EL-i pakendi- ja pakendijäätmete direktiiv ähvardab Soome ettevõtjatele kaasa tuua kuni 675 miljoni euro suuruse arve. Selline on õlle- ja karastusjoogitööstuse liidu hinnang.

Liidu tegevjuht Lasse Pipinen väidab, et kogusummast 475 miljonit eurot langeks joogitööstusele ja 200 miljonit eurot jaemüügisektorile, vahendab Iltalehti.

Jaemüüjate jaoks tuleneksid kulud tagastussüsteemide muutmisest ja eelkõige ruumivajaduste rahuldamisest. „Otseseks korduvkasutamiseks mõeldud joogipakend on ruumivajaduse osas üsna katastroofiline,” ütleb Pipinen.

Joogitööstuse kulud oleksid veelgi suuremad, kuna üleminek otse korduvkasutamiseks mõeldud pudelitele nõuaks lisaks lisaruumile kalleid investeeringuid seadmetesse.

K-grupp hindab, et muudatus tooks kaasa umbes 100 miljoni euro suurused investeerimiskulud. S-grupp hindab kuludeks „kümneid miljoneid eurosid”.

Pipinen juhib tähelepanu sellele, et rahaline väljaminek ei lõpeks esialgsete investeeringutega, aastased kulud ulatuks 120 miljoni euroni. „See ei piirdu sellega. Jaemüügisektori aastased kulud on umbes 30 miljonit eurot ja joogitööstuse puhul ligikaudu 90 miljonit eurot.”

EL-i pakendi- ja pakendijäätmete direktiiv nõuab, et 2030. aastaks oleks kümme protsenti joogipakenditest korduskasutatavad. Kui Soomel ei õnnestu määruse osas erandit saavutada, ootavad ees kulukad investeeringud. „See on puhas rumalus,” märgib Pipinen.

Pipineniga sarnaselt on ka paljud teised regulatsiooni kritiseerinud. Seda peetakse mõttetuks, kasutuks ja Soome jaoks kulukaks.

Pudelite ja purkide ringlussevõtt on Soomes juba ülemaailmsete standardite järgi väga tõhus, kusjuures peaaegu kõik joogipakendid tagastatakse kauplustesse ja nende materjalid taaskasutatakse. Soomes pakendatakse jooke peamiselt plastpudelitesse ja alumiiniumpurkidesse, mis seejärel laiaks litsutakse.

Seega nõuab nende ladustamine kaupluste pudelite tagastusruumides ja transportimine palju vähem ruumi kui klaaspudelite puhul, mis säilitavad oma algse kuju.

Joogitööstus seisab samuti silmitsi märkimisväärse vajadusega muutuste järele. Klaaspudelite käitlemine nõuab teistsugust varustust kui plastpudelite ja purkide käitlemine. Lisaks vajavad korduskasutatavad pudelid puhastamiseks spetsiaalset varustust. See kõik maksab ja nõuab lisaruumi.

Lasse Pipinen märgib, et klaaspudelite käitlemine on üldiselt keerukam kui alumiiniumpurkide käitlemine.

Näiteks pesuseadmed on üsna suured. Võrreldes kasvõi purgistamisseadmega on need märgatavalt suuremad lihtsalt seetõttu, et hõlmavad mitut töötlusetappi.

EL-i pakendidirektiivi eesmärk on vähendada jäätmete teket ja edendada ringlussevõttu. See toetab EL-i eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Kuigi paljudes EL-i riikides on joogipakendite ringlussevõtu vallas veel arenguruumi, võivad Soome kliimaalased jõupingutused nende muudatuste rakendamisel tagasilöögi saada.

Ainuüksi tühjade pudelite – mis võtavad palju ruumi – vedamine üle suure pindalaga riigi tähendaks veokite liikluse kasvu võrreldes praeguse tasemega.

Pealegi ei ole jaemüüjate ja joogitööstuse jaoks vajaliku lisapinna rajamine kliimaneutraalne. See ei loo mingit väärtust, ütleb Lasse Pipinen. „Sellest ei teki täiendavat müügitulu ega kasu tarbijale ning meie ringlussevõtu määr on juba niigi erakordselt kõrge. Samuti ei too see kaasa mingit keskkonnakasu.”

Soomes on pudelite taaskasutus mitut põlvkonda hõlmav traditsioon. Pandisüsteemi arendamine sai alguse 1950. aastatel. Tol ajal pakendati jooke peaaegu eranditult klaaspudelitesse. Sellest ajast peale on pandisüsteem laienenud ja hõlmab nüüd enamikku Soomes müüdavatest joogipakenditest.

Viimase paarikümne aasta jooksul on korduskasutatavad klaas- ja plastpudelid peaaegu täielikult asendunud alumiiniumpurkide ja PET-plastpudelitega.

Lasse Pipinen arutleb selle üle, kui hästi müüksid vanamoodsad rasked klaaspudelid, kui need oleksid poodides saadaval kõrvuti purkide ja kergete pudelitega. Ta leiab, et tarbijad hindavad praktilisust.

„Kui saab valida näiteks õllepurgi ja pudeli vahel, oleme juba näinud, et inimesed eelistavad purki. Seda on lihtne ja kerge kaasas kanda ning purke on mugav kokku komplekteerida – kui soovitakse osta näiteks kuus tükki korraga. Samuti on neid lihtne ja kerge tagastada.”

Klaaspudel ei muuda ka jooki ennast paremaks. Pipinen märgib, et õlle puhul on alumiinium tegelikult parem valik kui klaas.

Siiski tõdeb Pipinen, et pole veel päris selge, mida vastav regulatsioon praktikas nõuaks. „Praegu ei oska me öelda, kas kümne protsendi nõue viitab selliste pakendite osakaalule kaupluse tootevalikus või joogipakendite osakaalule ringluses.”