Soome säilitas 8. koha Euroopa soolise võrdõiguslikkuse indeksis, Eesti on palju tagapool

Soome saavutas Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse võrdluses kaheksanda koha. Hindamisel vaadeldi võrdõiguslikkust erinevates valdkondades, sealhulgas tööturul, tervishoius ja võimukasutuses. Suurem osa värskelt avaldatud 2026. aasta indeksi andmetest pärineb aastatest 2024 ja 2025.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) avaldas 17. novembril oma uusima soolise võrdõiguslikkuse indeksi. Sel aastal pööratakse indeksis erilist tähelepanu vanemapuhkusele. Indeks mõõdab võrdõiguslikkust kuues valdkonnas: võim, teadmised, töö, tervis, raha ja aeg. Tulemus 100 tähistab täielikku võrdõiguslikkust.

Prantsusmaa tõusis soolise võrdõiguslikkuse indeksi tippu

EL-i koondtulemus on nüüd 64,5 punkti – see on 5,9 punkti võrra rohkem kui 2020. aastal ja 0,9 punkti võrra rohkem kui eelmisel 2025. aastal. EIGE märgib siiski, et tulemuste paranemine on aeglane, mis rõhutab vajadust järjepidevate ja ambitsioonikamate meetmete järele.

Sel aastal tõusis Prantsusmaa 74,8 punktiga indeksi tippu, edestades Rootsit, mis sai 73,6 punkti. Rootsi oli hoidnud indeksi esikohta alates selle loomisest. Rootsi tulemus on eelmise aastaga võrreldes langenud 0,1 punkti võrra, samas kui Prantsusmaa tulemus on tõusnud 1,3 punkti võrra. Ülejäänud riigid esiviisikus on samad: Taani püsib 73 punktiga kolmandal kohal, Hispaania on 72,6 punktiga neljas ja Holland 70,7 punktiga viies. Belgia tõusis kuuendale kohale, möödudes Iirimaast, mis on nüüd 69,4 punktiga seitsmes.

Soome säilitas oma kaheksanda koha 68,3 punktiga. Soomele järgneb üheksandal kohal Portugal 65,7 punktiga, olles möödunud Luksemburgist. Kõik nimetatud liikmesriigid ületavad oma tulemustega EL-i keskmist. Võrreldes eelmise aastaga on langenud vaid Rootsi (–0,1), Soome (–0,1), Küprose (–0,9) ja Leedu (–1,5) tulemused. Eesti on indeksis 60,2 punktiga 15. kohal. Indeksi lõpus on Küpros 46,7 punktiga, Ungari 53,6 ja Tšehhi 54,3 punktiga.

Soome tugevusteks soolise võrdõiguslikkuse indeksis on osalemine tööturul ja naiste esindatus otsuste tegemisel.

Soome on soolise võrdõiguslikkuse indeksis juba neljandat aastat järjest kaheksandal kohal. Soome indeksi väärtus on 68,3 punkti, mis on 0,1 punkti võrra vähem kui eelmisel aastal. Kuigi Soome indeksi väärtus on pikas perspektiivis järjepidevalt tõusnud, on riigi koht edetabelis hindamise algusaastatega võrreldes langenud ning vahe EL-i keskmisega on vähenenud. Seda suundumust selgitab asjaolu, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine on Soomes toimunud aeglasemalt kui mitmes teises liikmesriigis. Näiteks Prantsusmaa, Hispaania ja Iirimaa on viimastel aastatel soolise võrdõiguslikkuse vallas liikunud Soomest kiiremini edasi.

Soome tugevaim valdkond on võim. Soomes on tehtud märkimisväärseid edusamme, eriti naiste esindatuse osas poliitiliste otsuste tegemisel. Soome tulemus võimu valdkonnas on 61,2 punkti, mis on EL-is suuruselt viies näitaja. Võrdlevate andmete kohaselt on naiste osakaal valitsusministrite seas EL-i kõrgeim – 62 protsenti. Samuti on Soome tulemused head töövaldkonnas, kus riik on 76,7 punktiga EL-is kuuendal kohal.

Kõige enam on Soomel arenguruumi teadmiste ja aja kasutamise valdkondades, kus riik on vastavalt 24. ja 22. kohal. Üks peamisi väljakutseid on õppevaldkondade sooline segregatsioon, mis põlistab naiste ja meeste vahelisi erinevusi. Samuti on edasiminek võrdõiguslikkuse suunas olnud aeglane tervise ja rahanduse valdkonnas. Kuigi Soome tulemused on nendes valdkondades EL-i keskmisest paremad, nõuab võrdõiguslikkuse edendamine jätkuvalt pikaajalist ja järjepidevat pingutust. „Mitmete näitajate põhjal on Soome võrdõiguslikkuse vallas heal järjel, kuid rahvusvahelised võrdlused näitavad, et senine edu ei taga juhtpositsiooni tulevikus. Kuigi naistel on tööelus ja otsustustasandil tugev positsioon, on meie tööturg endiselt tugevalt sooliselt segregeeritud. Võrdõiguslikkuse edendamiseks tuleb meil tuvastada konkreetsed struktuurid, kus areng on olnud aeglane. Küsimus ei ole vaid kohas mingis edetabelis, vaid pigem selles, kuidas sooline võrdõiguslikkus inimeste igapäevaelus tegelikult avaldub,” märgib võrdõiguslikkuse küsimuste eest vastutav minister Karoliina Partanen.

Vanemapuhkus kui soolise võrdõiguslikkuse edendaja

Tänavuse soolise võrdõiguslikkuse indeksi eriteema keskendub vanemapuhkuse rollile soolise võrdõiguslikkuse edendamisel. EIGE analüüs näitab, et vanemapuhkus soodustab soolist võrdõiguslikkust vaid siis, kui see julgustab ka isasid puhkust võtma. Isade osalemist vanemapuhkusel saab toetada, tagades puhkuse eest piisava hüvitise ning piirates võimalust kanda puhkuseõigusi ühelt vanemalt teisele.

Samuti on soolise võrdõiguslikkuse seisukohast väga oluline see, millal vanemapuhkus lõpeb. Kui vanemapuhkuse hüvitised lõppevad enne, kui laps saab koha alushariduse ja lapsehoiu süsteemis, kannavad tagajärgi tavaliselt emad – näiteks peavad nad võtma tasustamata puhkust või tööturult lahkuma. Vaid vähestel liikmesriikidel, sealhulgas Soomel, on õnnestunud see lünk kaotada.

Soolise võrdõiguslikkuse indeks

Soolise võrdõiguslikkuse indeks võimaldab võrrelda soolise võrdõiguslikkuse muutusi Euroopa Liidu liikmesriikides; seda on avaldatud igal aastal alates 2013. aastast. Indeks mõõdab naiste ja meeste olukorra vahelisi erinevusi ning soolise võrdõiguslikkuse üldist taset. See annab ülevaate nii soolise võrdõiguslikkusega seotud väljakutsetest kui ka positiivsetest arengutest, olles aluseks otsuste langetamisel.