Poola välisministri sõnul peab NATO valmistuma surmava toimega Venemaa hübriidrünnakuks. Hoiatus tuleb ajal, mil kasvab mure Kremli hoogustuva sabotaažikampaania pärast Euroopas.

Radosław Sikorski ütles väljaandele Financial Times, et inimohvrite oht kasvab, kuna Moskva on suurendanud oma operatsioone Euroopa ühiskondade häirimiseks ja destabiliseerimiseks.

Samas tunnistas ta, et allianss peab langetama otsuse selle kohta, kuidas vastusamme astuda. „Küsimus on selles, mida loetakse rünnakuks – piiriüleseks rünnakuks. Kuni kannatada saab vara, on olukord üks, kuid kui inimesed hakkavad hukkuma, peame NATO-s pidama uue ja väga tõsise arutelu,” ütles ta.

„Millal me otsustame, et venelased on läinud liiga kaugele? Sest see on otsustusküsimus. Teate ju, et selle kohta pole eelnevalt kokku lepitud kindlat määratlust,” märkis ta.

Sikorski ei soovinud täpsustada, kuidas peaks Lääne allianss vastama inimohvritega lõppevale juhtumile, kuid märkis, et Poola ja Eesti algatasid NATO 4. artikli kohase protseduuri – taotluse kõrgetasemelisteks konsultatsioonideks – pärast seda, kui Vene droonid ja hävitajad olid rikkunud nende õhuruumi – see viitas vajadusele astuda edasisi samme.

5. artikkel – vastastikuse kaitse klausel – sätestab, et kui NATO liitlane langeb relvastatud rünnaku ohvriks, käsitlevad kõik teised alliansi liikmed seda rünnakuna kõigi liikmete vastu ning võtavad rünnaku alla sattunud liitlase abistamiseks tarvitusele meetmed, mida nad peavad vajalikuks.

NATO 5. artikkel on käivitatud vaid korra – USA algatusel pärast al-Qaeda korraldatud 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid.

Poola ja selle naaberriigid tunnevad muret Euroopa riikide vastu suunatud küberrünnakute, õhuruumi rikkumiste ja sabotaažikatsete sagenemise pärast, nad peavad neid osaks Vladimir Putini kampaaniast, mille eesmärk on õõnestada toetust Ukrainale.

Juulis kukkus Ida-Poolas põllule ja plahvatas Venemaa tiibrakett Kh-101, tekitades Tarnawa Kolonia küla lähedale 10 meetri laiuse kraatri.

Nüüd on Vene eriteenistused võtnud sihikule Euroopa kaitsetööstusettevõtete tippjuhid, keda soovitakse mõrvata – nii väidavad viie Euroopa luureagentuuri ametnikud, kes andsid kommentaare väljaandele Financial Times.

Saksa luureteenistused on hiljuti hoiatanud, et Kremli „varjusõda” on jõudmas uude, potentsiaalselt surmavasse faasi. Berliin teatas eelmisel kuul, et Moskva korraldas augustis droonirünnaku Leipzigi-Halle lennujaamale, sihtides Ukraina kaubalennukite läheduses asuvaid objekte.

Lõhkeseadeldis ei plahvatanud, kuna detonaator oli ilmselt rikkis, ning uurijad kahtlustavad, et teine ​​droon põrkas läheduses kokku kaubalennukiga. Kümme päeva hiljem leiti lennujaama lähedalt väidetavalt kolmas droon.

Sikorski kutsus Euroopa riike üles reageerima Moskvale omistatud rünnakutele, sulgedes Vene konsulaadid, piirates Kremli diplomaatide vaba liikumist asukohariikides ja vähendades üldist Vene diplomaatide arvu – täpselt nii, nagu Poola on teinud. „Minul on konsulaadid juba otsas, kuid teistel on neid veel alles,” sõnas ta.

Sikorski lisas, et kõigilt EL-i sisenevatelt venemaalastelt tuleks nõuda biomeetrilist passi, et takistada eriteenistuste töötajate reisimist valede isikuandmete all. Minister toetas samuti üleskutseid vähendada venemaalastele väljastatavate EL-i turismiviisade arvu. Eelmisel 2025. aastal väljastati neid ligi 500 000.

„Kui vaatame videoid Kiievi sildade pommitamisest ja… kortermajadest välja tassitavatest surnud lastest, siis teade sellest, kuidas Vene turistid [Euroopas] oma rikkusega laiutavad – see tekitab minus vastakaid tundeid,” ütles ta.

Saksa uurijate andmetel oli üks 4. augustil Leipzigi-Halle lennujaamas toimunud rünnaku eest vastutavatest meestest Vene passiga valgevenelane, kes sisenes riiki turismiviisaga.

Esmaspäeval Luxembourgis toimuval kohtumisel arutavad EL-i välisministrid kogu ühendust hõlmavaid piiranguid Vene diplomaatide liikumisele ja võimalikke piiranguid turismiviisadele.

Sikorski kutsus kõiki teisi EL-i riike üles „nende endi huvides” selgelt välja ütlema, et Venemaa vastutab hübriidsõja taktika kasutamise eest, kui selleks on piisavalt tõendeid. Küsimusele, miks mõned riigid võivad seda teha kõhklevat, vastas ta: „Ma ei taha teisi kommenteerida. Igal pool on oma poliitika.”

Sikorski ütles, et kavatseb veenda Ühendkuningriigi valitsust kutsuma Poola järgmisel aastal Manchesteris toimuvale G20 tippkohtumisele vastutasuks selle eest, et Varssavi toetab Suurbritannia suhete taastamist EL-iga.

Detsembris võtab Ühendkuningriik USA-lt üle juhtivate majandusriikide ühenduse G20 eesistumise. Poola toetaks Suurbritannia püüdlusi ühendusele läheneda.

„Meie arvates oli EL parem ja oleks ka edaspidi parem, kui Suurbritannia sellesse kuuluks,” ütles ta. „Ja me ootame vastusammu meie kaasamise näol G20-sse, sest leiame, et see, mille oleme viimase 30 aasta jooksul [majandusarengus] saavutanud, väärib tunnustust.”