USA sõjauuringute mõttekoda edastas Narva hõivamise stsenaariumi – just seal võib alata sõda

eestinen

USA luure andmetele tuginev mõjukas mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) edastas Narva hõivamise stsenaariumi Venemaa poolt.

Milline võiks välja näha Venemaa piiratud sissetung Eestisse: Narva stsenaarium

Täieliku Venemaa sissetung NATO riiki on äärmiselt ebatõenäoline, kuni Venemaa on endiselt täielikult pühendunud sõjale Ukraina vastu. Kuid täiemahuline sissetung ei ole Putini ainus võimalus NATO riigi vastu tavapäraselt eskaleerimiseks. Venemaa võib läbi viia piiratud maapealseid operatsioone, kasutades droone NATO riikide vastu, mitte nende vallutamiseks, vaid alliansi lõhkumiseks, põhjustades selle suutmatust aktiveerida ja oma 5. artikli kohustuste täitmisel tegutseda.

See stsenaarium on oletuslik – see ei ole hinnang ega prognoos, et Kreml sellise operatsiooni läbi viib. Narva stsenaariumi uurimise eesmärk ei ole väita, et venelased viivad läbi selle konkreetse operatsiooni, kuigi nad on selleks juba seadnud piiratud tingimused, vaid pigem uurida üksikasjalikult, milline selline rünnak võiks välja näha, kuidas Kreml võiks seda kasutada oma siseriiklike eesmärkide saavutamiseks ja alliansi lõhkumiseks ning kuidas allianss peaks tegutsema nii sellise rünnaku heidutamiseks kui ka nurjamiseks, olgu see siis Narvas või mujal.

Mitmed NATO riigid kõhklevad tõenäoliselt artikli 5 rakendamisel piiratud sissetungi korral, kartes tagajärgi, mis võivad tekkida alliansi näilisest täieulatuslikust sõjast Venemaaga. NATO-l on kindlasti võime sellist Venemaa operatsiooni heidutada ja vajadusel nurjata. Praegu ei ole nad valmis seda tegema vastuvõetava riski ja hinnaga.

USA peaks rakendama kõik võimalikud meetmed, et näidata oma pühendumust alliansi kohustustele. Strateegiline ebamäärasus soodustab Venemaa seiklushimu ja suurendab oluliselt Putini riskikäitumist. NATO peab nii poliitilisel kui ka sõjalisel tasandil heidutama ja vajadusel nurjama piiratud Venemaa sissetungi. Euroopa riigid saavad selliseid stsenaariume ära hoida, arendades välja omamaiseid droonidevastaseid võimekusi, tõrjedroone ja oskuslikke drooniüksusi, mis suudavad kiiresti tuvastada ja rünnata Venemaa droonioperaatorite positsioone.

Siin on ISW kogu ülevaade Venemaa võimaliku Narva operatsiooni kohta:

Sissejuhatus

USA Luure Keskagentuuri direktori John Ratcliffe’i dramaatiline visiit Moskvasse 2026. aasta augustis tõi hädavajalikku tähelepanu kasvavale ohule, et Venemaa president Vladimir Putin võib suhteliselt lühikese aja jooksul ja isegi Ukrainas sõdimist jätkates korraldada piiratud rünnaku NATO riigi vastu. Enamiku Balti riikide reaktsioon Ratcliffe’i visiidile ja sellele järgnenud arutelule ja sündmustele on olnud suures osas üleskutse rahulikuks jääda Venemaa sissetungi suhtes ja mõõdukalt läheneda teistele Venemaa ohtudele. Nii Eesti kui ka Läti kordasid, et nad ei ole täheldanud mingeid tõendeid Venemaa vägede koondumisest oma piiride lähedale, mis oleks vajalik täiemahuliseks sissetungiks nende riikidesse. Need väited on õiged – sellist koondumist ei toimu ja täiemahuline Venemaa sissetung NATO riiki on äärmiselt ebatõenäoline, kuni Venemaa on endiselt täielikult pühendunud sõjale Ukraina vastu. Kuid täiemahuline sissetung ei ole Putini ainus võimalus NATO riigi vastu tavapäraselt eskaleerida. Ta võiks läbi viia piiratud maapealseid operatsioone, kasutades taktikalisi ja operatiivseid droone ühe või mitme NATO riigi vastu mitte nende vallutamise või territooriumi hõivamise eesmärgil, vaid pigem alliansi lõhkumise eesmärgil, pannes selle suutmatuse aktiveeruda ja oma 5. artikli kohustuste täitmisel tegutseda.

