Vene president Vladimir Putin alustas sõda, kuna ta saatis 2021. aastal USA ametivennale Joe Bidenile kirja, kuid Biden ei vastanud.

Sellest teatasid Venemaa läbirääkijad Araabia Ühendemiraatides, vahendab Axios.

USA on palunud Venemaal esitada uus ettepanek tulevase Euroopa julgeolekulepingu kohta, mis sisaldaks Venemaa samme pingete leevendamiseks Euroopas, teatasid kaks asjaga kursis olevat allikat.

Venemaa on aastaid taotlenud uut Euroopa julgeolekulepingut, mis piiraks NATO laienemist ja vähendaks alliansi sõjalist kohalolekut Ida-Euroopas. USA on varem need nõudmised tagasi lükanud, kuid nüüd näib olevat valmis neid teatud kujul kaaluma – osana laiemast kokkuleppest sõja lõpetamiseks Ukrainas.

Siiski suhtuvad paljud Euroopa valitsused USA administratsiooni lähenemisse äärmise umbusuga.

USA presidendi Donald Trumpi esindajad Jared Kushner ja Steve Witkoff kohtuvad täna neljapäeval 11. novembril Moskvas president Putiniga, et seda palvet korrata. Üks USA ametnik märkis, et nad soovivad samuti, et Putin lubaks Euroopa esindajatel liituda Venemaa ja Ukraina vaheliste rahukõneluste järgmise vooruga.

Pärast Moskvat suunduvad Kushner ja Witkoff eeldatavasti Dublinisse, et kohtuda neljapäeva õhtul Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

Teisipäeval ja kolmapäeval toimunud läbirääkimised olid esimene kord pärast veebruari – mil need sõja tõttu peatati –, kui Ukraina ja Venemaa ametnikud kohtusid USA vahendajate juuresolekul.

Viimastel nädalatel kohtusid Witkoff ja Kushner nii Putini kui ka Zelenskiga, mis andis protsessile uut hoogu. Putin nõustus jätkama rahuläbirääkimisi ja vabastama USA kodaniku Stephen Hubbardi, kelle Venemaa 2022. aastal kinni pidas. Koostöös esileedi Melania Trumpi ja tema meeskonnaga saavutasid Witkoff ja Kushner ka humanitaarrelvarahu Oleškõ linnas.

Abu Dhabis teisipäeval alanud läbirääkimistel vahendasid osapooli Witkoff, Kushner ja USA Euroopa väejuhatuse ülem kindral Alexus Grynkewich. Pooled leppisid kokku vangide vahetamises, Kushneri ja Ukraina läbirääkija Davõd Arahhamia sõnul võib tegemist olla suurima vahetusega pärast sõja algust.

USA ja Ukraina ametnike sõnul otsustatakse vabastatavate vangide täpne arv neljapäeval toimuvatel kohtumistel Putini ja Zelenskiga.

Nii enne kui ka pärast läbirääkimisi andsid USA ja Ukraina delegatsioonid ülevaate olukorrast Saksamaa, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Itaalia, EL-i ja NATO kõrgetasemelistele diplomaatidele.

Teisipäeval toimunud kohtumised venelaste ja ukrainlaste vahel olid pingelised ning kohati emotsionaalsed – pärast üheksa kuud kestnud otsese suhtluse puudumist tõid mõlemad pooled kuuldavale oma etteheited, rääkis üks ruumis viibinud allikas.

Kushner ja Witkoff püüdsid pingeid maandada, selgitades Vene ja Ukraina läbirääkijatele, et eesmärk on lõpetada see läbirääkimisvoor nii, et mõlema poole liidritele jääksid lauale erinevad valikuvõimalused.

Allika sõnul muutus arutelu lõpuks konstruktiivsemaks, kui mõlemad pooled olid oma seisukohad esitanud. „Meil olid üsna rasked arutelud,“ ütles Kushner kolmapäeval pärast läbirääkimiste lõppu toimunud pressikonverentsil. „Venelased tulid kohale rangete juhistega. Neid oli väga raske pehmendada, kuid lõpptulemus oli siiski viljakas,” sõnas Arahhamia.

