Ekspertide arvates võib Moskva kättemaksuks Venemaa sihtmärkide rünnakuteks droonide tarnimise eest Ukrainale välja saata Briti diplomaate ja ajakirjanikke või isegi proovida arestida Ühendkuningriigi lennukeid ja laevu.

Kreml ähvardas tagajärgedega Suurbritannia süveneva sõjalise sekkumise eest pärast seda, kui selgus, et kahe Ühendkuningriigi ettevõtte ehitatud droone kasutati rünnakutes sõjaliste ja tööstuslike sihtmärkide vastu sügaval Venemaal, vahendab iPaper.

Eile esmaspäeval süüdistas Venemaa saatkond Ühendkuningriigis Suurbritanniat Ukraina konflikti eskaleerimises ja hoiatas, et mida sügavamaks riigi sekkumine muutub, „seda kõrgemat hinda see maksab”.

Kaitsevaldkonna eksperdid märkisid, et Vladimir Putini režiimi võimalik vastus võib saabuda juba järgmise 48 tunni jooksul. Nad hoiatasid, et see võib tähendada veelgi suuremat eskaleerumist nn halli tsooni tegevuses või hübriidsõjas, mida Moskva on viimastel aastatel Suurbritannia vastu pidanud – näiteks küberrünnakuid ning Ühendkuningriigi merekaablite ja La Manche’i väinas liikuvate laevade jälgimist.

Kuid vastusammud võivad olla ka avalikumad – näiteks Venemaal tegutsevate Briti diplomaatide või ajakirjanike kinnipidamine või relva kasutamine Ühendkuningriigile kuuluva naftaplatvormi läheduses.

Selline tegevus jääks allapoole piiri, mis käivitaks NATO lepingu 5. artikli (mille kohaselt on rünnak ühe liikmesriigi vastu rünnak kõigi vastu ja eeldab vastavat vastust), kuid oleks piisav, et anda Suurbritanniale märku seoses tema osalusega Ukraina sõjas, nentisid eksperdid.

Ukraina löökide hulka kuulusid rünnakud rafineerimistehastele ja Venemaa veebikaubamaja Wildberries ladudele.

Venemaa väitis, et Ühendkuningriik tegutseb „kaasosalise ja kaas-täideviijana” seoses „veriste kuritegudega, … mida on toime pannud Ukraina neonatsid” ja „terrorirünnakutega”.

Vastuseks Venemaa retoorikale lubas Briti peaminister Andy Burnham teisipäeval, et Ühendkuningriik jätkab Ukraina toetamist „saja protsendi ulatuses”.

Sõjandusanalüütik ja endine kaitseminister Tobias Ellwood ennustas, et Venemaa vastab järgmise 48 tunni jooksul nn halli tsooni tegevusega.

Ta ütles väljaandele iPaper: „Sõda eskaleerub. Ukraina võime anda lööke sügavale Venemaa territooriumile seab kahtluse alla Putini väite, nagu oleks sõda piiratud ulatusega ja kontrolli all. See kahjustab ka tema naftast saadavat tulu.

Ennustan, et Venemaa korraldab Ühendkuningriigi vastu ulatuslikke küberrünnakuid. Ukrainas võib ta kergesti võtta kasutusele massihävitusrelvad – tõenäoliselt keemiarelvad, kuigi välistada ei saa ka taktikalisi tuumarelvi.
See kõik seab Suurbritannia Venemaa sihikule ja me saame peagi teada, kui äärmiselt valmistunud me ​​selleks oleme.”

Siiski märkis Ellwood, et teated, nagu võiks Venemaa kasutada Ühendkuningriigi vastu tuumalõhkepeaga varustatud torpeedot Poseidon, ei ole usutavad.

Venemaa riigitelevisiooni saatejuht Vladimir Solovjov kutsus eile esmaspäeval Putinit üles andma brittidele „kolm päeva aega, et õppida vee all hingama, ja seejärel ründama neid Poseidoniga”.

Kuid Ellwood märkis: „Tahtlik tuumarünnak Ühendkuningriigi vastu tooks kaasa NATO vastulöögi ja potentsiaalselt katastroofilise tuumakonflikti.

Miski tänastes teadetes ei viita sellele, et Venemaa valmistuks peatseks Poseidoni-rünnakuks. Sellegipoolest ei tohiks Venemaa hoiatust lihtsalt ignoreerida. Suhted on tõeliselt ohtlikud ja olukorra eskaleerumine on võimalik.

Kuid pealkirjad, mis väidavad, et „Venemaa kavatseb Suurbritanniat Poseidoni või tuumarelvaga rünnata”, ületavad tunduvalt olemasolevaid tõendeid. Selle eesmärk on hirmutada Briti rahvast ja avaldada Suurbritanniale survet seoses tema toetusega Ukrainale, kusjuures järgmise 48 tunni jooksul on väga tõenäoline hübriidvastulöök.”

Mõttekoja RUSI Internationali vanemteadur ja endine Briti diplomaat Tim Willasey-Wilsey avaldas arvamust, et Venemaa vastus võib ulatuda kaugemale pelgast hübriidsõjast.

