Sri Lankalt pärit Nadeesha on keerulises olukorras. Ta peab toitma neljaliikmelist peret 150 euroga – ja see pole mitte nädala toidueelarve, vaid summa terveks kuuks, selgitab ta.

Nadeesha kolis Espoosse paar kuud tagasi. Ta asus Metropolia rakenduskõrgkoolis IT-d õppima. Koos temaga tulid Soome ka tema abikaasa ja seitsmeaastased kaksikud, vahendab Helsingin Sanomat.

Kargel sügishommikul seisab Nadeesha Espoos asuva „Hyvä Arki” (Hea argipäev) keskuse hoovis, seljas sulejope ja peas paks villane müts. Ta on üks paljudest Aasiast pärit tudengitest, keda Soome on köitnud, ning nagu paljud teisedki samas olukorras olijad, on ta lõpuks toiduabi järjekorda sattunud.

Laste privaatsuse kaitseks ei kasuta Nadeesha selles loos oma pärisnime. Tema isik on väljaandele Helsingin Sanomat teada.

Number kümme! Hyvä Arki keskuse töötaja kutsub Nadeesha sisse, et ta saaks tasuta ülejäävat toitu kaasa võtta.

Õue jõudes võtab ta oma lillemustrilisest poekotist välja pätsi prantsuse saia, kobara pruunide täppidega banaane ja karbitäie kirsstomateid, mille parimad päevad on juba möödas. Lisaks on seal veel üks kotitäis saia ja pakk piima.

„Sellest jätkub mõneks päevaks,” ütleb Nadeesha. Seda pole küll palju, kuid aitab neil siiski toime tulla, lisab ta. Toiduabita jääks Nadeesha pere nälga.

Helsingi Ülikooli tarbijauuringute keskus on välja arvutanud, et neljaliikmeline pere – kaks täiskasvanut ja kaks last – vajab toidule 844 eurot kuus, seda on peaaegu 700 eurot rohkem, kui Nadeeshal on kasutada.

Kuidas sattus Nadeesha Soome tudengina olukorda, kus ta peab nüüd toiduabi kasutama?

Kodumaal Sri Lankal oli ta omandanud bakalaureusekraadi programmeerimises ja töötanud üle kümne aasta IT-sektoris. Tal olid vajalikud oskused, kuid ta unistas ka paremast elujärjest ja edasiõppimisest.

Sri Lankal teenivad isegi kõige kõrgema sissetulekuga inimesed vähem kui tuhat eurot kuus. Riigi mediaanpalk on umbes 135 eurot kuus.

Nadeesha uskus, et Euroopas on võimalik teha edukat karjääri. Ka tema energeetikasektoris töötanud abikaasa soovis kolida.

Nadeesha hakkas infot koguma. Ta vaatas YouTube’i videoid, milles tutvustati Soomet kui riiki, kus on tipptasemel haridus, kaunis loodus ja puhas õhk. Sealne tudengkond on erakordselt rahul ning pärast lõpetamist on võimalik tööd leida.

„Otsustasime, et Soome on just see koht, kuhu tahame minna. See tundus parim valik,” ütleb Nadeesha.

Ta pöördus Sri Lankal tegutseva konsultatsioonifirma poole. Ettevõte jagas teavet Soomes õppimise kohta ja aitas korraldada praktilisi toiminguid, mis olid vajalikud Nadeesha pere kolimiseks.

Sri Lankal on selliseid ettevõtteid lugematul hulgal, ütleb Nadeesha. Nad reklaamivad Soomet kui tudengitele head riiki.

Nadeesha kolis veebruaris Soome, et õppida Metropolia Rakenduskõrgkooli tasulises kraadiõppejärgses diplomiprogrammis.

Programm kestab maksimaalselt poolteist aastat ja on mõeldud välistudengitele, kes on oma koduriigis omandanud bakalaureusekraadi ja kellel on vastav töökogemus.

Diplomiprogramm ei anna tudengitele õigust Soome sotsiaalkindlustushüvitistele ega tudengisoodustustele.

Metropolia kirjeldab oma diplomiprogramme kui erialast täiendõpet ja teed tulevase magistrikraadini. Kuigi need annavad kõrghariduse ainepunkte, ei anna diplom ise Soome kõrghariduskraadi.

