Täna neljapäeval 1. oktoobril toimub Rovaniemis asuvas Lapimaa õhuväebaasis Soome saabunud esimeste F-35 hävitajate vastuvõtutseremoonia.

See on Soome kaitseväe ajaloo tähtsaim relvasüsteemi ametlik esitlus. Neljatunnise tseremoonia töökeeleks on valitud inglise keel – see on viisakusavaldus hävitaja tootjale, USA ettevõttele Lockheed Martin, mis on maailma suurim kaitsetööstusettevõte, vahendab Helsingin Sanomat.

Rovaniemisse on kutsutud suur hulk F-35 programmiga seotud võtmeisikuid ja kõrgeid külalisi. Loomulikult on aukülaliste seas kaitseväe kõrgeim juht, vabariigi president Alexander Stubb ja USA suursaadik Howard Brodie.

Esimesed kaks F-35 hävitajat saabusid Soome juba reedel, 18. kuupäeval. Lennukite – sabanumbritega JF-510 ja JF-512 – ümberpaigutuslend pälvis meedias suurt tähelepanu.

Avalikkuse huvi lennu vastu suurendas asjaolu, et kolmas lennuk jäi tehnilise rikke tõttu Assooridele maha. Õhuväe ülem Timo Herranen teatas esmaspäeval Helsingis, et kolmas lennuk on nüüdseks remonditud ja ootab Soome toimetamist.

Üritust saadavad ranged turvameetmed. Meediaesindajad on saanud eelnevalt üksikasjalikud juhised liikumis-, pildistamis- ja filmimispiirangute kohta.

Pildistamiseks on ette nähtud kindlad alad ning enne Lapimaa õhuväebaasi territooriumilt lahkumist tuleb nõudmisel ette näidata kogu salvestatud materjal.

Soome ostetud 64 hävitajat paigutatakse kahte õhuväebaasi: esialgu Lapimaa õhuväebaasi ja seejärel Karjala õhuväebaasi Rissalas (Siilinjärvis).

Viimased uued lennukid jõuavad Soome 2030. aastal. Senikaua kasutatakse paralleelselt nii Horneti kui ka F-35 tüüpi lennukeid.

Õhuväe andmetel saavutatakse uute lennukitega esmane lahinguvõimekus Lapimaa õhuväebaasis 2028. aasta alguses; selleks ajaks kasutatakse Rovaniemis vaid F-35 hävitajaid, kuna Hornetid on seal teenistusest kõrvaldatud.

Karjala õhuväebaas saab oma esimesed uued hävitajad 2028. aastal. Mõlemad õhuväebaasid saavutavad F-35 lennukitega täieliku lahinguvõimekuse 2031. aasta alguseks.

F-35 hävitajate hankegraafik ilmestab suurte relvasüsteemide soetamise pikaajalisust. 2030. aasta lõpuks on möödunud üheksa aastat hetkest, mil Soome otsustas F-35-d osta, ning ligikaudu 15 aastat Hornetite lennukipargi võimekuse asendamist käsitleva eeluuringu valmimisest.

F-35-te hankimine on tinginud ka ulatuslikud ehitustööd õhuväe kasutatavates baasides. Näiteks on Lapimaa õhuväebaasis viimase kolme aasta jooksul rajatud F-35 hävitajate jaoks vajalikke rajatisi – sealhulgas angaare, hooldus-, väljaõppe- ja laohooneid –, samuti on täiendatud lennuvälja infrastruktuuri. Esimesed neist uutest või renoveeritud rajatistest on juba kasutusele võetud, kuid viimistlustööd veel kestavad.

Infrastruktuuri ehitamisel on tulnud järgida Lockheed Martini ja USA valitsuse kehtestatud nõudeid. USA valitsus on nende nõuete täitmist ka kontrollinud.

Karjala lennuväebaasi ehitustööd on plaanis suures osas lõpule viia järgmise 2027. aasta jooksul. Muudatusi on tehtud ka Pirkkalas asuvas Satakunta lennuväebaasis ja Tikkakoskil asuvas õhuväeakadeemias, et täita F-35 lennukitega seotud turvanõudeid ja muid operatiivvajadusi.