Viimastes aruteludes on tekkinud lühivisandid Venemaa võimalikest tegevustest sel teemal, kuid Venemaa tegevuse stsenaariumid pole saanud üksikasjalikku analüüsi, mida nad väärivad ja vajavad. Käesolev artikkel esitab ühe sellise stsenaariumi – Venemaa piiratud rünnaku Narvale, Eesti piirilinnale Läänemere lähedal – ettevalmistused ja esialgsed tegevused. Vene väed võivad muidugi hõivata ka teisi piirilinnu ning nad võivad läbi viia ka teisi stsenaariume, sealhulgas otseseid droonirünnakuid Euroopa sihtmärkidele, nagu mitmed Euroopa riigid, eriti Poola, on hiljuti hoiatanud. Narva stsenaariumi uurimise eesmärk ei ole väita, et venelased viivad läbi just selle operatsiooni, kuigi nad on selleks juba seadnud piiratud tingimused, vaid pigem uurida üksikasjalikult, milline selline rünnak võiks välja näha, kuidas Kreml võiks seda kasutada oma siseriiklike eesmärkide saavutamiseks ja alliansi lõhkumiseks ning kuidas allianss peaks tegutsema nii sellise rünnaku heidutamiseks kui ka nurjamiseks, olgu see siis Narvas või mujal. See stsenaarium on oletuslik – see ei ole hinnang ega prognoos, et Kreml sellise operatsiooni läbi viib.

Selle analüüsi vajalikkust on suurendanud Venemaa 16. septembri 2026. aasta samm peatada liikumine piiri Venemaa-poolsel alal Narva vastas – see võib viidata ettevalmistustele taoliseks Venemaa operatsiooniks, ehkki see võib olla seotud ka Eesti teadaandega, et Tallinn sulgeb piiri Venemaaga, kui Venemaa president Vladimir Putin peaks andma korralduse sundmobilisatsiooniks.

Alliansil on kahtlemata võimekus heidutada ja vajaduse korral tõrjuda sellist Venemaa operatsiooni, nagu käesolevas dokumendis kirjeldatud. Siiski ei ole ta praegu valmis seda tegema vastuvõetava riski ja kuluga. Ratcliffe’i visiit ning muud märgid sellest, et Putin kaalub tõsiselt võimalusi NATO proovilepanekuks või isegi ründamiseks ja valmistub selleks, muudavad selliste stsenaariumide avaliku ja põhjaliku arutelu kiireloomuliseks.

Stsenaarium: Venemaa piiratud maismaasissetung Narva alal, mida toetavad Vene Föderatsioonis paiknevad drooniüksused

Eesmärgid ja piirangud

Selle Venemaa ettevõtmise eesmärgid oleksid järgmised:

  1. tekitada NATO-ga de facto sõjaolukord, mida kasutada sisemiseks mobiliseerimiseks (ja õigustada uut sundmobilisatsiooni reservväelaste seas);
  2. diskrediteerida 5. artiklit, sooritades tegeliku agressiooniakti ja pannes NATO olukorda, kus ta ei rakenda 5. artiklit ega tegutse selle alusel tõhusalt;
  3. tekitada NATO-s kriis, millega kaasnevad järgmised kõrvaleesmärgid:
    – alliansi lõhestamine, tekitades erimeelsusi USA ja Euroopa vahel ning Euroopa liikmesriikide endi seas – isoleerides seejuures Balti riigid alliansi sees võimalikult suures ulatuses;
    – alliansi tähelepanu kõrvalejuhtimine Ukraina varustamiselt ja selle veenmine suunama ressursid ümber omaenda kaitsele;
    – toetuse suurendamine Euroopas Venemaale meelepärastele euroskeptilistele ja NATO-vaenulikele erakondadele eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis, kujutades NATO-t ja Brüsselit kriisi ja Venemaaga konflikti algatajatena;
    – kriisi tekitamine, et pakkuda seda vahetuskaubana vastutasuks Ukrainale peale surutavate järeleandmiste eest – Kreml võib näiteks pakkuda Narva osas taganemist, kui Ukraina nõustub Venemaa nõudmistega.

Venemaa operatsioonid kavandataks nii, et vältida:

  1. vajadust kaasata sellisesse ettevõtmisse suuri Vene maavägede üksusi viisil, mis nõrgestaks sõjategevust Ukrainas;
  2. tõsise NATO ründeohu tekkimist Venemaa vastu, eriti sellise ohu puhul, mis nõuaks Vene vägede ja vahendite ümberpaigutamist Ukrainast;
  3. alliansi tugevnemist sündmuse tõttu, mida üldiselt tajutakse NATO liikmesriigi vastu suunatud täiemahulise sissetungina;
  4. NATO sõjalise võimekuse ulatuslikku suurendamist vahetult Venemaa piiride lähedal;
  5. NATO süvalööke Venemaa tähtsate sihtmärkide pihta; ja
  6. olukorda, kus Ukraina toetajad suurendavad täiustatud relvastuse tarnimist ja/või tühistavad piirangud juba tarnitud relvastuse kasutamisele Ukraina poolt.

Siiski on oluline märkida, et Putin võib kergesti valesti hinnata Euroopa liidrite ja NATO reaktsiooni. Ta võib läbi viia operatsioone, mis tema arvates jäävad allapoole kriitilisi piire, mis vallandaksid stsenaariumis kirjeldatud soovimatud tagajärjed, kuid avastab seejärel, et Euroopa liidrite taluvuspiirid on madalamad kui ta eeldas.

