Pühapäeval, 18. oktoobril sisenes Poolast Leetu droon ja kukkus alla riigi põhjaosas. Esmakordselt oleks see peaaegu traagiliselt lõppenud, kuna plahvatuse killud tabasid sõiduautot, kuid keegi vigastada ei saanud.

Ukraina vabandas intsidendi pärast, kuna tegemist oli ühe Ukraina drooniga, mis oli teel Venemaa Peterburi piirkonda ründama ja tõenäoliselt suunati see elektroonilise sõjapidamise vahenditega kõrvale, vahendab lrt.lt.

See on tekitanud arutelu selle üle, kas NATO õhukaitseprotokolle tuleks muuta, kuna reaktiivlennukid peavad enne allatulistamist sihtmärgi visuaalselt tuvastama. Pooldajate sõnul muudaks selle nõude kaotamine õhukaitse tõhusamaks. Peaministri sõnul võib aga olukord traagiliseks muutuda, kui objektiks osutub näiteks väike Cessna lennuk, millel oli sidekatkestus. Leedu president ütles ka, et tuleb ettevaatlikult tegutseda.

Intsidendil oli ka mitu iseärasust. Esiteks sisenes see Leetu esimest korda Poolast. Poola meediaväljaanne lisas segadust, tsiteerides anonüümseid ametnikke, kes väitsid, et droon tõusis õhku Leedus, enne kui Varssavi ja Vilnius selle ametlikult ümber lükkasid. See narratiiv oleks olnud ohtlik, kuna Moskva väidab jätkuvalt – ilma tõenditeta –, et Ukraina droone lastakse õhku Balti riikidest ja Poolast.

Teiseks oli enne drooniõnnetust veel üks turvaintsident, kui tundmatud isikud – kes on endiselt vabaduses – üritasid süüdata Vilniuses asuvat Leedu ettevõtet, kus majutatakse Starlinki sideseadmeid, mida kasutab ka Ukraina.

Ja jätkuvate drooniintsidentide ja muude julgeolekuläbirääkimiste ajal on Leedu sunnitud navigeerima Washingtoni muutlikus keskkonnas – USA on vaieldamatult endiselt suurim heidutusvahend Venemaa vastu, kes võib teha midagi tõeliselt rumalat. Siin on üks tabav näide manööverdamisest: Leedu loobus toetusest Vilniuses toimuvale valeinfo-vastasele konverentsile, mis oleks kritiseerinud Trumpi.