Venemaa naftatöötlemistehased suurendasid oktoobri teises pooles toornafta töötlemist 25 protsenti võrreldes kuu algusega, kuna tehastele tehti varem pidevad droonirünnakud, teatasid kolm tööstusallikat Reutersile.

Alates märtsi keskpaigast on Venemaa naftatöötlemistehased silmitsi seisnud iganädalaste Ukraina droonide rünnakutega, mis on põhjustanud siseriiklikku kütusepuudust ja ajendanud võimuesindajaid keelama bensiini, lennukikütuse ja diislikütuse ekspordi ning alustama naftatoodete importi meritsi. Rünnakud lakkasid pärast Washingtoni pingutusi taaselustada Moskva ja Kiievi vahelised rahuläbirääkimised ning sõlmida Venemaaga diislikütuse tarneleping.

Mõni päev pärast diislikütuse diili sõlmimist kuulutas USA president Donald Trump 11. oktoobril välja Venemaa ja Ukraina vahelise „energeetilise vaherahu”. Kuigi rünnakud mõlemalt poolt jätkusid ka pärast seda, teatasid Venemaa võimud, et mõned kuu viimastest rünnakutest olid oktoobri keskel toimunud löögid Rjazani ja Surguti naftatöötlemistehastele, ning pärast 16. oktoobrit rohkem rünnakuid ei olnud.

Sellest ajast peale on Venemaa naftatöötlemistehased seadmeid kiiresti taas töösse lülitanud, kuna peaaegu kogu vajalik nafta- ja gaasitööstuse varustus toodetakse riigisiseselt, sõnas Venemaa asepeaminister Aleksandr Novak eile teisipäeval. 27. oktoobril

Oktoobri teiseks pooleks suurendasid Venemaa naftatöötlemistehased töötlemismahtu ligikaudu 5 miljoni barrelini ööpäevas – mis on umbes 25 protsenti rohkem kui oktoobri alguses –, hindasid kolm allikat, kes soovisid jääda anonüümseks.

Nafta töötlemismahtude kasvades suurendasid rafineerimistehased diislikütuse tootmist, kusjuures USA-ga sõlmitud kokkuleppe raames taastus osaliselt ka eksport.

Hinnangute kohaselt suurendasid Venemaa rafineerimistehased oktoobris diislikütuse tootmist vähemalt 50 000 tonni võrra ööpäevas, jõudes 225 000 tonnini ööpäevas ehk ligikaudu 1,7 miljoni barrelini ööpäevas. Sellest kogusest oli hinnanguliselt ekspordiks võimalik suunata umbes 80 000 tonni ööpäevas.