Taust ja ettevalmistus

Venemaa on suures osas loonud teabevälja tingimused, et viia endale sobival hetkel läbi operatsioon, mis põhineb väljamõeldud „Narva Rahvavabariigi” kontseptsioonil. Tõenäoliselt järgneb sellele lühike periood, mil Vene agendid levitavad nii avalikult kui ka varjatult narratiivi, mille kohaselt Eesti rõhub ja kohtleb halvasti Eestis elavaid Vene kodanikke; ühtlasi süüdistataks Tallinna ja NATO-t ründeoperatsioonide ettevalmistamises Venemaa enda vastu või väidetaks, et Eesti abi Ukrainale võrdub Eesti otsese osalemisega Ukraina rünnakutes Venemaa vastu, muutes seeläbi Eesti õigustatud sihtmärgiks (selliseid väiteid esitab Kreml pidevalt). Samuti teatas Venemaa FSB 16. septembril 2026 kümnepäevasest liikumiskeelust Narva jõel ja selle kaldal, tulirelvade kasutamise keelust Narva lähistel Venemaa poolel ning osalisest liikumiskeelust.

Selleks operatsiooniks valmistudes koondab Vene sõjavägi vaikselt FPV-drooniüksusi – mis pärinevad Rubikoni täiustatud mehitamata süsteemide keskusest ja teistest valdavalt eliitdrooniüksustest – Narva ja Jõhvi (lähim Eesti sõjaväebaas, mis asub Narvast umbes 40 km läänes) tegevusulatusse, paigutades need nii piiri lähedale kui ka sügavale tagalasse. Drooniüksused on varustatud nii suure tegevusulatusega (üle 60 km ulatuvad fiiberoptilised droonid, fikseeritud tiivaga droonid Molnija, luure- ja ründedroonid Lancet ja Kub) kui ka paljude lühema tegevusulatusega (15–25 km) fiiberoptiliste ja raadio teel juhitavate droonidega. Drooniüksused rajavad varjatud positsioone kaares piki Eesti piiri ning paigutuvad ešelonidena vähemalt 60 km kaugusele piirist (või kaugemale, kui droonide tegevusulatus seda võimaldab). Starlinki süsteemiga varustatud droone kasutavad Vene droonioperaatorid asuvad sügaval Venemaa sisemaal. Samuti hakkab Vene sõjavägi koguma varusid droonidest Geran ja muudest suure tegevusulatusega ühekordseks kasutamiseks mõeldud ründedroonidest, et neid vajadusel NATO positsioonide vastu kasutada; see varude kogumine avaldub aga tegelikult vaid Vene droonirünnakute tempo tsüklilises languses Ukraina vastu. (Teadaolevalt on Vene vägedel juba olemas varud erinevat tüüpi Geran-droonidest, mida saaks selle stsenaariumi toetamiseks kasutada.) Tekib periood, mil Geran-droonide laskeseadmed tuleb seadistada (suhteliselt) lühikese vahemaa tagant toimuvateks võrkstruktuuril põhinevateks rünneteks, kuid selline tegevusulatus paigutab rünnakupiirkonna Peterburist märgatavalt ida poole. Venemaa poolele tuleb püstitada signaaliedastusmastid (kui neid seal juba ei ole), kuigi venelased võivad proovida kasutada ka Soome lahel asuvatel laevadel paiknevaid signaaliedastusseadmeid. Vene maaväed, sealhulgas eriüksused (spetsnaz) ning ühe või mitme dessant- või merejalaväebrigaadi või -polgu üksused, koondatakse väikestesse, vähest ruumi nõudvatesse rühmadesse. Narva või Balti riikide läheduses ei toimu Vene maavägede ulatuslikku ega silmatorkavat koondamist – eriti puudub suur lahingutehnika kontsentratsioon –, kuna Kremli plaanid ei näe praegu ette ulatuslikku maavägede operatsiooni selles piirkonnas; ühtlasi on venelased veendunud, et nende drooniüksused ja kaugmaa-löögivõimekus – toetades väikest rühma Vene eliitjalaväelasi – suudavad tõrjuda NATO piiratud ründejõudu Baltimaades ja Soomes.

Indikaatorid

Venemaa sellise operatsiooni ettevalmistuste peamised näitajad on järgmised:

  1. Inforuumi täiustatud ettevalmistus, mis tõenäoliselt hõlmab konkreetselt süüdistuste sagenemist Eesti vene vähemuse tagakiusamises. Inforuumi ettevalmistamine võib hõlmata ka süüdistusi Eesti „agressiivsuse” suurenemises, eriti kui Eesti rakendab meetmeid oma piiride kindlustamiseks;
  2. Venemaa droonivägede suurem paigutamine Suur-Peterburi piirkonda, sealhulgas droonide stardipunktide ettevalmistamine selles piirkonnas;
  3. Repiiterjaamade aktiveerimine Venemaal või Läänemere piirkonnas;
  4. Piiratud Venemaa maavägede liikumine Leningradi sõjaväeringkonda;
  5. Venemaa õhutõrje ettevalmistuste sagenemine Leningradi sõjaväeringkonnas (kuigi sellised ettevalmistused võivad viidata ka suurenenud pingutustele kaitsta end Ukraina kaugrünnakute eest); ja
  6. Venemaa varjatud võrgustike aktiveerimine Eestis.

Enamikku neist näitajatest võib olla raske täpselt jälgida, kui Kreml teeb oma ettevalmistusi aeglaselt ja järk-järgult, mitte äkki. Eesti ja tema liitlased peavad olema väga valvsad, püüdes jälgida väikeseid, järkjärgulisi muutusi Venemaa vägede paigutuses Eesti läheduses, ning vältima liigset keskendumist ulatusliku Venemaa tavarünnaku ettevalmistuste otsimisele.

