Viis olukorraga kursis olevat inimest teatasid, et Venemaa ja USA kõrged ametnikud – sealhulgas USA eriesindaja Jared Kushner – on pidanud läbirääkimisi USA investori kaasamiseks Nord Streami gaasijuhtmetesse, mille kaudu tarniti Saksamaale gaasi enne Venemaa sissetungi Ukrainasse.

Allikate sõnul osalesid aruteludes Venemaa presidendi Vladimir Putini lähinõunik Kirill Dmitrijev ja USA presidendi Donald Trumpi väimees Kushner, vahendab Reuters.

Kushner, kes on püüdnud vahendada Venemaa ja Ukraina vahelist vaherahu, peab äritegevust rahu taastamise keskseks teguriks. Selline kokkulepe võimaldaks USA investoritel pärast sõja lõppu Euroopasse suunduvatest energiavoogudest kasu saada.

Dmitriev ja Kushner on viimastel nädalatel kohtunud Moskvas ja New Yorgis. Kuigi polnud selge, mil määral nad neil kordadel Nord Streami teemat arutasid, on Reutersile öeldud, et teema on endiselt päevakorras.

„Kõik kokkulepped peab Venemaa läbi rääkima DFC-ga (USA Rahvusvaheline Arengu Finantskorporatsioon) ja Rahandusministeeriumiga ning need peavad tooma kasu Ameerika Ühendriikide maksumaksjatele ja ettevõtetele,” ütles Valge Maja ametnik, kui temalt torujuhtme arutelude kohta küsiti.

Ametnik ütles Reutersile, et viimasel ajal pole Nord Streami teemal arutelusid peetud.

Dmitrijev, kes on propageerinud Venemaa gaasimüügi taastamist Saksamaale, kohtus eelmisel kuul USA energeetika- ja rahandusministeeriumi esindajatega, et arutada võimalikke USA ja Venemaa vahelisi energeetikaalaseid algatusi.

Pole selge, kui huvitatud on Washington Venemaa gaasitarnete taastamisest Saksamaale, mis on Euroopa suurim energiatarbija. USA ametnik märkis, et arvestades takistusi, on kokkuleppe saavutamine keskpikas perspektiivis ebatõenäoline. Nord Streami gaasijuhtmetele on kehtestanud sanktsioonid nii USA kui ka EL, mistõttu oleks nende töö taastamine ebaseaduslik.

Trump võiks USA sanktsioonidest loobuda või neid leevendada, kuid kui demokraadid saavutavad järgmisel kuul toimuvatel vahevalimistel kontrolli parlamendi Kongressi üle, muutuks see keerulisemaks.

Saksamaa ja teised Euroopa riigid, kes kulutavad miljardeid eurosid oma sõjalise võimekuse taastamisele end Venemaa eest kaitsmiseks, seisaksid kindlalt vastu Nord Streami taasavamisele.

Saksamaa majandus- ja energiaministeeriumi pressiesindaja ütles, et Nord Streamile ja Venemaa gaasile on Euroopas kehtestatud sanktsioonid ning Saksamaa on leidnud alternatiivsed lahendused. Ta lisas, et torujuhtmete taasavamine nõuaks valitsuse heakskiitu, mida aga ei soovita.

Enne Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris ostis Saksamaa enam kui poole oma gaasist Venemaalt kahe Nord Streami gaasijuhtme kaudu. Need suleti pärast seda, kui Moskva piiras tarneid Euroopasse, ning hävitati 2022. aasta septembris toimunud veealuste plahvatustega.

Moskva ja Washingtoni vahelised kõnelused toimuvad olukorras, kus Euroopas valitseb sügav usaldamatus Venemaa kavatsuste suhtes.

Selle aasta alguses teatasid viie Euroopa luureagentuuri juhid uudisteagentuurile Reuters, et Venemaa ei soovi sõda kiiresti lõpetada, vaid kasutab USA-ga peetavaid kõnelusi hoopis äritehingute edendamiseks.

Venemaa ja Saksamaa – kes on üks suurimaid Ukraina sõjalise toetajaid – suhted on langenud madalseisu, kuna Berliini ametnikud on süüdistanud Venemaad süstemaatilise hübriidrünnakute kampaania korraldamises.

Mõned Saksa seadusandjad leiavad, et äritehingud tugevdaksid Moskvat ajal, mil see peab sõda Ukrainaga. „See ähvardab kujuneda räpaseks tehinguks, mis läheb Euroopale kalliks maksma,” ütles Michael Kellner, seadusandja, kes vastutas Saksamaa energiapoliitika eest pärast sissetungi Ukrainasse. „Ameeriklased ja venelased jagavad kasumi omavahel,” sõnas ta.
Kuigi Saksamaa koalitsioonivalitsus on gaasijuhtme töö taastamise vastu, pooldab seda riigi populaarseim erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD). Dmitrijev kohtub järgmise 2027. aasta alguses AfD juhtkonnaga, et arutada Venemaa gaasi müügi taastamist.

Siiski seisab Nord Streami gaasijuhtmeid haldava ettevõtte omandiõiguse müük USA investorile või Venemaa gaasi tarnete taastamine silmitsi mitmete takistustega. 51% ettevõttest kuulub Venemaa riiklikule energiahiiglasele Gazpromile, 31% jaguneb kahe Saksa ettevõtte vahel ning ülejäänud osa kuulub Prantsuse ja Hollandi firmadele. Kaks Saksa osanikku soovivad oma osalust säilitada, et hoida alles Saksamaa mõjuvõimu juhuks, kui Gazprom peaks oma osaluse maha müüma, märkis teine ​​allikas.

Mõni päev pärast Moskvas toimunud kohtumisi ütles Kushner Kiievis, et on arutanud Euroopa kolleegidega, kuidas sõda on energiahindu kergitanud, ning pooldas „heaolu-kokkuleppeid”, mis soodustaksid rahu ja annaksid „liidritele … midagi, mida oodata”.

Kuigi gaasilepe rõõmustaks Kremlit, lõhestaks see Saksamaa avalikku arvamust – sealne rahvas on Vene energia ostmise küsimuses eriarvamusel – ning ka Euroopat, kus Poola ja Balti riigid on Venemaa suhtes eriti haavatavad ega soovi energeetikaalaseid sidemeid.

Poola poliitiline juhtkond jälgib arutelusid gaasijuhtme taasavamise üle, kuid on sellele endiselt kindlalt vastu, ütles üks valitsuse seisukohtadega kursis olev isik.

Kushner ja Dmitrijev on arutanud ka Venemaa energiaettevõttele Lukoil kuuluvate ettevõtete – alates naftatöötlemistehastest kuni bensiinijaamadeni Euroopas ja mujal – müüki, ütlesid kaks teist asjaga kursis olevat inimest.

Selle plaani kohaselt ostaks varad föderaalse investeerimisagentuuri DFC ning Katari ja Araabia Ühendemiraatide investorite konsortsium, samal ajal kui USA ametivõimud tühistaksid sanktsioonid, märkisid samad allikad.

„Lukoili küsimuses tegid Steve (Witkoff) ja Jared (Kushner) koostööd DFC-ga, et leppida kokku märkimisväärses ettemakses ja kasumiosaluses Ameerika Ühendriikide jaoks,” ütles Valge Maja ametnik.