Droonide üha laialdasem kasutamine Ladina-Ameerika narkokartellide seas raskendab märkimisväärselt USA Donald Trumpi administratsiooni püüdlusi peatada ebaseaduslike narkootikumide voogu Ameerika Ühendriikidesse ning hävitada neid tootvad ja salakaubana vedavad kuritegelikud võrgustikud – nii väidavad USA ametnik, kes on kursis valitsuse sisehinnanguga, ja teised asjaga kursis olevad isikud.

Nende inimeste sõnul teeb suurimat muret see, et jätkuvalt kasutatakse ära neid, kellel on värske lahingukogemus Vene-Ukraina sõjast – konfliktist, mida on iseloomustanud droonitaktika ja -tehnoloogia peaaegu lakkamatu areng. Samuti hoiatatakse valitsuse hinnangus – millest pole varem teatatud –, et USA ja Mehhiko narkovastase võitluse ametkonnad on ohtlikult ettevalmistamata väljakutseteks, mida see muutus endaga kaasa toob, vahendab Washington Post.

Ametnike sõnul on Mehhiko kartellid viimastel aastatel intensiivistanud raha ja sundi kasutades inimeste – peamiselt Ukrainast naasnud kolumblaste – värbamist ning püüdnud saata sinna ka oma „kaaslasi“”. Nad märkisid, et kartellid uurivad põhjalikult vahelduvate raadiosageduste ja muude meetodite kasutamist droonivastaste segamissüsteemide vältimiseks ning hangivad täiustatud droonimudeleid, mis suudavad kauem õhus püsida ja kanda rohkem lõhkeainet kui nende praegused seadmed.

Üks ametnikest ütles, et kartellid hakkavad eeldatavasti lähikuudel rakendama oskusi ja taktikaid, mis on omandatud praktilise sõjategevuse käigus Ukrainas.

See raport põhineb intervjuudel viie USA ja ühe Mehhiko ametnikuga, kes kirjeldasid droonidest tulenevaid jätkuvaid väljakutseid mõlema riigi narkovastastele operatsioonidele. Nad nõustusid rääkima anonüümsuse tingimusel, et olukorda avameelselt kirjeldada ja mõnel juhul arutada tundlikku luureinfot, mida pole avalikkusele avaldatud.

USA ja Mehhiko piirist lõuna pool toimuv droonirevolutsioon õõnestab peaaegu kindlasti president Donald Trumpi narkovastast võitlust – tema administratsiooni üht keskset algatust, mis pole suutnud vähendada kokaiini hulka Ameerika tänavatel, hoolimata sõjaministeeriumi Pentagoni ulatuslikust ja ohvriterohkest kampaaniast, mis on suunatud väidetavatele narkokaupmeestele kogu läänepoolkeral.

Välisministeerium teatas lühikeses avalduses, et teeb koostööd USA õiguskaitseorganite ja Ukraina partneritega, „et rakendada meetmeid lahinguväljal omandatud oskuste edasikandumise riski vähendamiseks”, ning rakendab sealsetest droonivastase võitluse kogemustest saadud teadmisi, et „tõrjuda kartellide drooniohtu”.

Ametnike sõnul kasutavad Mehhiko narkokaubanduse grupeeringud juba droone, et hiilida kõrvale USA ja Mehhiko piiri mõlemal poolel tegutsevatest võimuesindajatest; droone kasutatakse nii õiguskaitseoperatsioonide jälgimiseks kui ka salakaubaveo marsruutide tuvastamiseks.

Vastuseks sellele on USA kiirendanud droonivastast tegevust ja võtnud eelmisel kuul kasutusele suure võimsusega lasersüsteemid; sõjaväeametnike andmetel on nende abil ajavahemikus 24. augustist kuni 4. septembrini alla tulistatud 11 „kartellidega seotud“ drooni.

Kartellide kasvav vilumus lisab pinget jätkuvasse „kassi ja hiire mängu”, ütles erukindral Glen D. VanHerck, kes juhtis Põhja väejuhatuse (Northern Command) ja Põhja-Ameerika õhu- ja kosmosekaitse väejuhatuse (NORAD) ülemana USA sõjalisi operatsioone Põhja-Ameerikas.

„Nad hakkavad kasutama meetodeid meie seireks mõeldud droonide tõrjumiseks ja võivad neid isegi rünnata viisidel, mida näeb lahinguväljal,” ütles ta intervjuus.

VanHercki hinnangul kujuneb suurim oht ​​väljaspool vahetut piiriala, kuna kartellid kasutavad uusi lõhkeainega varustatud droone peamiselt Mehhiko julgeolekujõudude ja konkureerivate kuritegelike rühmituste ründamiseks.

Kõrge välisministeeriumi ametnik ütles, et USA valitsus on teadlik Colombiast pärit rahvusvahelistest sõduritest, kes on võidelnud Venemaa-Ukraina sõja mõlemal poolel ja naasnud Ladina-Ameerikasse droonitehnoloogia ja -taktika alaste teadmistega, mis on otseselt ja kaudselt toonud kasu narkokaubanduse organisatsioonidele.

Teine narkovastastes operatsioonides osalev USA ametnik ütles, et kartellid saadavad aktiivselt kaastöötajaid Venemaa-Ukraina lahinguväljale üheaastaste lepingutega, ähvardades mõnikord nende perekondi, et tagada nende tagasipöördumine.

„Neil on palju paremad tingimused, nad on palju paremini välja õpetatud ja neil on palju parem varustus,” ütles ametnik.

Ukraina ametnikud on teemat pisendanud, märkides, et rahvusvahelistel vabatahtlikel on sõjategevusega liitumiseks mitmesuguseid põhjuseid, sealhulgas soov võidelda riigi vabaduse eest, võimalus teenida raha ja omandada uusi oskusi.