Abu Dhabis toimunud kõneluste keskmes oli USA ettepanek sõlmida kokkulepe uue Euroopa ja Venemaa vahelise julgeolekuarhitektuuri kohta – see oleks osa laiemast kokkuleppest Ukraina sõja lõpetamiseks.

Venemaa läbirääkijate sõnul alustas Putin sissetungi Ukrainasse, kuna tollane president Biden ei vastanud tema 2021. aasta kirjale, milles toodi välja Venemaa julgeolekumured – nii väitsid kaks läbirääkimistega kursis olevat allikat.

Ühe allika sõnul ütlesid Kushner ja Witkoff venelastele, et maailm on alates 2021. aastast palju muutunud. Nad tegid ettepaneku, et Venemaa koostaks uue ettepaneku, mis sisaldaks riigi julgeolekumuresid ja nõudmisi, kuid tooks ühtlasi välja, milliseid „sümmeetrilisi samme” on Venemaa valmis astuma pingete vähendamiseks ja Euroopa rahustamiseks, andes kinnitust, et tulevikus rünnakuid ei toimu.

Samuti andsid Kushner ja Witkoff venelastele teada, et Euroopa julgeolekuküsimuste tõsiseks arutamiseks peavad nad nõustuma Euroopa esindajate kaasamisega tulevastesse rahuläbirääkimistesse.

„Ütlesime venelastele, et neil on küll oma soovid ja hirmud, kuid nad peavad esitama ka teistsuguseid ettepanekuid pingete vähendamiseks – seda juhul, kui nad soovivad, et Euroopa võtaks need ettepanekud soodsalt vastu,” sõnas Kushner pressikonverentsil.

Siiani ei ole Venemaa soovinud lubada eurooplasi osalema Ukraina-teemalistel rahuläbirääkimistel. „Mis puutub mitme Euroopa riigi juhtkonda, siis nad tegelevad sisuliselt Ukraina rahva kollektiivse petmisega ja aitavad kaasa tsiviilelanike massilisele hukkumisele,” ütles läbirääkimiste järel toimunud pressikonverentsil Putini nõunik Vladimir Medinski, kes juhtis Venemaa delegatsiooni. „Seetõttu ei saa ma aru, mida nendega üldse arutada võiks.” Siiski märkis Medinski, et Venemaa soovib sõja lõpetamise kokkuleppe raames saavutada Euroopaga laiema julgeolekuleppe. „Ukrainas on lihtsalt paise lõhkenud. Ravi vajab kogu organism – plaastrist siin ei piisa,” sõnas ta.

Trumpi administratsioon soovib pidada läbirääkimisi nii uue Euroopa ja Venemaa vahelise julgeolekuarhitektuuri kui ka Venemaa ja Ukraina vahelise rahu üle – ja seda üheaegselt. Valge Maja mõttekäiguga kursis oleva allika sõnul saaks julgeolekukorraldus siiski teoks alles pärast sõja lõpetamise kokkuleppe saavutamist.

USA loodab, et kui Euroopa esindajatele antakse koht rahuläbirääkimistel, muudab see nende valitsused altimaks arutama laiema julgeolekuleppe üle juba enne sõja lõppu.

„Zelenski ei nõustu ühegi kokkuleppega, enne kui ta teab, mis saab edasi julgeolekugarantiidest – ja ka Putin tahab seda teada. Seetõttu ongi julgeolekuküsimus nii oluline,” ütles allikas.

Allikas lisas, et USA on Euroopa riikidele selgelt mõista andnud: neid julgeolekuleppet Venemaaga ei sõlmita, kui Euroopa ja Ukraina sellega nõus ei ole. Samuti ei kavatse USA anda Venemaale vetoõigust Euroopa julgeolekuga seotud küsimustes, märkis allikas.

Julgeolek on üks peateemasid Euroopa liidrite tippkohtumisel, mis toimub selle nädala lõpus Dublinis. Euroopa diplomaatide sõnul on idee Venemaa ja Euroopa vahelisest julgeolekukorraldusest kohanud tugevat vastuseisu.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on öelnud, et Euroopa asub uut julgeolekuarhitektuuri arutama alles pärast sõja lõppu Ukrainas.