Stsenaariumi eeldused

  1. Et venelastel on Narvas juba piisavalt agente, kellel on juurdepääs vajalikele relvadele (peamiselt käsirelvadele), et läbi viia stsenaariumis kirjeldatud piiratud operatsioonid;
  2. Et Eesti/NATO väed Eestis ei ole paigutatud ega positsioneeritud sellise stsenaariumi korral kaitsmiseks, takistades täielikult maastiku esialgset hõivamist, vaid on hoopis paigutatud vasturünnakute läbiviimiseks, mis võivad saabuda liiga hilja;
  3. Et venelased võivad anda käsu operatsiooni alustamiseks ilma Eesti ametivõime õigeaegselt hoiatamata, et esialgset hõivamist ära hoida; ja
  4. Et Eesti/NATO väed ei saa tegelikult korralikult kaitsta end stsenaariumis kirjeldatud Venemaa FPV ja Geran droonide rünnakute eest.

Stsenaariumi hinnangud

  1. Venelastel on Ukrainas ja Venemaal väljaõppel piisavalt drooniüksusi, et nad saaksid piisavalt drooniüksusi ümber suunata, et täita selles stsenaariumis kirjeldatud missioone ilma Ukrainas tehtavaid jõupingutusi märkimisväärselt kahjustamata, tõenäoliselt vähendades ajutiselt operatsioone rindejoone suhteliselt paigal seisvates piirkondades;
  2. Balti riikides alaliselt paiknevad NATO väed ei ole praegu valmis kujutama endast tõsist maapealset ohtu Venemaale Peterburi piirkonnas kohese vastusena Venemaa rünnakule ja Venemaa sihikindla ja ettevalmistatud droonipõhise kaitse ees, mis tugineb väikesele arvule Venemaa maavägedele.

Stsenaariumi põhipunktid

Juba Narvas positsioonidel olevad Vene agendid hõivavad Narva muuseumi, Narva raekoja ning võimalikult palju nende vahele jäävaid hooneid, samuti silla põhja- ja lõunapoolse promenaadi ja kalda-ala, kuulutades seejärel välja Narva Rahvavabariigi (NRV). Narva muuseum on suhteliselt eraldiseisev hoone, mida väike, intensiivse droonitoetusega varustatud võitlejate rühm suudaks tõenäoliselt pikka aega maavägede vastu enda käes hoida. See asub ühtlasi väga lähedal Narva sillale ja selle teisel kaldal paiknevale promenaadile (kus väikesed kergerelvastusega rühmad võiksid droonide toel kiiresti kaitsepositsioonidele asuda). Muidugi on muuseum õhurünnaku või kaugmaa-löögiga kergesti hävitatav, mistõttu püüaksid Vene agendid tõenäoliselt luua selle ümber ja piki kaldaala hajutatud kaitsepositsioone, mida oleks raskem hävitada. Eesti ülesandeks jääb aga oma territoorium tagasi vallutada ja selle üle täielik kontroll taastada – tegevus, mida Vene drooniüksused püüavad takistada sõltumata sellest, milline saatus Vene agente ees ootab.

Vene agendid identifitseerivad end (seekord ausalt öeldes) Venemaa kodanikena ja kutsuvad Moskvat üles neid kaitsma Eesti püüdluste eest nad välja juurida. Palve rahuldatakse kohe.

Kreml teatab, et Venemaa drooni- ja õhutõrjeüksustele on antud ülesanne kaitsta NPR-i Venemaa kodanikke Venemaa baasidest ning et Venemaa sõjavägi ei ole sisenenud ega sisene ka Eesti territooriumile, kui Eesti kriisi ei eskaleeri.

Eesti politsei ja piirkonnas asuvad väed püüavad positsioone kiiresti puhastada, kuid satuvad NPR-i võitlejate (keda toetavad Venemaa Spetsnaz ja teised eriüksused ning maaväed, kes on eelnevalt paigutatud Eestisse ja liiguvad kiiresti Venemaalt silda ületadaes) käsirelvatule alla, kes kasutavad jalaväerelvi, kuid mitte lahingumasinaid.

Venemaal paiknevad Vene drooniüksused asuvad kiiresti ründama Eesti vägesid, kes üritavad positsioone puhastada, ning Narvas tegutsevad Vene üksused kasutavad edukalt oma taktikalisi droone. Olukord muutub kiiresti kohalikuks patiseisuks, kuna vahetult piirkonnas viibivad Eesti üksused ei ole valmis kaitsma end suure hulga Vene FPV-ründedroonide – sealhulgas fiiberoptilise ühendusega droonide – eest, mis kaitsevad NPR-i võitlejaid.

Kreml nõuab rahu ja pingete maandamist, seades eelduseks, et Eesti tunnustab NPR-i nõudmist kontrollida kogu Narvat, ning nõuab kõigi Eesti sõjaväelaste, politseinike ja riigiametnike lahkumist kõnealuselt territooriumilt. Moskva ähvardab alustada ulatuslikumat rünnakute kampaaniat Eesti vägede vastu, kui lahingutegevus jätkub, ning laiendada seda kampaaniat veelgi mis tahes NATO riigi vastu, kes sekkub operatsioonidesse NPR-i vastu.