Värvatute tausta kontrollitakse, et sõeluda välja „pahatahtlike kavatsustega” inimesi, ütles Ukraina kaitseministeeriumi välismaalaste värbamisbüroo ametnik Taras Paljanõtsja.

„Keegi ei ütle otse välja: „Ma õpin siin sõdima ja droone juhtima ning lähen kuue kuu pärast koju tagasi, et võidelda Colombia või Brasiilia valitsuse vastu”,” sõnas ta. „Mis puutub aga pahatahtlikesse inimestesse – isegi kui neid siia satub –, siis selliseid inimesi on vähe.”

USA ametnik teatas, et välisministeerium ja justiitsministeerium on seda küsimust oma Ukraina kolleegidega arutanud.

Mehhiko luureametnik tunnistas, et üha enam teeb muret selliste suurte droonide levik, mis suudavad vedada lõhkeainet ja salakaupa. Washington Posti käsutuses oleva luuredokumendi kohaselt on vähemalt ühel kartellil kasutusel kuue kuni kaheksa propelleriga droonid, mis võimaldavad teha mitu tundi kestvaid lende ja kanda ligikaudu 68 kg raskust lasti.

Mehhiko luureametnik ütles, et üks kartell saatis Hiinasse inimesi ostma droone, mida saab varustada tulirelvadega. Ametniku sõnul arvatakse, et organisatsioon õpib praegu neid seadmeid käsitsema ja ootab sobivat hetke nende kasutamiseks.

Mitmed Colombia relvarühmitused on sõlminud liite Mehhiko kartellidega. Näiteks Põhja-Colombias tegutsev mõjukas Gulfi klann on aastaid teinud koostööd Sinaloa kartelliga, mis on üks silmapaistvamaid narkokaubandusega tegelevaid kuritegelikke võrgustikke.

Mehhiko ametniku sõnul pakutakse Ukrainast naasvatele Colombia droonispetsialistidele suuri rahasummasid ja mõnikord viiakse nad Mehhikosse välja õpetama suuri rühmi droonioperaatoreid ehk dronero’sid.

Üks Ukrainas võitlev colombialane ütles väljaandele Washington Post, et tema hinnangul võib ainuüksi lõunapoolses Hersoni linnas viibida kuni sada tema kaasmaalast. Nad on muutunud relvajõudude nii lahutamatuks osaks, et välismaalaste värbamiskeskus jagas tänavu sõnumit, milles sooviti Colombiale head iseseisvuspäeva, rääkis ta.

Nagu enamikku kolumblasi, meelitas teda Ukrainasse lubadus saada palju kõrgemat palka kui ta oleks kodumaal teenida suutnud. Pärast aastaid kestnud lahingutegevust rindel, sealhulgas ründeüksustes, plaanib ta läbida droonijuhtimise kursuse – see on Ukraina sõjaväelaste korraldatav suhteliselt kättesaadav kahekuuline väljaõpe, mille käigus õpitakse drooni juhtima ja sellele lõhkeainet kinnitama.

Kuigi ta ütles, et pole kunagi kuulnud Mehhiko kartellide imbumisest Ukraina üksustesse, tunnistas ta, et on kuulnud kaasmaalastest sõdureid rääkimas oma kogemustest kodumaal relvastatud sissirühmituste või endiste poolsõjaväeliste rühmituste heaks töötamisel.

Kolumbias endas on järsult kasvanud droonide kasutamine relvastatud rühmituste poolt sealsetes vägivaldsetes kokkupõrgetes – tegemist on aastakümneid kestnud konfliktiga rivaalitsevate sissirühmituste vahel, kes kontrollivad ulatuslikke maapiirkondi, sealhulgas kokaiini salakaubaveo koridore.

Ülemaailmse konfliktide seireorganisatsiooni ACLED (Armed Conflict Location & Event Data) andmetel kasvas Colombias relvastatud droone hõlmavate vägivallajuhtumite arv järsult: kui 2024. aastal registreeriti neid 38, siis 2025. aastal juba 149. Käesoleva aasta septembri alguseks oli droonidega seotud juhtumite arv ületanud juba 200 piiri, mis on enam kui kogu 2025. aasta jooksul kokku registreeritud juhtumite arv.

Aastakümnete jooksul on narkokartellid näidanud üles suurt osavust USA ja selle partnerriikide õiguskaitseorganite üle kavaldamises, laiendades oma miljarditesse dollaritesse ulatuvat impeeriumi üle kogu maailma, hoolimata mitme presidendi administratsiooni püüdlustest see äri hävitada.

Trumpi ohvriterohke sõjaline operatsioon, mis oli suunatud Kariibi merel ja Vaikse ookeani idaosas tegutsevatele madalama astme kulleritele, sundis narkokaupmehi USA jõudude vältimiseks muutma oma taktikat: nad hakkasid rohkem kasutama kaubalaevu ja õhutransporti ning kohandasid meremarsruute. Nagu on varem kajastatud, on kartellid mõnel juhul kasutanud oma tohutut varandust Ladina-Ameerika korrumpeerunud ametnike äraostmiseks; need ametnikud annavad teada USA laevade asukohast ja aitavad kaupmeestel oma liikumisi ajastada.

Ametnike sõnul eeldavad USA ja Mehhiko võimud, et kartellid jätkavad oma salakaubaveo meetodite täiustamist ja otsivad võimalusi, kuidas hoiduda valitsuse droonitõrjesüsteemidest.

„Me teame, et narkokaupmeestel on palju rohkem raha kui meil,” ütles narkovastase võitlusega tegelev USA ametnik. „Mis on meie järgmine suur probleem? Selleks on droonid.”