Venemaa plaanib talvel Ukraina linnu pommitades jätta need täielikku pimedusse ja pakasesse ning sundida elanikke sealt põgenema.

Samal ajal on Vladimir Putin andnud oma väejuhtidele käsu eirata Ukraina pommitamisel kõiki sõjapidamisreegleid, vahendab Ilta-Sanomat.

Eesmärk on saavutada lahendus sõjale – mis kestab juba viiendat aastat – ulatuslike õhurünnakute abil, kuna Venemaal ei ole õnnestunud Ukrainat lahinguväljal murda.

Sellise sünge sõnumi edastab Ukraina praegu oma Euroopa liitlastele. Ukraina hinnangul on Putini strateegia esimesed märgid juba ilmnenud sel nädalal Kiievi pihta tehtud rünnakutes.

New York Times teatab, et on hankinud venekeelse dokumendi, milles kirjeldatakse energiataristu vastu suunatud plaani.

Samal ajal vahendas Financial Times president Volodõmõr Zelenski sünget prognoosi eelseisvaks talveks.

The New York Times’i andmetel esitas Ukraina kaks nädalat tagasi Pariisis oma Euroopa liitlastele luureteenistuste hangitud dokumendi. Väljaanne märgib, et tal pole võimalik dokumendi ehtsust kontrollida.

Siiski viitavad mitmed märgid sellele, et plaanid liiguvad elluviimise suunas. Eelmisel kolmapäeval pommitas Venemaa esimest korda sel sügisel Kiievis asuvat soojuselektrijaama ja muid energiarajatisi. Neljapäeval tabasid droonid Kiievis üht kooli. Ukraina väitel oli rünnak tahtlik.

Samal päeval andis Zelenski intervjuu väljaandele Financial Times, milles ta esitas karmi väite Putini kavatsuste kohta. Zelenski sõnul põhineb see väide Ukraina pealtkuulatud sideandmetel.

Putin on kõrvaldanud oma relvajõududelt viimasedki piirangud, mis puudutasid tsiviilobjektide ründamist. „Ta ütles, et reegleid enam pole,” väitis Zelenski intervjuus.

Intervjuu toimus selle kooli pommivarjendis, mida neljapäeval tabati – samas varjendis, kus rünnaku ajal viibisid kooli ligikaudu sada õpilast ja nende õpetajad.

Zelenski väidet ei ole võimalik kontrollida, kuid saabuv talv näitab, kui kaugele on Venemaa valmis minema.

Zelenski sõnul andis Putin käsu septembris, mil Venemaa hakkas Kiievi vastu suunatud õhurünnakuid intensiivistama. Sihtmärkideks on juba võetud koolid, haiglad ja andmekeskused.

Neljapäeval korraldas Venemaa ka ebatavalise rünnakute seeria Kiievis üle Dnepri jõe ulatuvale sillale, tekitades pealinna liikluses kaose.

Esmaspäeval tabas droon Kiievi kesklinnas asuvat Ukraina Teaduste Akadeemiat.

Zelenski märkis, et sõja algusjärgus keskendus Venemaa oma rünnakutes energeetika- ja sõjalistele sihtmärkidele. Ukraina on püüdnud sellele samaga vastata, korraldades raketi- ja droonirünnakuid Venemaa naftatöötlemistehaste vastu.

Nüüd aga ründab Venemaa üha sagedamini ka selgelt tsiviilobjekte. Ametivõimud ja meedia on rünnakud dokumenteerinud. Juhtumitest tehtud videod näitavad, et sihtmärke ei tabanud mitte rusud – näiteks õhutõrje poolt alla tulistatud raketi või drooni tükid –, vaid rakett või droon ise.

„Neil ei õnnestunud okupatsiooni läbi viia ja seetõttu korraldavad nad massilist rünnakut – massilist tapmist,” väitis Zelenski. Tema sõnul on eesmärk terroriseerida tsiviilelanikke, sundida neid linnadest põgenema ja nõrgestada Ukraina sõjapidamisvõimet.

Ka varasematel talvedel on Venemaa püüdnud murda Ukraina moraali ja võitlusvaimu, jättes linnad pimedusse ning katkestades kütte- ja veevarustuse. See on küll õnnestunud, kuid Ukraina ei ole alistunud.

Ukrainat ootab nüüd ees veelgi rängem rünnakute laine, mille tarbeks on Venemaa kogunud ballistilisi rakette. Ukrainal puudub nende vastu piisav kaitse.

Venemaa uusi reaktiivmootoriga droone on raskem alla tulistada ja need tabavad suurema tõenäosusega sihtmärki – vähemalt seni, kuni Ukrainal on aega oma õhutõrjet täiustada.

New York Times’i nähtud dokumendi kohaselt kavatseb Venemaa kasutada energiataristu ründamiseks kuni tuhandet raketti, drooni ja pommi. Sihtmärkide hulka kuuluvad elektrialajaamad, hüdro- ja soojuselektrijaamad ning katlamajad.

Dokumendi kõige murettekitavam aspekt on see, et Venemaa püüab sundida Ukrainat sulgema oma kolme töötavat tuumaelektrijaama, pommitades alajaamu, mis ühendavad neid elektrivõrguga. Need alajaamad asuvad sageli vähem kui kilomeetri kaugusel reaktoritest.

Venemaa plaanib rünnata ka veesüsteemi, sealhulgas pumbajaamu ja reoveepuhastusjaamu.

Ukraina andmetel on Venemaa peamisteks sihtmärkideks Kiiev, Harkiv, Odessa ja Lviv. Ukraina väitel on eesmärk need linnad ülejäänud riigist isoleerida. Samuti märgib Ukraina, et uus Euroopa Liitu suunduv põgenikelaine on osa Venemaa strateegiast.

Venemaa on eitanud tsiviilisikute ründamist. Financial Timesi andmetel teatas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et Venemaa relvajõud ei võta sihikule koole ega haiglaid.

Tsiviilisikute ja tsiviiltaristu sihilik ründamine kujutab endast rahvusvahelise õiguse kohaselt sõjakuritegu.