Olukord muutub, kui tudeng jätkab õpinguid magistriprogrammis ja saab sinna koha, sel juhul võib ka välistudeng saada tudengi elamisloa ja õiguse kõigile tudengisoodustustele.

Nadeesha pidi ainuüksi diplomiprogrammi registreerumise eest maksma 12 000 eurot. Tema isa müüs Sri Lankal asuva maatüki, et tütar saaks endale Soomes õppimist lubada.

Plaan nägi ette, et isa annab esialgse rahalise toe, mille järel leiavad nii Nadeesha kui ka tema abikaasa töö, et end ise ülal pidada.

Nadeesha viibib Soomes ajutise B-tüüpi elamisloaga ning tema pereliikmed on saanud elamisloa perekondlikel alustel. Nadeeshal on õigus õpingute kõrvalt töötada kuni 30 tundi nädalas. Tema abikaasal on Soomes töötamiseks piiranguteta õigus.

„Oleme püüdnud kandideerida igasugustele töökohtadele, kuid pole midagi leidnud,” ütleb Nadeesha.

Praegu puudub tema abikaasal sissetulek ja Nadeesha on tudeng, kellel puudub ligipääs tudengisoodustustele või sotsiaalkindlustusele. Seetõttu elab pere kallis Soomes, toetudes vaid isa müüdud maatüki eest saadud rahale.

See pole päris selline elu, mida nad Soomes ootasid, ütlevad Sunita ja Gita – Nepali tudengid, kes on tulnud päeva esimesele toiduabi jagamisele.

Ka nemad ei kasuta selles loos oma tegelikke nimesid. Nad kardavad, et intervjuu võib ohustada nende võimalusi tööd leida või mõjutada nende elamisluba.

Sunita ja Gita õpivad Metropolia kõrgkoolis inseneriteadust. Sõbrannad kolisid õpingute eesmärgil Soome kaheksa kuud tagasi. Nad on pidanud hakkama saama umbes 250–300-eurose kuueelarvega, kuna tööd pole silmapiiril.

Sõbrannad jagavad ühetoalist korterit, kuid lisaks üürile kulub raha ka sellistele väljaminekutele nagu täishinnaga ühistranspordi kuukaardid. Toidule jääb neil kuus vaid 50–60 eurot inimese kohta. Toiduabi on nende jaoks ainus viis toime tulla.

Nii Sunita kui ka Gita abikaasad elavad endiselt Nepalis, kus neil on kohalike standardite järgi hästi tasustatud töökohad. Nende sissetulekud rahastavad naiste elu Soomes.

Sunita ja Gita otsustasid Soome kolida pärast kohtumist kohaliku konsultatsioonifirma esindajatega Nepalis. Soomet kiideti, kuid tagantjärele tunneb Gita, et mõningat olulist teavet varjati.

Näiteks jättis konsultant talle mulje, et ta võib Soomes tudengina saada kohe algusest peale A-tüüpi elamisloa, mitte B-tüüpi loa. A-tüüpi elamisluba on pikaajaline elamisluba, mis kehtib kuni neli aastat.

Ka tööolukorda ei kirjeldatud päris ausalt, nendib Gita.

Sunita ja Gita on eriti pettunud, et nad pole hoolimata sihikindlatest pingutustest tööd leidnud. Enne Soome kolimist arvasid nad, et suudavad end osakoormusega tööga elatada.

Gita sõnul mainis konsultant küll, et Soome tööturg on ajutiselt „veidi keeruline”. Samas lubas konsultant, et nad leiavad mingisuguse töö kahe-kolme kuu jooksul pärast kolimist.

„Olen ​​tänaseks kandideerinud umbes kahesajale osakoormusega töökohale – muu hulgas restoranidesse, toidupoodidesse, koristusfirmadesse ja lapsehoidjaks. Ma pole saanud ühtegi kutset töövestlusele,” ütleb Gita.

Soome tööhõive olukord on praegu Euroopa Liidus üks kehvemaid. Naised ei olnud sellest teadlikud, kuni seisid silmitsi tegelikkusega.

Nadeesha, Sunita ja Gita pole kaugeltki ainsad Lõuna-Aasiast pärit tudengid, kes seisavad silmitsi rahaliste raskustega. Nad märgivad, et paljud teisedki nende kursusekaaslased on äärmiselt raskes majanduslikus olukorras ega leia tööd.