NPR ja Kreml väidavad, et olukord Narvas on siseriiklik küsimus, mille on põhjustanud Eesti halvustav suhtumine Vene kodanikesse, ning eitavad, et tegemist on Venemaa rünnakuga NATO vastu. Vastupidi – Kremli väitel on tegemist kaitsemeetmega vastusena Eesti agressioonile.

Selle stsenaariumi väljakutsed Eestile ja NATO-le

Eesti/ NATO kohene reageering

Eeldades, et Venemaa agendid suudavad kohalikke julgeolekujõude alistada ja/või eemale hoida, peavad Eestit kaitsvad Eesti-NATO ühendväed piirkonnas reageerima. Lähimad Eesti sõjaväebaasid asuvad Jõhvis ja selle lähedal, umbes 40 km läänes. (Eesti on alustanud ka kompaniisuuruse sõjaväepositsiooni ehitamist Narvas endas, alustades ajutistest majutuskohtadest 2026. aasta lõpus ja plaanides alustada püsivate rajatiste ehitamist 2027. aasta veebruariks, mis tõenäoliselt sunnib Venemaa plaane selle stsenaariumi jaoks ümber kalibreerima, kuid millega selles stsenaariumis veel ei arvestata). Üks võimalik Venemaa leevendusmeede võiks olla selle garnisoni kohene tugeva droonitule alla toomine, väites potentsiaalselt, et droone opereerivad NPR-i üksused). Venemaa droonioperaatorid saavad Jõhvis asuvaid vägesid Venemaa poolelt tule alla tuua operatsiooni esimestest minutitest alates ning blokeerida Jõhvist Narva kulgevaid peamisi ja väiksemaid teid, mille intensiivsus on proportsionaalne Narva lähedusega. Vene Geran droonid võivad rünnata kõiki Eesti statsionaarseid baase operatsiooni algusest peale või igal ajal pärast seda. Nende võime rünnata liikuvaid vägesid sõltub lähedusest Venemaa baasjaamadele ja repiiteritele, kuid jääb tõenäoliselt kõrgeks.

Selle stsenaariumi käivitamine ajendab tõenäoliselt Eesti valitsust ja tema liitlasi Eestis proovima kohe vägesid Narva poole liigutama hakata, mis võib Venemaa droonioperaatorite jaoks kiiresti muutuda omamoodi lõksuks. Stsenaariumi algatanud Vene agendid oleksid väikeste sõjaliste jõududega suhteliselt kergesti alistatavad, seega on Venemaa väljakutseks takistada neil vägedel Narva jõudmist. Eesti/NATO väljakutseks on nende kohaletoimetamine vastuvõetavate kaotustega.

NATO strateegilised väljakutsed

See stsenaarium esitab alliansile kohe rea strateegilisi väljakutseid.

Eesti taotleb tõenäoliselt 5. artikli aktiveerimist, välja arvatud juhul, kui Tallinnal on põhjust arvata, et selline hääletus ebaõnnestub, kuigi Eesti võib isegi sellisel juhul püüda asja läbi suruda. Teise võimalusena võiks Eesti vältida 5. artikli aktiveerimise taotlemist ja otsida abi üksikutelt NATO liikmesriikidelt – kuid 5. artikli aktiveerimise taotlemata jätmine selge Venemaa rünnaku korral NATO territooriumil kahjustaks tõsiselt ka 5. artikli kasulikkust ja olulisust.

Venemaa kognitiivse sõjapidamise püüdlused kujutada Venemaa rünnakut siseasjana, mis tuleneb Eesti enda vene vähemuse tagakiusamisest, ei suuda tõenäoliselt NATO poliitikat kujundada, kuid võivad muutuda tähelepanu hajutavaks teguriks ja põhjustada viivitusi.

Mitmed NATO riigid kõhklevad tõenäoliselt 5. artikli rakendamist piiratud sissetungi korral, kartes tagajärgi, mis võivad näida alliansi käivitamisena täiemahulise sõja Venemaaga. Venemaa kognitiivse sõjapidamise pingutused mängivad juba nende hirmude peal ja intensiivistuvad enne Venemaa rünnakut ja selle ajal. Slovakkia peaministri Robert Fico hiljutised avaldused selles suunas on selles osas murettekitavad.

Pinged USA ja Euroopa valitsuste vahel seoses nende suhtelise vastutusega NATO territooriumi ja õhuruumi kaitsmisel, eriti sellise piiratud ulatusega rünnaku korral, võivad USA sekkumist edasi lükata või selle välistada. Läbirääkimised USA ja tema Euroopa liitlaste vahel võivad kaasa tuua olulisi viivitusi ning takistada kiireid hääletusi ja sõjalisi meetmeid. Venemaa kognitiivse sõjapidamise jõupingutused keskenduvad jätkuvalt lõhe süvendamisele USA ja Euroopa vahel.

