pool ei avalda ametlikke andmeid ja väiteid ei ole võimalik sõltumatult kontrollida.

Näiteks Briti luure hinnangul ulatub sõja algusest saadik hukkunud Vene sõjaväelaste arv ligikaudu poole miljonini.
USA mõttekoja CSIS andmetel võis Ukraina kaotada 2026. aasta juuniks lahingutegevuses kuni 150 000 inimest.

Sõrski sõnul õnnestus Venemaal käesoleva aasta esimesel poolel hõivata vaid 61 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi. „See on märk sellest, et rinne on stabiliseerunud,” võtab kindral olukorra kokku.

Ka sõda jälgivad Lääne allikad on kinnitanud, et Venemaa edasitung nõuab väga suuri inimkaotusi ja kulgeb teosammul.

Septembris teatas sõda jälgiv mõttekoda ISW, et Venemaa on hiljuti kaotanud rohkem territooriumi kui tema väed on suutnud vallutada.

Sõrski seostab praegust patiseisu ja suurt erinevust kaotuste arvus tehnoloogilise arengu ning strateegiaga, mille kohaselt Ukraina ründab Vene liinide nõrku kohti, hoides samal ajal mujal Vene vägede edasitungi kontrolli all.

Sõrski karjäär sai suvel tagasilöögi, kui ta sattus konflikti tollase kaitseministri Mõhhailo Fjodoroviga – populaarse tegelasega, keda peeti reformijaks. President Volodõmõr Zelenski sõnul ei saanud Fjodorov ja Sõrski omavahel üldse läbi. Kõigepealt vabastati ametist Fjodorov, seejärel Sõrski.

Siiski võeti ametist vabastatud kindral vaid paar päeva hiljem uuesti tööle, et toetada Ukraina sõjaväe juhtkonda.

Sõrski ütleb nüüd BBC-le, et tal tekkisid endise kaitseministriga erimeelsused, kuna kindrali sõnul ei arvestanud minister piisavalt armee vajadustega relvastuse ja varustuse hankimisel. Kindrali sõnul pööras minister Fjodorov liiga suurt tähelepanu droonidele, kuigi armeel oli samal ajal puudus näiteks mehitamata sõidukitest, veokitest ja mootorratastest. Sõrski märgib, et ka droone ei saanud armee piisavalt.

Sõjaliselt vanamoodsaks peetud Sõrski kaitseb end, märkides BBC-le, et tema ametiajal on Ukraina kaugmaadroonide rünnakud ulatunud Venemaal enneolematult sügavale.

Kindral väidab, et tema juhtimisel on ainuüksi droonid põhjustanud kuni 80 protsenti Venemaa kaotustest. Sõrski leiab, et sõda Ukrainas muutub edenedes üha enam tehnoloogiapõhiseks. Kindrali hinnangul hakkab tuleviku sõjapidamine üha rohkem tuginema robotitele ja tehisintellektile. Tehisintellektil põhinevaid juhtimissüsteeme lisatakse nüüd isegi tavarelvastusele, et suurendada nende võimekust.

Sõrski ametiajal pidid Ukraina väed kaootiliselt taganema sellistest paikadest nagu Avdijivka, Vuhledar ja Pokrovsk.
Rasketesse olukordadesse sattunud sõdurid on varem meediale rääkinud, et Sõrski oli andnud vägedele käsu hoida positsioone iga hinna eest. BBC andmetel muutus taganemine mitmel juhul lõpuks võimatuks, kuna Ukraina väed sattusid Vene vägede poolt peaaegu täielikku piiramisrõngasse.

Intervjuus ei eita Sõrskõi oma karmi hoiakut, kuid juhib tähelepanu sellele, et Ukraina võitles arvuliselt palju suurema vaenlase vastu.

Üks kindrali tuntumaid operatsioone oli Ukraina vägede sissetung Venemaa Kurski oblastisse 2024. aasta hilissuvel.
Siiski kritiseerisid mõned ukrainlased sellele järgnenud taandumist Ukraina poolele järgmisel kevadel, nimetades seda katastroofiliseks.

Sõrski sõnul oli Kurski operatsioon vajalik. „2024. aasta suvel surusid Vene väed peale kõigis peamistes rindesuundades ja ületasid meid arvuliselt kuus ühele.” Kindrali sõnul sundis sissetung Kurski oblastisse Venemaad vägesid rindelt mujale ümber paigutama, andes sellega Ukrainale hingamisruumi.

Oleksandr Sõrskil on sõnum ka neile Euroopa liitlastele, kes ei usu veel, et Venemaal on ambitsioone vallutada lisaks Ukrainale veel alasid. Kindral soovitab alustada ettevalmistusi sõjaks juba praegu. „Loobuge igasugustest illusioonidest,” sõnab ta.