Veebiväljaande Cybernews andmetel võis telekommunikatsiooniteenuse pakkuja CSCTelecomi Läti harust lekkida 125 miljonit tekstisõnumit, mis pärinesid Swedbankilt, SEB-lt, hädaabinumbrilt 112 ja kümnetelt jaemüüjatelt. Samas teatas SEB pressiteates, et klientide tundlikud andmed, rahalised vahendid ega panga süsteemide turvalisus ei ole ohustatud, vahendas Läti Raadio 11. novembril.
Cybernews teatab, et CSCTelecomi turvaintsidendi tõttu oli avalikult kättesaadav andmebaas, mis sisaldas enam kui 125 miljonit tekstisõnumit. Andmed hõlmavad ajavahemikku 2022. aasta oktoobrist 2026. aasta septembrini ning andmebaasi uuendati reaalajas. See tähendab, et ründajatel oli võimalik hankida autentimiskoode, parooli lähtestamise linke ja privaatset teavet veel enne, kui sõnumi saaja jõudis sõnumit lugeda.
Septembri lõpus avastas Cybernewsi uurimisrühm CSCTelecomi andmebaasi platvormil ClickHouse. Ainuüksi septembris oli teenuse kaudu saadetud üle kolme miljoni tekstisõnumi.
Andmebaas sisaldas teavet, mis pärines suurtest pankadest, meditsiiniasutustest, populaarsetest e-poodidest, riigiasutustest ja Läti hädaabinumbrilt 112. Kuigi CSCTelecom tegutseb peamiselt Lätis, on andmeleke puudutanud ka ettevõtteid ja eraisikuid Leedus ning Eestis.
Andmebaasi turvaintsidendi tõttu lekkisid CSCTelecomi klientettevõtete nimed, telefoninumbrid, kuhu sõnumeid saadeti, ning sõnumite täielik sisu. See hõlmas näiteks autentimiskoode, ajutisi paroole, meditsiiniliste analüüside tulemusi, broneeringuinfot, tarneinfot (sh nimed ja aadressid), reisibroneeringute kuupäevi ja pangatehingute teavitusi. Samuti lekkisid metaandmed nagu ajatemplid, sõnumite maksumus ja mobiilivõrgu marsruutimise info, ning reaalajas uuenevad andmed selle kohta, millal süsteemi kaudu uusi sõnumeid saadeti.
Cybernews teatas, et kättesaadavad olid tekstisõnumid, mis pärinesid Läti Swedbankilt ja SEB-lt, Läti kindlustusseltsidelt ERGO, Compensa ja Artea, hädaabiteenistuselt 112, jaemüüjatelt – Porsche (Lätis ja Leedus), CityBee ja Barbora (Lätis), EuroCash (Leedus), DEPO (Leedus ja Eestis), Akropolis (Lätis ja Leedus), IKI ja PerlasGo (Leedus) –, Autoplius (Lätis ja Leedus), Leedu tervishoiuettevõtetelt „Sypsenos akademija” ja Denticija ning Läti lennufirmalt airBaltic (kõigis kolmes Balti riigis).
Firmas.lv andmetel oli CSC Telecomi 2025. aasta käive 4,483 miljonit eurot ja kasum 110 554 eurot. Ettevõte registreeriti 2022. aastal ning selle aktsiakapital on 273 339 eurot. CSC Telecomü omanikud on Eestis registreeritud Osaühing Global Telecom Invest (89,99%) ja Sergejs Buzaks (10,01%).
Küberintsidentide lahendamise üksus Cert.lv teatas uudisteagentuurile LETA, et meedias avaldatud info valguses on nad palunud CSC Telecomil olukorda põhjalikult uurida. Eesmärk on selgitada välja asjaolud ning hinnata, kas on tõenduspõhiseid viiteid, mis kinnitaksid võimalikku andmeleket ettevõtte taristust.
Cert.lv on pakkunud ettevõttele uurimise läbiviimisel abi, kui seda peaks vaja minema. Info on edastatud ka asjaomastele õiguskaitseorganitele.
Vastuseks Cybernewsi avaldatud teatele märkis SEB Panga korporatiivkommunikatsiooni juht Anete Igaune, et pank on kasutanud CSC Telecomi teenuseid piiratud mahus – üksnes pensionifondidega seotud turundusteabe edastamiseks. Tundlike kliendiandmete edastamiseks kasutab pank muid suhtluskanaleid.