Eestis asuvad mitte-Eesti NATO väed sunnivad vägesid panustavaid riike kiiresti otsustama, kas toetada Eesti vägesid Venemaa rünnaku tõrjumisel või mitte, ning võib-olla tuleb sellised otsused langetada enne, kui Põhja-Atlandi Nõukogu on hääletanud artikli 5 rakendamise poolt. Venemaa kognitiivse sõjapidamise jõupingutused keskenduvad sellise tegevuse halvamisele.

NATO sõjalised ja operatiivsed väljakutsed

See stsenaarium esitab NATO sõjalistele struktuuridele rea keerulisi väljakutseid ja otsuseid. Eeldades, et Eesti ei ole Narva vahetusse lähedusse juba eelnevalt paigutanud suurt hulka droonide tõrjujaid, tõrjedroone, täiustatud elektroonilise sõjapidamise süsteeme ja kineetilisi vastutaktikalisi droonisüsteeme, seisaks nii Eestil kui ka NATO-l ees väljakutse selliste süsteemide paigale saamine, kui Venemaa droonioperaatorid hakkavad ründama Eestisse ja läbi Eesti Narva suunas kulgevaid maapealseid sideliine. NATO riikidel võib kokku olla piisavalt selliseid süsteeme, et hakkama saada eespool kirjeldatud suhteliselt väikesemahulise stsenaariumiga, kuid Venemaa tõkestamismeetmed võivad häirida või takistada nende saabumist lahingupiirkonda isegi siis, kui otsus nende saatmise kohta on tehtud.

Piisavate droonitõrjesüsteemide puudumine lahingupiirkonnas paneb NATO vägedele kohustuse sihtida Venemaa droonioperaatoreid nende hajutatud peidupaikades Venemaa territooriumil ja takistada Venemaa sidetehnoloogia kasutamist Eestis (näiteks lõigata Venemaa väed Starlinkist Eestis ära, nagu SpaceX tegi Ukrainas 2026. aastal). See nõue mõjutab artikli 5 arutelu ja hääletuse poliitilist dünaamikat, kuna mõned liikmesriigid tõenäoliselt tõrguvad Venemaa territooriumi otsese ründamise väljavaate ees. Sõjaline väljakutse on aga samuti väga oluline. Hästi ettevalmistatud peidupaiku on väga raske kiiresti tuvastada ning NATO vägedel puuduvad praegu oma kõrgelt koolitatud ja hästi varustatud drooniüksused, mis oleksid võrdsed Ukraina ja Venemaa sõjaväelaste omadega, mis suudaksid neid positsioone leida ja kiiresti rünnata. NATO väed kasutavad peidupaikade ründamiseks tõenäoliselt JDAM-e ja muud tavapärast laskemoona, eeldades, et nad saavad selleks poliitilise loa. Starlinkiga varustatud droone kasutavaid Venemaa droonioperaatoreid saab füüsilisest operatsioonipiirkonnast kaugele viia, mis nõuab SpaceX-iga koordineerimist valge nimekirja lahenduse kiireks jõustamiseks, nagu SpaceX kehtestas Ukrainas 2026. aasta alguses, et keelata Venemaa vägedel Starlinki kasutamine Eestis. Selliste rünnakute tõhusus sõltub suuresti peidupaikade arvust, sellest, kui kiiresti NATO väed need leiavad ja seejärel ründavad, kui kiiresti Venemaa vägedel õnnestub Starlink ära võtta, ja Venemaa drooniüksuste võimest oma lahinguvõimet taastada.

Venelased ei suuda takistada NATO viienda põlvkonna lennukeid oma positsioonide vastu täppislööke andmast, kuid sealsed (Peterburi vahetus läheduses asuvad) Vene õhutõrjesüsteemid nõuaksid õhuoperatsioonide algfaasis tõenäoliselt just viienda põlvkonna lennukite kasutamist. NATO sõjaline juhtkond peaks koos Põhja-Atlandi Nõukoguga kiiresti otsustama, kas viia läbi ulatuslik operatsioon vastase õhutõrje neutraliseerimiseks (SEAD), et võimaldada selles piirkonnas tegutseda ka lennukitel, mis ei ole varustatud vargtehnoloogiaga; selline operatsioon eeldaks aga löökide andmist sihtmärkide pihta Peterburis ja selle lähiümbruses ning selle läbiviimine võtaks aega. Kui NATO sõjaline juhtkond otsustab kõigi löögioperatsioonide puhul tugineda viienda põlvkonna lennukitele, siis sõltub selliste löökide arv ja sagedus vahetult kättesaadavate lennukite hulgast ning laskemoonavarudest, mis on vajalikud lendude suure sageduse tagamiseks. See omakorda muudab USA osaluse operatsioonides määrava tähtsusega küsimuseks, kuna vaid USA-l on piisavalt suur selliste lennukite park, et pidada intensiivseid operatsioone paljude hajutatud positsioonide vastu.