Rovaniemis eksponeeritud kaks lennukit ei ole esimesed, mis USA tootmisliinilt maha tulid. Esimesed kaheksa Soomele ehitatud lennukit on esialgu jäänud Ameerika Ühendriikidesse, et teenida Soome personali väljaõppelennukitena.

Soome ostetud esimeste F-35 hävitajate tootmine algas juba 2023. aasta lõpus. Ühe lennuki kogutootmisaeg – alates algsetest komponentidest kuni valmistooteni – on poolteist aastat.

Lockheed Martin ehitab hävitajaid tootmispartiidena, mida nimetatakse inglise keeles terminiga lot. Selline partii tähistab USA kaitseministeeriumi hankelepingut kindla arvu lennukite soetamiseks.

Tootmispartiide süsteem võimaldab hävitajaid tellida ja rahastada etapiviisiliselt. Samuti võimaldab see partiide vahelisel ajal uuendada lennukite tarkvara, sensoreid ja konstruktsioone.

Üks tootmispartii hõlmab tavaliselt erinevatele riikidele valmistatavaid lennukeid. Soome lennukeid ehitatakse kuues partiis, mille numbrid on 17–22.

Õhuvägi saab oma F-35 hävitajad Lockheed Martini tootmisliinilt varustatuna sellel hetkel saadaoleva uusima arendusversiooniga. Sellega kaasneb siiski oluline mööndus.

Soome saabuvad hävitajad on algselt kokkulepitust väiksema võimekusega. Põhjuseks on asjaolu, et Soome ostetud võtmetähtsusega „Block 4” uuendus on aastaid graafikust maas ning selle valmimise aja osas puudub endiselt kindlus.

„Block 4” uuendust võib kirjeldada kui moderniseerimist, mis määrab F-35 tegeliku lahinguvõimekuse. Uuenduse eesmärk oli tagada F-35 konkurentsivõime säilimine veel 2030. aastatelgi. „Block 4” pidi muu hulgas võimaldama uute sensorite, relvastuse ja elektroonilise sõjapidamise vahendite kasutuselevõttu.

Algselt pidi „Block 4” valmima 2026. aastal, kuid nüüd on see vähemalt viie aasta võrra edasi lükkunud – ning isegi siis tarnitakse see kärbitud kujul. „Kärbitud” tähendab, et Ameerika Ühendriigid ei luba enam ühtset ja terviklikku uuenduspaketti, mis sisaldaks kõiki varem välja kuulutatud täiustusi; selle asemel areneb „Block 4” vastavalt sellele, mida Lockheed Martin suudab aja jooksul tegelikult tarnida.

„Block 4” viibimine tähendab, et kohe pärast lennukite saabumist seisab õhuvägi silmitsi ulatusliku uuendusprotsessiga, mis hõlmab arvuteid, tarkvara ja relvasüsteeme. Mõned uuendused nõuavad ka konstruktsioonilisi muudatusi. Õhuvägi peab suure osa puuduvatest võimekustest ise 2030. aastate jooksul rakendama ning mõned Lockheed Martini lubatud omadused ei pruugi kunagi teoks saada. Soome peab ise kandma oma lennukite ümberehituskulud, kasutades selleks F-35 hankeeelarvet ja tulevasi kaitse-eelarveid.

Kui õhuvägi soovib kasutada „Block 4” täielikku konfiguratsiooni, peab ta moderniseerima ka praegused mootorid; nende võimsusest ei piisa „Block 4” täieliku uuenduspaketi ja selleks vajaliku jahutusvõimsuse toetamiseks.

Ameerika Ühendriikides on arutluse all ka uus F-35 jaoks mõeldud radar, mille valmimine on samuti graafikust maha jäänud. Selle paigaldamine nõuab lennuki ninaosa ümberprojekteerimist. Uus radar paigaldatakse esmalt Ameerika lennukitele. Veel ei ole otsustatud, kas see paigaldatakse hiljem ka Soome ostetud lennukitele „Block 4” uuenduspaketi raames. Kuna radar on hävitaja kõige kriitilisema tähtsusega sensor, on uute seadmete hankimine tõenäoline.

Uue radari ehitus erineb praegu lennukitele paigaldatavast radarist, mistõttu tuleb lennuki ninaosa ümber projekteerida. Selle ettevõtmise maksumus ei ole veel teada.