„CSC Telecom ei ole SEB-d toimunud turvaintsidendist teavitanud, mistõttu hindame olukorda praegu meile kättesaadava info põhjal. Oluline on rõhutada, et see konkreetne intsident ei mõjuta SEB süsteemide turvalisust ega ohusta klientide tundlikke andmeid ega nende rahalisi vahendeid,” seisis panga avalduses.
Samal ajal teatas Swedbanki esindaja Kristīne Čekstere uudisteagentuurile LETA, et pärast info saamist vahejuhtumi kohta algatas pank viivitamatult uurimise ja rakendas kõiki seadusega nõutavaid meetmeid.
Swedbank on praeguseks peatanud koostöö kõnealuse teenusepakkujaga ning küsinud kogu vajalikku teavet, et hinnata põhjalikult vahejuhtumi ulatust ja selle võimalikku mõju panga klientidele.
Swedbank jätkab info kogumist ja teeb koostööd asjaomaste osapooltega, et selgitada vahejuhtumi kõik asjaolud välja võimalikult kiiresti.
Ühtlasi soovitab pank klientidel olla tähelepanelikud ning mitte usaldada kahtlasi tekstisõnumeid, telefonikõnesid ega e-kirju, milles küsitakse isikuandmeid, paroole, autentimiskoode või muud tundlikku teavet.
„Meie prioriteet on praegu vahejuhtumit põhjalikult hinnata ning tagada klientide huvide ja andmete kaitse,” märkis Čekstere.
airBalticu esindajad teatasid uudisteagentuurile LETA, et lennufirma on teadlik teadetest, mis puudutavad võimalikku andmeturbeintsidenti välise teenusepakkuja süsteemides. Ettevõte suhtub olukorda väga tõsiselt, kuna klientide andmete turvalisus ja privaatsus on airBalticu jaoks üks peamisi prioriteete.
Lennufirma on alustanud olukorra hindamist ning teeb tihedat koostööd asjaomaste teenusepakkujate ja järelevalveasutustega, et kontrollida meedias kajastatud teavet ning selgitada välja intsidendi võimalikku mõju airBalticu klientidele.
airBaltic märgib, et olukorra hindamine alles kestab, mistõttu on praeguses etapis ennatlik teha järeldusi selle kohta, kui suur hulk andmeid võis mõjutatud saada või kui paljusid kliente see puudutab.
Sõltuvalt hindamise tulemustest võetakse tarvitusele vajalikud meetmed klientide huvide ja andmeturbe kaitsmiseks.
airBaltic soovitab klientidel olla eriti ettevaatlikud selliste tekstisõnumite, e-kirjade ja telefonikõnede suhtes, mis näivad pärinevat airBalticult. Eriti tähelepanelik tasub olla sõnumite puhul, milles palutakse kiiresti tegutseda, klõpsata lingil, kinnitada broneeringut või jagada isikuandmeid, maksekaardi andmeid või sisselogimisandmeid.
Kommenteerides teateid, märkis küberjulgeoleku ekspert ja infotehnoloogia turvarühma „Possible Security” juht Kirils Solovjovs Läti Raadiole antud intervjuus, et probleem võis tekkida ettevõtte serveri ebaõige seadistamise tõttu:
„Tundub, et see konkreetne teenusepakkuja on kogemata muutnud oma süsteemi internetis avalikult kättesaadavaks. Nagu teadetest võib järeldada, said inimesed süsteemi sisse logida, andmeid valida ja neid lugemisrežiimis vaadata – kusjuures reaalajas. See tähendab, et niipea kui tekstisõnum oli saatmiseks järjekorda pandud, sai seda juba näha. Seega vastab tehniliselt tõele ka väide, et sõnumit oli võimalik näha veel enne, kui see adressaadini jõudis.”
Solovjovi hinnangul võib seda käsitleda isikuandmete rikkumisena, kuna avalikuks said telefoninumbrid. Samas pole praegu teada, kas keegi on neid andmeid ka kuritarvitanud.
„Antud juhul on mõju üsna ulatuslik. Jutt käib teenusepakkujatest, kes on teinud – kas otseselt või kaudselt – koostööd teenusepakkujaga, kes vahendab tekstisõnumeid mobiilsideoperaatoritele. Avalikkuse vaatenurgast sõltub see, kas teie andmed on lekkinud või mitte, sellest, milliseid teenusepakkujaid te kasutate,” võttis küberjulgeoleku ekspert kokku.
