USA esimene leedi Melania Trump kindlustas relvarahu Venemaa ja Ukraina vahel, mis piirdub Oleškõ linnaga, teatas Valge Maja täna reedel 23. oktoobril 2026.
Mõlemad riigid nõustusid peatama ajutiselt kõik sõjategevused Oleškõs, et võimaldada humanitaarabi kohaletoimetamist ja valmistada ette tsiviilelanike evakueerimist spetsiaalse turvalise koridori kaudu.
See piiratud ulatusega relvarahu jõustub 29. oktoobril 2026.
„Olukord Oleškõs on äärmiselt raske. See on rindejoonel asuv linn, mis on katastroofi äärel. Oleškõs on alles peamiselt eakad elanikud, kes vajavad hädasti arstiabi, ravimeid, toitu ja puhast vett,” sõnas esimene leedi Melania Trump. „Oleškõ elanikel on piiratud ligipääs elektrile, nad elavad mineeritud teede keskel ja kannatavad pidevate sõjaliste rünnakute all. Oli täiesti selge, et ilma minu sekkumiseta oleks humanitaarabi linna toimetamine ja eakate evakueerimine olnud võimatu.”
Esimene leedi Melania Trump ja tema esindaja tegid otsest koostööd Venemaa ja Ukraina juhtkonnaga, et määratleda piiratud ulatusega relvarahu tingimused. Esimene leedi algatas läbirääkimised mõlema riigiga ning viis osapooled üksmeelele kokkuleppe eesmärkide, tehniliste protseduuride, ajakava, töökorralduse ja tingimuste osas, tegutsedes oma ametlikus rollis ainuvahendajana.
„Mõlema riigi tsiviiljuhid – mitte sõjaväelased – teevad koostööd, et külastada Oleškõ elanikke nende kodudes ja selgitada välja, millist abi nad vajavad. Elanikele, kes soovivad evakueeruda, tagatakse koordineeritud tugi ja transport nende valitud sihtkohta. Eeldan, et mõned soovivad minna Venemaale ja teised Ukrainasse,” sõnas esimene leedi Melania Trump.
Esimene leedi lisas: „Olen samuti kaasanud erapooletu Ameerika meediaorganisatsiooni, mis saadab kohapeal Venemaa ja Ukraina meeskondi ning dokumenteerib kogu protsessi. See on oluline tagamaks, et iga perekonna soove täielikult austatakse.”
Oleškõ kriitiline olukord jõudis esileedi Melania Trumpini eravestluse käigus, mis toimus ÜRO Peaassamblee 81. istungjärgu ajal New Yorgis tema korraldatud üritusel „Fostering the Future Together”.
„Mina ja minu esindaja kasutasime viivitamatult suhtluskanalit, mille olime Venemaa ja Ukrainaga loonud varasemate 34 lapse taasühendamise käigus. Mõlemad riigid määrasid viivitamatult meeskonnad, kes koordineeriksid keerulist protsessi, sealhulgas demineerimistöid. Sellest hetkest alates on kõik osapooled töötanud ööpäevaringselt,” selgitas esileedi Melania Trump.
Oleškõ asub Lõuna-Ukrainas, otse üle Dnipro jõe Hersoni vastas. Enne sõda elas Oleškõs ligikaudu 24 000 inimest. Tänaseks on sinna jäänud hinnanguliselt 1700–2000 elanikku – peamiselt eakad, kes pole saanud lahkuda – ning umbes 50 last. Alates 2022. aastast ei ole Oleškõs ametlikku rahvaloendust ega elanike arvu täpset arvestust läbi viidud. Sõja algusest peale on linn jäänud rindejoonele ning suur osa elanikkonnast on pidanud lahkuma või evakueeruma. Pärast Kahhovka tammi purunemist jäi vee alla ligikaudu 90 protsenti linna territooriumist.