Ta ütles: „Hübriidsõja olemus seisneb selles, et selle seostamist konkreetse osapoolega on võimalik usutavalt eitada. Me kõik teame, et nad seda teevad – olgu tegemist merekaablite, küberrünnakute või süütamistega –, kuid nad teesklevad, et pole ise asjasse segatud.

Antud juhul aga tahavad nad just nimelt tunnistada, et nemad on selle taga. Mulle tundub, et nad soovivad seda esitleda vastusena sellele, et tarnime ukrainlastele droone.”

Willasey-Wilsey sõnul on tõenäoline, et pärast 2022. aastal alanud täiemahulist sissetungi Ukrainasse on Venemaa koostanud nimekirja võimalikest vastusammudest, mida võidakse rakendada Ühendkuningriigi või mõne teise NATO liitlase vastu Kiievi abistamise eest.

Pärast sõja algust on Suurbritannia Ukrainale juba tarninud NLAW-tõrjeraketid ja Storm Shadow tiibraketid, kuid Venemaa otsustas Ühendkuningriigile avalikult mitte vastu astuda – ehkki Moskva on alates 2022. aastast märkimisväärselt suurendanud oma tegevust nn hallis tsoonis.

Willasey-Wilsey lisas aga: „Praeguseks on olukord muutunud – Venemaa on sattunud tõsistesse raskustesse. Ukraina rünnakud naftataristu vastu on alates aprillist olnud väga ulatuslikud.

Samuti on olnud väga edukad rünnakud Wildberriesi vastu ning sõda jõuab esimest korda otseselt Venemaa inimesteni. Seni on nad olnud sõja eest täielikult kaitstud, kuid nüüd jõuab Moskva ja Peterburi elanikeni teadmine, et käimas on sõda, ja see ohustab potentsiaalselt Putini positsiooni.

Arvan, et seda ohtu põhjustab osaliselt keeruline olukord, milles Venemaa praegu viibib.”

Willasey-Wilsey sõnul võivad Venemaa võimalikud sammud Ühendkuningriigi vastu ulatuda leebematest meetmetest – nagu riigis tegutsevate BBC ja teiste Briti ajakirjanike väljasaatmine või madalama astme diplomaatide väljasaatmine ja kinnipidamine – kuni Suurbritannia haavatavate kohtade sihikule võtmiseni nii merel kui ka maismaal.

Ta lisas: „Näiteks 2026. aasta mais lendas Briti õhuväe (RAF) luurelennuk väga-väga lähedal… Venemaa õhuruumile – üheks võimaluseks oleks sundida selline lennuk Venemaa territooriumil maanduma ja see kinni pidada.”

„Või võib Läänemerel, üsna Vene vete lähedal, sattuda ette mõni Briti kaubalaev, mille nad viivad Peterburi ja väidavad, et see rikkus Venemaa territooriumi.

Võimalik on ka midagi väga drastilist, näiteks relva kasutamine naftaplatvormi või laeva vastu.

[Putini lähikonnas] leidub inimesi, kes soovitavad tegutseda jõuliselt, ning teisi, kes ütlevad: „Hetkeks – kui me juba midagi ette võtame, kas poleks siis palju ohutum tegutseda pigem Balti riikide või Poola kui Suurbritannia vastu?” Seega on seal eriarvamusi.”

Willasey-Wilsey sõnul on tõenäoline, et Suurbritannial on olemas erineva raskusastmega vastumeetmete plaan juhuks, kui venelased peaksid midagi vaenulikku ette võtma: skaala leebemas otsas oleks madalama astme diplomaatide väljasaatmine, skaala teises otsas aga midagi jõulisemat.

Ta lisas: „Me ei taha sattuda olukorda, kus midagi juhtub ja meil jääb üle vaid kõige karmimalt protestida – see jätaks meist rumala mulje. See jätaks meist lihtsalt väga nõrga mulje.

Oletame näiteks, et tsiviillennuk sunnitakse maanduma Venemaa lennuväljal ja selle pardal on 30 Briti kodanikku. Tekiksid küsimused stiilis… „Kas see, mida me Ukraina heaks teeme, on ikka seda väärt?” Ja venelastele muidugi meeldiks see väga. Me ei taha anda neile midagi, mis tekitaks ebakindlust või jätaks mulje nõrkusest.

Ma ei usu hetkekski, et venelased teeksid midagi sellist, mis rikuks NATO põhikirja 5. artiklit. Kuid tasub meeles pidada, et eile [esmaspäeval] Donald Trump kritiseeris – või õigemini isegi ähvardas – Omaani ja Lõuna-Koread, kahte liitlast.”

„Kui oled Venemaa, siis mõtled endamisi: kas 5. artikkel tegelikult ikka veel kehtib? Võib arvata, et Venemaa tahaks meelsasti 5. artiklit proovile panna, et näha, kas see tõepoolest veel toimib. Õnneks pole nad seda seni teinud.

Andy Burnhamil – kes on selles valdkonnas ja välispoliitikas täiesti uus tulija – on väga lihtne öelda, et toetame Ukrainat sajaprotsendiliselt. Loodan vaid, et välis- ja kaitseministeerium on selle avalduse taga oleva eeltöö ära teinud, et ta ei jääks naeruväärsesse olukorda, kui midagi peaks juhtuma – olgu see siis homme, järgmisel nädalal või järgmisel kuul. Venemaa saab ise valida, millal tegutseda.”