Helsingin Sanomat on varem kajastanud, et Aasiast pärit tudengitest on kujunenud haavatav „variühiskond”, kelle rahalist kitsikust kasutavad ära isegi kurjategijad.

Lõuna-Aasiast pärit inimeste rahalised raskused ja turvavõrgu puudumine on ilmnenud eelkõige toiduabi saajate seas.

Espoos tegutsev organisatsioon Manna-apu ry on kogunud andmeid oma toiduabi saajate kultuurilise tausta kohta iga kuue kuu tagant. Selle sügise statistika näitab, et viimase poole aasta jooksul on kiiresti kasvanud nende klientide arv, kes räägivad singali keelt – see on Sri Lanka enamuskeel.

Singali keel on nüüd toiduabi küsijate seas neljas kõige levinum keel. Lisaks hõlmas küsitlus vastajaid, kes räägivad hindi, bengali ja nepali keelt.

Lisaks toiduabi pakkujatele on olukorra pärast muret väljendanud ka koguduste ja varjupaikade töötajad üle kogu Soome.

Tampere varjupaiga- ja tugikeskuse ühenduse (Tampereen ensi- ja turvakoti ry) juht Milka Suuniittu-Sakari märkis varasemas intervjuus väljaandele Helsingin Sanomat, et tudengid ja nende pered varjavad sageli oma probleeme, kartes, et Soome migratsiooniamet võib sekkuda nende õigusesse Soomes viibida. Sunnitud tagasipöördumine kodumaale võib hävitada nende elatusallika ning kõigil pole kodu, kuhu naasta.

Metropolia Rakenduskõrgkooli asepresident Simo Mustila peab üliõpilaste olukorda kahetsusväärseks. Mustila toob probleemina välja asjaolu, et paljud välismaised ettevõtted reklaamivad Soome kõrgkoole ilma nendega vastavat kokkulepet sõlmimata. Seetõttu võib üliõpilastele olla jäänud Soomest eksitav mulje – näiteks seoses elatustaseme ja töövõimalustega.

Mustila sõnul on varasematel aastatel tulnud ette juhtumeid, kus üliõpilased on õppekohti saanud kahtlaste vahendusfirmade kaudu.

Seda probleemi on täheldatud ka teistes Soome kõrgkoolides, mis meelitavad ligi palju välistudengeid. Seetõttu on Metropolia viimase paari aasta jooksul vaadanud üle oma koostööpartneritest vahendusfirmad ja lõpetanud lepingud ettevõtetega, mille tegevuses on tuvastatud rikkumisi, selgitab Mustila.

„Oleme sõlminud kõigi oma koostööpartneritega kirjalikud lepingud, milles nad kohustuvad järgima eetilisi põhimõtteid,” ütleb ta. Näiteks on vahendajatele antud juhised jagada üliõpilastele tõest teavet Soome tööturu olukorra kohta ja hoida oma veebilehtedel olev info ajakohasena.

Mustila sõnul saadab Metropolia ka ise kandidaatidele otse teavet nende õiguste ja Soomes elamisloa saamise kohta.

Lõpetuseks palutakse koolitusprogrammi valitud inimestel allkirjastada kinnitus selle kohta, et nad mõistavad oma õigusi Soomes.

Mustila sõnul süvenevad rahalised raskused siis, kui koos üliõpilasega kolib Soome ka tema pere. Ta märgib, et plaanitakse seadusemuudatust, mille kohaselt peaks üliõpilane enne pere toomist olema Soomes elanud ühe aasta. Metropolia toetab seda meedet. Muudatus võiks aidata vältida perede sattumist rahalistesse raskustesse.

Kuigi praegu on keerulised ajad, ei kahetse Nadeesha Soome kolimist. Ta peab riiki ilusaks ja puhtaks, täpselt nagu lubatud. Ühistransport toimib suurepäraselt.

Mõlemad tütred on kooliteed alustanud, teatab Nadeesha rõõmuga. Koolis toimub õppetöö inglise keeles, täpselt nagu kodumaalgi.

Ühel tütardest on füüsiline puue. Nadeesha sõnul diskrimineerisid Sri Lanka kooli õpetajad last tema puude tõttu. Nadeesha tunneb, et lapsi koheldakse lõpuks ometi võrdselt. Seetõttu loodab ta, et pere saab Soome jääda.

Kõigepealt tuleb neil aga tööd leida.