NATO eesliinil olevate riikide sõjaväelaste hiljutised arutelud on keskendunud nende kavatsusele läbi viia süvarünnakuoperatsioone Venemaa rünnakute tõrjumiseks, kuid sellistel operatsioonidel on väga ebatõenäoline oluline sõjaline mõju sellistele rünnakutele nagu käesolevas stsenaariumis käsitletud. Narva piiratud rünnakus osalevatel Venemaa vägedel on väga väike logistiline jalajälg, mida pikamaa rünnakud tõenäoliselt ei hävita ega häiri. NATO pealinnad seisavad silmitsi ka märkimisväärse poliitilise survega, et vältida seda, mida venelased kujutavad eskalatsioonina, viies läbi rünnakuid operatsioonide vahetust piirkonnast eemale. Samuti pole kindlat alust hinnanguks, et NATO piiratud pikamaa rünnakud sunniksid Venemaad alistuma rohkem kui intensiivne Ukraina pikamaa rünnakukampaania. NATO võiks muidugi läbi viia ulatusliku pikamaa rünnakukampaania, et Venemaa sõjaväge üldiselt halvata, kuid on väga ebatõenäoline, et allianss algselt piiratud Venemaa rünnaku korral sellisele kampaaniale kiiresti üle läheb.

Venemaa eskalatsioonivõimalused ja nende piirangud

Venemaa vägedel on lühiajaliselt piiratud võimalused kriisi eskaleerimiseks. Venemaa sõjavägi ei ole valmis läbi viima ulatuslikke tavapäraseid maaväeoperatsioone NATO vägede vastu, ei valmistu selleks ja neil oleks tõsine väljakutse seda teha samal ajal Ukraina täiemahulise sissetungi läbiviimisega. Piiratud Venemaa maaväed võiksid algatada ka muid väikesemahulisi sissetunge mujal Balti riikides või Poola vastu, kuid nende võime seda teha ilma Kremli prioriteetseid jõupingutusi Ukrainas kahjustamata on tõenäoliselt väga piiratud. On väga ebatõenäoline, et Kreml suudab edukalt survestada Valgevene presidenti Lukašenkot kaasama väikest Valgevene sõjaväge rünnakuoperatsioonidesse, kuigi Valgevene vägede oht võib mõned NATO elemendid Narva teatrist eemale tõrjuda.

Venemaa reservide ulatuslik mobiliseerimine, millest on juba mõnda aega räägitud, võiks põhimõtteliselt toetada selliseid sissetunge ja suurendada Venemaa vägede taset Ukrainas. Kuid Venemaa mobilisatsiooni- ja väljaõppetavad on praegu optimeeritud suure hulga tsiviilisikute kiireks saatmiseks rindel olevate üksuste juurde, millel on väga madal väljaõppetase. Sellised väed ei sobiks operatsioonideks NATO riikide vastu, mis tõenäoliselt sunniks Kremlit ümber suunama kogenud ja tõenäoliselt eliitvägesid Ukraina operatsioonidelt selleks otstarbeks. Sellisel kogenud vägede ümbersuunamisel oleks tõenäoliselt märkimisväärne kahjulik mõju Venemaa pingutustele Ukrainas ja Kreml püüab neid tõenäoliselt vältida.

Venemaa tavapärane õhu- ja merevägi ei ole NATO võimetele tõsiseltvõetav vastane, eriti kui USA pühendub alliansi kaitsmisele. Märkimisväärne Venemaa tavapärane õhu- või merekampaania suurendaks väga tõenäoliselt USA toetuse tõenäosust oma Euroopa liitlastele. Lisaks pole kaugeltki selge, et NATO Euroopa liikmete kooskõlastatud pingutustest ei piisaks selliste Venemaa operatsioonide nurjamiseks, kui USA lubaks neil kasutada olemasolevat NATO juhtimis- ja kontrollinfrastruktuuri.

Kõige tõenäolisemad Venemaa eskalatsioonimeetmed tugineksid seega Gerani tüüpi pikamaarünnakudroonidele, mis oleksid võimalikud koos maalt lastavate ballistiliste rakettidega ja tõenäoliselt koordineeritud laiendatud sabotaaži- ja küberrünnakute kampaaniaga. NATO ei ole praegu valmis kaitsma end suurte Gerani rünnakupakettide eest, kindlasti pikema aja jooksul, ja teatatud püüdurite puudus, mis suudaksid kaitsta ballistiliste rakettide eest, võib kujutada endast tõsist väljakutset.

Märkimisväärne Venemaa eskalatsioon sellisel viisil suurendaks aga väga tõenäoliselt NATO liikmesriikide valmisolekut osaleda pikamaarünnakutes ja isegi õhurünnakus Venemaa kohal, et rünnata raketikandjaid. NATO pikamaarünnak võib väga tõenäoliselt tekitada tõsist kahju Venemaa ballistiliste rakettide stardisüsteemidele ja halvendada Venemaa vägede võimet lasta välja suuri Gerani rünnakupakette. Puudub alus hinnata NATO liikmesriikide tõenäolist tõhusust sabotaaži ja küberrünnakute tõrjumisel või neile reageerimisel.

Sellised Venemaa kampaaniad NATO vastu kahjustaksid oluliselt Venemaa pingutusi Ukraina alistamiseks, kuna Venemaa võime toota Geraneid ja ballistilisi rakette on nii piiratud kui ka NATO rünnakute suhtes avatud. Kreml tõenäoliselt sellist eskaleerumisteed ei vali, kui tema juhtkond ei veendu, et see tee tõenäoliselt liitlassuhteid lõhub.

