Kuna Venemaal ei ole õnnestunud saavutada võitu sõjas Ukraina vastu, otsib Kreml alternatiivset võiduvõimalust ning peab nüüd Balti riike ja Poolat oma kõige tõenäolisemaks järgmiseks sihtmärgiks, ütles Leedu kaitseminister Robertas Kaunas.

„Kuna sõda Ukrainas ei kulge Venemaa plaanide kohaselt – nad ei suuda võita, plahvatused kostavad juba Venemaa enda teritooriumil ja esineb kütusepuudust […] – küsib Vene ühiskond Kremli režiimilt, miks see kõik toimub ja kus on lubatud võit,” ütles Kaunas täna esmaspäeval 20. juulil LRT-le.

„Kreml ja [Vladimir] Putin vajavad uut eskaleerimist, mingisugust uut võitu, ning Balti riigid ja Poola on sel juhul lähim sihtmärk,” lisas ta.

Tema sõnavõtt järgnes presidendi Gitanas Nausėda kinnitusele – antud intervjuus uudisteagentuurile BNS –, mis puudutas juba nädalaid varem välismeedias levinud teateid Venemaa plaanitavatest provokatsioonidest Poolas või Balti riikides eesmärgiga proovile panna NATO ühtsus.

Presidendi sõnul põhineb see hinnang luureandmetel ning puudutab võimalikke Venemaa rünnakuid piirkonna kriitilise tähtsusega taristule, mida võidakse läbi viia kas tavapäraste sõjaliste vahendite või niinimetatud hübriidtaktika abil.

Poola välisminister Radosław Sikorski on varem avaldanud arvamust, et Venemaa võib korraldada „valelipuoperatsiooni”, milles kasutatakse Ukraina päritolu droone.

Samal ajal ütles Leedu kaitseväe juhataja kindral Raimundas Vaikšnoras, et praegu ei ole näha otsest ohtu Venemaa sõjaliseks agressiooniks Leedu või teiste Balti riikide vastu, ehkki sõjaliste vahenditega seotud provokatsioone ei saa välistada.

„Ütleksin, et sõjalise agressiooni ohu taset või sellega seotud riske praegu ei paista, kuid ei saa välistada võimalust, et provokatsioonideks kasutatakse sõjalisi vahendeid,” ütles ta eile pühapäeval ajakirjanikele.

Ta ütles, et kõik Leedu lääneliitlased on teinud sarnaseid luureanalüüse ning kutsus üles jätkuvale valvsusele, Venemaa tegevuse ja retoorika tähelepanelikule jälgimisele, ühiskonna vastupanuvõime tugevdamisele ning suurematele kaitseinvesteeringutele.

Võimalikule vahetule ohule reageerides on Leedu hiljuti tugevdanud turvameetmeid oma kriitilise tähtsusega transpordi- ja energiataristu ümber.

Kaitseminister teatas, et tugevdatud on sildade, elektri alajaamade, gaasivarustussüsteemide ja sidekeskuste kaitset. Ühtlasi lisas ta, et lisaks turvameetmete tõhustamisele koostatakse ennetavalt täiendavaid tegevusplaane võimalikele Kremli sammudele reageerimiseks.

Siseministeeriumi teatel tagab strateegiliste objektide füüsilise kaitse avaliku julgeoleku teenistus, keda vajadusel toetavad kaitsejõud.

Minister märkis, et olukorda hinnatakse pidevalt luureandmete põhjal ning reageerimist koordineeritakse NATO liitlastega.

Minister rõhutas, et Leedu ei soovi Venemaad provotseerida, kuid NATO ja Euroopa Liidu liikmena tugevdab riik oma kaitsevõimet, sõjalist suutlikkust ja lõimumist Läänega.

Arutelud Venemaa võimalike provokatsioonide üle on hoogustunud, kuna Moskva satub lahinguväljal üha suurema surve alla. Viimastel kuudel on Ukraina korraldanud rea edukaid droonirünnakuid Venemaa naftatööstuse rajatiste vastu.