Seega on Venemaa võimalike eskaleerumiste stsenaariumide kujundamise arvutused keerulised ja Kremli jaoks üldiselt hirmutavad, kuni Venemaa juhid usuvad, et NATO võitleb tõenäoliselt ühtselt. Putin ei vali tõenäoliselt NATO vastu sõjalisi valikuid, mis kahjustavad oluliselt tema pingutusi Ukrainas, kui ta pole kindel, et selline sõjaline tegevus hävitab liitlassuhteid või lõpetab Euroopa toetuse Ukrainale. Sellise stsenaariumi algatamise oht Putini jaoks on tegelikult võimalus, et NATO eskaleerub viisil, mis sunnib teda valima NATO-le tõhusa reageerimise ja Ukrainas tõhusate operatsioonide jätkamise vahel. See stsenaarium on aga loodud just selleks, et minimeerida riski, et Putin on sunnitud õõnestama oma pingutusi Ukrainas.

Kokkuvõte ja soovitused

NATO parim valik selles stsenaariumis on muidugi heidutus. Allianss tervikuna säilitab eskalatsioonistsenaariumides üleoleku seni, kuni Ameerika Ühendriigid on täielikult pühendunud oma Euroopa liitlaste kaitsmisele ja Putin jääb pühendunuks sõjale Ukraina vastu. USA pühendumus on selles arvutuses ilmselgelt peamine muutuja. Seega peaks USA rakendama kõik võimalikud meetmed, et näidata oma pühendumust liitlaskohustustele isegi piiratud Venemaa agressiooni korral, nagu eespool kirjeldatud. Strateegiline ebamäärasus kutsub esile Venemaa seiklushimu ja suurendab oluliselt tõenäosust, et Putin võib sellise stsenaariumi peale panustada, lootes väikese hinnaga ja endale riskiga tühistada artikli 5. Arutelud USA vägede Euroopast väljaviimise üle praegusel ajal, olenemata nende raamistusest või muust sõnumist, õõnestavad USA usaldusväärsust ja suurendavad seetõttu tõenäosust, et Putin algatab konflikti NATO-ga.

Euroopa liikmesriigid saavad samuti suurendada selliste stsenaariumide heidutuse tõenäosust, kiirendades dramaatiliselt ettevalmistusi nende häirimiseks ja nende sümmeetriliseks lahendamiseks. Selliste jõupingutuste võtmete hulka kuuluvad kohalike droonide vastaste võimete arendamine, sealhulgas täiustatud elektroonilise sõjapidamise süsteemid, tõrjedroonid nii taktikaliste kui ka pikamaa rünnakutega mehitamata õhusõidukite alistamiseks, kineetilised droonide vastased süsteemid ja oskuslikud drooniüksused, mis suudavad kiiresti tuvastada ja rünnata Venemaa droonide operaatorite positsioone.

Liiga suur osa Euroopa kaitsediskursusest keskendub tänapäeval eskalatsioonini viivatele valikutele, eriti pikamaarünnakutele, selle asemel, et kiiresti arendada Ukraina vägede sümmeetrilisi võimeid, kuigi Euroopas tehakse selles suunas kindlasti jõupingutusi. NATO liikmesriigid peavad arvestama tõsiasjaga, et kuigi eskalatsioonistsenaariumid on Putinile ebameeldivad, on need poliitilisest vaatenurgast tõenäoliselt palju keerulisemad NATO riikidele endile. Venemaa kognitiivse sõjapidamise jõupingutused teevad kõik endast oleneva, et veenda ühte või mitut riiki hääletamast Venemaa territooriumile suunatud pikamaarünnakute või õhurünnakute toetamise vastu, ning NATO ei tohiks loota nende lahingute võitmisele iga liikmesriigi pealinnas. Võime kaitsta end madala taseme stsenaariumide, näiteks eespool kirjeldatu eest taktikaliste võimetega, mille kasutamine ei nõua ei mobiliseerimist ega kogu alliansi luba, on heidutuse ja ka lüüasaamise mehhanismide oluline komponent.

Kuid NATO peab arvestama ka väljakutsetega, mis tulenevad selliste taktikaliste võimete liigutamisest edasistele positsioonidele pärast seda, kui venelased on rünnakuid alustanud nende valitud hetkel. Vene drooniüksused on maapealsete sideliinide katkestamisel väga tõhusad, kui nende endi operaatoreid ei saa regulaarselt ja kiiresti leida ja kõrvaldada. Eesliinil olevad riigid peavad mitte ainult kiiresti kasutusele võtma oma droonide ja droonide vastase võitluse võimekuse, vaid need ka oma piiridele paigutama, isegi Venemaa paratamatute süüdistuste valguses NATO agressioonis ja ohus.

NATO peab nii poliitilisel kui ka sõjalisel tasandil ära hoidma ja vajadusel nurjama sellise piiratud Venemaa sissetungi. Kui sõjalised tingimused on korralikult seatud ja vajalikud ettevalmistused tehtud, muutub edu poliitilisel areenil palju tõenäolisemaks. Vaja on selgeid avaldusi, et NATO täidab oma kaitsekohustusi isegi selliste piiratud rünnakute korral, kuid samamoodi on vaja selgeid ettevalmistusi selleks tasemel, mis ei tekita alliansile suuri poliitilisi kulusid ja riske.